Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi leiab, et killustikudefitsiidi vältimiseks peaksid inimesed riigi huvid enda huvidest tähtsamaks seadma ning lõpetama uute kaevanduste rajamise blokeerimise. Tähtsateks, killustikku vajavateks projektideks peab ta Eesti teedeehitust (Tartu maantee ehitust) ning üldist ehitusturgu, mis peaks üldjuhul parandama kõikide inimeste elukeskkonda. Ministri hinnangul on elanike vastuseisu peamisteks põhjusteks vähene teadlikkus, NIB (Not In my Backyard- mitte minu tagaaias – toim.) sündroom ja suure pildi mittenägemine.

Nabala keskkonnakaitse ühingu juhatuse esimees Pukk aga leiab ministrile saadetud avalikus kirjas, et keskkonnaminister seisab pigem suurärimeeste huvide eest ning alahindab ühiskonda.

Puki sõnul jätkub lubjakivi ressurssi Tallinna lähiümbruses 5-8 aastaks. Ta lisab, et minister jätab killustikudefitsiidist rääkides paljud asjad mainimata, nagu selle, et põlevkivikaevandamise käigus visatakse kvaliteetset lubjakivi lihtsalt kaevevälja kõrvale hunnikutesse. Eesti Põlevkivi käivitas eelmisel aastal lubjakivikillustiku tootmise kompleksi, mille tootmisvõimsus on 400 000 tonni killustikku aastas, mis teeb kolmandiku Eestis vajaminevast killustikukogusest. Paraku jõuab sellest kogusest koduturule vaid väike osa, kuna killustikku eksporditakse Saksamaale.

Puki sõnul kaotab siinkohal kehtivuse kaevandajate üks argumente, et materjal peaks kasutuskohale võimalikult lähedal asuma. Kui jõutakse Saksamaale eksportida, ei tohiks võimatu olla ka Eesti-sisene transport, eriti veel kui Vene transiitveoste ebastabiilsuse all kannatav Eesti Raudtee on riigiettevõttena huvitatud veosemahtude suurendamisest.

Puki sõnul soovib Tamkivi luua üksikutele ettevõtetele võimalikult soodsad tingimused, et need saaksid nautida loomuliku monopoli ja Euroopa struktuurifondide miljardeid.

Lisaks toob Pukk välja alternatiivi lubjakivi killustikule: Jõelähtme vallas on maapõues üle 3 miljardi kuupmeetri lubjakivist oluliselt kvaliteetsemat graniiti. Varud algavad ligi 150 meetri sügavuselt, seega allpoolt põhjaveekihte. Lisaks pakub Pukk välja variandi kasutada tulevasi kaevandusõõnsusi riigi strateegiliste kütusemahutitena. Mäeinstituudi aastaraamatu kohaselt maksab põhjanaabrite arvutuste kohaselt miljoni kuupmeetrise kütusehoidla rajamine maaalusena samapalju kui maapealsena. Ka keskkonnakahjud oleksid minimaalsed ja kasu mitmekordne.