Jäätmete põletamine lõkkes ja koduahjus mürgitab tervist

Vahel kurdavad inimesed, et prügi sortimine on liiga tülikas, mistõttu nad eelistavad selle põletamist lõkkes või koduahjus. Peale keskkonnakahju tekitab selline teguviis negatiivset mõju ka inimese tervisele.

Keskmiselt tekitab iga eestlane ligikaudu 300 kg prügi aastas. Sellest 35% suudetakse uuesti ringlusesse suunata ning taaskasutusse võtta. Ülejäänud jäätmed põletatakse jäätmepõletustehases, osa jõuab jäätmekütusena tsemenditehasesse ning väga väike osa ladestatakse prügilatesse. Statistikas ei kajastu ebaseaduslikult käideldav prügi, mis jõuab metsa alla, koduahju või lõkkesse.

Prügi ehk segaolmejäätmed ei pruugi olla oma olemuselt otseselt ohtlikud. Küll aga võivad nad põhjustada otsest kahju keskkonnale ning ka inimese tervisele, kui neid valesti käidelda. Seetõttu on näiteks jäätmete põletamisele ning prügilasse ladestamisele kehtestatud ranged nõuded. Samal põhjusel ei ole lubatud ka prügi põletamine oma koduahjus ega lõkkes.

Samuti on kehtestatud erinõuded vanaõli, elektri- ja elektroonikajäätmete, patareide ja akude ning romusõidukite käitlemiseks. Kõik selleks, et hoida ära keskkonnaoht ning seeläbi kaitsta inimese tervist.

Miks on kodune prügipõletus keelatud?

Kodune prügipõletus on keelatud eesmärgiga kaitsta meid ümbritsevat keskkonda ja inimese tervist. Nimelt tekitab ühe perekonna tekitatud jäätmete põletamine koduahjus hinnanguliselt sama palju ohtlike ühendeid kui umbes 200 tonni prügi põletamine jäätmepõletustehases.

Kahetsusväärselt on endiselt veel levinud harjumus põletada jäätmeid lõkkes. Pahatihti leiavad maitules või jaanilõkkes oma lõpu vana mööbel, immutatud või värvitud puit (nt vanad elektripostid), vanarehvid või kulunud riided, mille põletamisel tekivad õhku tervisele ohtlikud ained.

Eestis võetakse olmejäätmeteid ringlusesse ligikaudu 34%.

Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitatakse pigem tulehakatuseks, sest söestunud ja lenduvad paberitükid ummistavad ahjulõõre, seetõttu oleks mõistlik kuiv ja mittemäärdunud paber võtta uuesti ringlusesse.

Kodusel prügipõletusel tekkiv suits võib tekitada tervisehäireid selle otsesel sissehingamisel. Eriti mõjutab see inimesi, kellel on tundlik hingamissüsteem, samuti lapsi ja vanureid. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja löövet.

Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema pereliikmeid ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad tekkinud saasteainetega kokku puutuda nii saasteainete tekkekohas kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides. Kuna enamjaolt tegeletakse jäätmete põletamisega maapiirkondades, on ka maal elavad inimesed ohustatuimad. Näiteks tunnistas 94% Lääne-Virumaal küsitletutest, et on kodus jäätmeid põletanud.

Miks on vaja jäätmeid sortida, kui neid on võimalik põletada jäätmepõletustehases?

Jäätmehierarhia kohaselt tohib põletada vaid selliseid jäätmeid, mida ei ole enam võimalik uuesti kasutada ega uueks tooteks vormida. Seetõttu tuleb tekkinud jäätmetest välja sortida materjalid, mida on võimalik veel kasutada või millest on võimalik toota uusi tooteid. Seega tuleb segaolmejäätmete konteinerisse ehk prügi hulka, mis suundub edasi jäätmepõletustehasesse, visata vaid selline prügi, mida pole võimalik uuesti kasutada.

2014. aastal suudeti olmejäätmetest võtta ringlusesse 35%. 2020. aastaks peab see number olema 50% ehk pool tekkinud jäätmetest tuleb uuesti ringlusse suunata.

