Iraaklased süüdistavad briti sõdureid tapjamäkrade maaletoomises
Kohalikud talumehed on nii mõnedki neist elukatest kätte saanud ja ära tapnud, kuid laipu näinud eksperdid kinnitavad, et inimsööjakarude asemel on tegu meemäkradega, vahendab BBC.
Kuulujutt brittide tapjamäkradest on levima hakanud seetõttu, et mäkrasid hakati nägema Basra lennujaama lähedalt.
Suurbritannia sõjaväe esindaja major Mike Shearer kinnitas: „Me kinnitame kategooriliselt, et me ei ole mingeid inimsööjamäkrasid siia lahti lasknud.”
Basra veterinaarhaiga direktor Mushtaq Abdul-Mahdi kinnitas: „Meemägrad ilmusid siiakanti juba enne režiimi langemist 1986. aastal, neid tuntakse siin al-girtade nime all. Jutt, et briti sõdurid tõid nad siia, on vale ja ebateaduslik.”
Basra veterinaariakolledži asedekaani doktor Ghazi Yaqub Azzami sõnul võisid mägrad linna tulla Basrast põhja pool asuvate soode üleujutuste tõttu.
Teadlaste ja sõjaväelaste kinnitused siiski lihtrahvast ei lohuta. Koduperenaine Suad Hassan (30) kinnitas, et üks selline ründas teda öösel une pealt.„Mu mees püüdis teda maha lasta, kuid loom oli kiire nagu hirv. See oli koerasuurune kuid tal oli pea nagu ahvil,” seletas Hassan.
Meemäger
Meemäger kuulub kärplaste sugukonda nagu mägergi. Meemäger on 60-70 cm pikk ja kaalub 8-16 kilo. Tema karvastik on kahevärviline. Meemäger on harilikult öise eluviisiga. See pisike loomake on kõige agressiivsem ning röövellikum kärplane. Ta püüab mürkmadusid ja imetajaid, kes on sageli temast endast mitu korda suuremad. Meemäger on peamiselt öise eluviisiga. Kogu päeva põõnab ta tavaliselt maa all, maapinnale tuleb aga hämaras ning jahti peab põhiliselt öösiti. Piirkondades, kus ta end hästi turvaliselt tunneb, väljub urust ka päevaajal.
