Valimiseelsed küsitlused näitasid Üksmeele Keskuse suurt toetust, nii ka valimistel läks. Selles mõttes ei olnud tulemuses midagi erakordselt üllatavat. Pigem on ülejäänud olulisemate parteide piisav toetus valitsuse moodustamiseks ja nende soliidne hääletesaak ehk pisut ootamatu.

-Kas Üksmeele Keskuse edu näitab, et Läti venekeelne elanikkond on ühtsem kui Eestis?

See näitab Läti venekeelse kogukonna mobiliseeritust. Eestis on see osa ühiskonnast olnud kogu aeg väga killustatud, kõik rebivad tekki enda peale ja lõpuks jäävad paljudel jalad paljaks.

Isikutevaheline rivaliteet on ikkagi suur põhjus, miks Eestis vene kogukonda ühe mütsi alla ei ole suudetud tuua.

Eesti venelased on leidnud oma väljundi Eesti parteides. Paljud neist on ju Keskerakonna valijad, ju nad on siis leidnud selles erakonnas need ideaalid, mida nad õigeks peavad.

-Üksmeele Keskust on nimetatud ka liiga venemeelseks elanikkonnaks. Kas see kriitika on õigustatud?

Ei oska seda niimoodi hinnata, pole ühegi selle erakonna inimesega kokku puutunud.

Kui ma olin regionaalminister, siis oli mul kokkupuuteid Läti poliitikutega ja sellest ajast on jäänud mulje, et segadust ja poliitilist rivaliteeti on lõunanaabrite pool veel rohkem kui Eestis. Üldine taust on selles mõttes Lätis halvem ja kirjum kui meil.

-Millist mõju avaldas valimistulemustele üleilmne majanduskriis ja Läti seos sellega?

Läti valitsus on läbi viinud kärpimisi ja struktuurseid reforme ja inimesed on selle tõttu pidanud kannatama. See, et opositsioonilistele erakondadele rohkem hääli anti, on paljuski üks üheselt kriisi tulemus.

Läti on langetanud viimastel aastatel raskeid otsuseid, mis on tulnud paljuski ühiskonna ja elanike arvelt. Selge on, et iga üks vaatab oma elatustaseme pealt, milline on see praegu ja milline oli viis aastat tagasi ning milline see saab olema tulevikus, ja teeb oma järeldused.