19.09.2014, 04:30
Kas eestlased hakkasid Kloogal juutide massi- mõrva pärast mässama?
TÄNA MÖÖDUB 70 aastat Eesti suurimast massimõrvast, kus jättis oma elu 2000 Läti ja Leedu juuti. Samal ajal puhkes koonduslaagri kõrval olnud Relva-SSi väljaõppelaagris eestlaste mäss
Miks puhkes täpselt 70 aastat tagasi Klooga koonduslaagri kõrval mäss? 19. septembril 1944 mõrvati Klooga koonduslaagris 2000 Leedu ja Läti juuti. Koonduslaagri kõrval asunud Relva-SS-i väljaõppelaagris, kus oli 4000 värskelt Saksa relvajõududesse mobiliseeritud eestlast, puhkes samal ajal vastuhakk. Kirjanik Arved Viirlaid on mässu seostanud juutide mahalaskmisega. Eestlased haarasid võimu enda kätte ja saatsid laagri ülema Georg Ahlemanni välja sõnadega „meie teid, mõrvarit maha laskma ei hakka, kohtumõistmine jäägu teiste hooleks”. „See vastuhakk oleks ilus lugu,” ütleb ajaloolane Meelis Maripuu. „Kuid tegelikult oli juhtunu mitmepalgelisem.” Eesti Päevaleht rääkis sellest ajaloolasega pikemalt.