Millised jäätmed tuleb eraldi sortida ning kuidas seda õigesti teha?

Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Liigiti tuleb koguda:

• paber ja kartong,
• pakendid,
• ohtlikud jäätmed,
• biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed,
• biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed,
• probleemtoodete jäätmed (elektroonika, patareid, akud),
• puit,
• plastid,
• suurjäätmed (nt mööbel)
• metallid.

Eelmisest aastast lisandusid veel ka klaas, tekstiilijäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed. 2013. aastal tehtud sortimisuuringu kohaselt on kõiki neid jäätmeid olmejäätmete seas endiselt märkimisväärses koguses. Kõige suurem väljakutse on kahtlemata biolagunevate jäätmete (köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja pargijäätmete) liigiti kogumise edendamine, kuna olmejäätmed sisaldavad keskmiselt 32% biolagunevaid jäätmeid.

Mis saab liigiti kogutud jäätmetest edasi?

Eestis võetakse olmejäätmetest ringlusesse ligikaudu 34%. Sinna sisse on arvestatud nii liigiti kogutud pakendijäätmed kui ka muud kodumajapidamises tekkinud ja liigiti kogutud paber-, papp-, metall-, plast-, klaas-, puit-, tekstiil- ning biojäätmed. Tööstuslik areng on taaskasutuse põhimõtte tähtsust vähendanud, kuid keskkonnateadliku maailmavaate arenedes tulevad need taas aina enam esile. Ilmselt ei ole toodangut, mille puhul taaskasutus oleks võimatu: aina enam pakutakse välja nutikaid ideid ja ootamatuid lahendusi. Näiteks saab plastpudelist aiamööbel või uus kilekott ning kasutatud toiduõlist biodiisel. Mida rohkem jäätmeid liigiti koguda ehk sortida, seda rohkem on võimalik neid uues tootmisprotsessis kasutada. Seetõttu on äärmiselt oluline mitte segada kõiki jäätmeid omavahel kokku, kuna seeläbi vähenevad materjali kvaliteet ning ringlussevõtu võimalused. Lisaks on liigiti kogutud jäätmete äraandmine soodsam.

Pane tähele

Tekkinud suits võib sisaldada hulganisti saasteaineid. Olenevalt põletatavast materjalist ning põlemistemperatuurist võib õhku paiskuda järgmiseid aineid:

dioksiinid

furaanid

arseen

elavhõbe

PCB

plii

CO

NOX

väävelhape

Suurimaid probleeme tervisele tekitavad eelkõige dioksiinid ja furaanid, mis tekivad teatud liiki plasti (nt PVC) põletamisel. Silmale nähtamatud dioksiinid on looduses äärmiselt püsivad saasteained ning nende tervisemõju ei avaldu kohe. Saasteained langevad maapinnale ning vette, kust need omakorda liiguvad edasi meie toidulauale, kui sööme sealsamas kasvatatud aiasaaduseid või veekogudest püütud kalu. Üle 90% päevasest dioksiini annusest tulebki tarbitud toidu, eriti liha ja piimasaaduste, vähem kala kaudu. Mida rohkem selliseid toiduaineid tarbida, seda rohkem ohtlikke ühendeid inimese keha talletab ja see võib omakorda edasi kanduda veel sündimata lapsele või rinnapiimaga imikutele. Kuna suits väljub koduahjude puhul madalatest korstnatest, ei haju suur osa saastest kuigi kaugele, vaid langeb maha sealsamas piirkonnas, kus see tekkis.

Väikeste dioksiini kogustega kokkupuutel võivad tekkida põletav tunne silmades, ninas ja kurgus, peavalu, pearinglus, väsimus, nägemis-
häireid, kuseelundite häireid, lihase- ja liigesevalu, lihaskoordinatsiooni puudulikkus, iiveldus ja oksendamine. Suures koguses dioksiinidega kokkupuude võib põhjustada erinevaid sigimis- ja arengukahjustusi, mõjutada immuunsüsteemi tööd ja hormoonide taset, suurendada südamehaiguste või diabeedi tekkeriski. Dioksiinidest kõige mürgisem – TCDD – on kantserogeenne ehk põhjustab vähki, eriti kopsuvähki ja mitte-Hodgkini lümfoomi.

Nii nagu dioksiinid, mõjuvad ka furaanid inimese tervisele ebasoodsalt, tekitades nahakahjustusi, mõjutades maksafunktsioone ja immuunsüsteemi, endokriinsüsteemi ja paljunemist.

Kanadas on leitud, et jäätmete kodune põletamine toodab rohkem dioksiine ja furaane kui kogu tööstuslik tegevus kokku.

Siinkohal tasub silmas pidada, et isegi papist pakendid võivad sisaldada plasti, kemikaale ja värve, mille põlemisel tekkinud toksilised ühendid on keskkonnale ja inimesele ohtlikud.

Kuhu viia sorditud jäätmed?

Sorditud jäätmete äraandmine peab olema elanikule piisavalt mugav. Tihti ei teata, et paljusid jäätmeid on võimalik ära anda täiesti tasuta. Nii on keskkonnateadlikul inimesel võimalik ilma kulutusi tegemata vabaneda legaalsel viisil jäätmetest ilma keskkonda ja ümbritsevaid inimesi ohtu seadmata.

Üha enam on tekkinud avalikke pakendikonteinereid, kuhu saab kõik pakendid tasuta ära anda. Paljud korteriühistud on tellinud oma maja juurde pakendikonteineri, et lihtsustada jäätmete sortimist. Lisaks pakutakse pakendikoti teenust, mis võimaldab eramajade elanikel mugavalt pakenditest vabaneda. Seega pole põhjust pakendeid lõkkes ega koduahjus põletada ning sellega ohtu seada enda ja oma lähedaste tervist. Infot konteinerite asukoha kohta saab kohalikust omavalitsusest ja taaskasutusorganisatsioonist ning aadressilt www.kuhuviia.ee.

Tagatisrahaga pakendid saab viia taaraautomaati, mis asuvad enamike suuremate poodide juures. Lähima tagastuskoha leiab aadressilt www.eestipandipakend.ee

Ohtlikud jäätmed (vanad värvid jms) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, jäätmejaama või küsida kohalikust omavalitsusest kogumisringi toimumise kohta.

Vanad ravimid saab tasuta ära anda apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Paber ja papp tuleb panna oma maja juurde tellitud papi- ja paberikonteinerisse või tasuta avalikku paberi- ja papijäätmete konteinerisse.

Aia- ja haljastusjäätmed ehk pargijäätmed tuleb kompostida võimalusel oma aias, viia jäätmejaama või küsida kohalikust omavalitsusest kogumisringi toimumise kohta.

Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb samuti kompostida võimalusel aias või küsida kohalikust omavalitsusest muid võimalusi.

Probleemtoodete jäätmed:

patareid ja akud saab tasuta tagastada müügikohta või lähimasse kogumiskohta: www.eesringlus.ee, www.elektroonikaromu.ee

elektri- ja elektroonikajäätmed tagastatakse tasuta lähimasse kogumiskohta: www.elektroonikaromu.ee, www.eesringlus.ee

lambijäätmed tagastatakse tasuta kogumiskohta: http://www.ekogaisma.ee/kogumiskohad;

rehvid saab tasuta ära anda lähimasse kogumiskohta: www.rehviringlus.ee, www.rehviliit.ee;

põllumajandusplast – müügikohast antakse teada, kuhu saab tasuta tagastada.

Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama, tellida kolatakso (www.kolatakso.ee) või uurida kohalikult omavalitsuselt tagastusvõimalusi, kasutamiskõlblik mööbel võiks leida koha taaskasutuskeskuses.

Tekstiilijäätmed saab viia tasuta lähimasse riidekonteinerisse (https://www.prugi.ee/portal/riidekonteinerid/) või jäätmejaama, terved ja puhtad riided taaskasutuskeskusesse.

Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb viia jäätmejaama või tellida jäätmekäitlejalt jäätmekonteiner.