Pöördun Teie poole järgneva teemaga – prügi. Nimelt, alates 01.11.2011 on saanud Pärnu linnas prügivedamise ainuõiguse omanikuks Ragn-Sells AS. Seoses sellise monopoolse staatusega, tooks välja väikesed nüansid, mis ei ole elaniku- ehk tarbijasõbralikud.

„Pärnu linnavalitsus viis läbi konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu linna veopiirkondades nr 1 ja 2. Veopiirkonna nr 1 moodustavad Pärnu jõe paremkaldale jäävad linnaosad (Tammiste, Rääma, Ülejõe, Vana-Pärnu) ja veopiirkonna nr 2 moodustavad Pärnu jõe vasakkaldale jäävad linnaosad: (Raeküla, Papiniidu, Mai, Eeslinn, Rannarajoon, Kesklinn). Mõlemas piirkonnas võitis konkursi parima hinnaga Ragn-Sells AS. Sellest tulenevalt teostab alates 1. Novembrist 2011 kuni 31. Oktoobrini 2013 mõlemas veopiirkonnas segaolmejäätmete, vanapaberi ja kartongi, suurjäätmete ning biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete (puulehed, muru, umbrohujäägid, v.a. köögijäätmed) vedu üksnes Ragn-Sells AS“

Antud linnavalitsuse poolt saadetud teavituskirjas, kus on välja toodud ühtlasi ka see, et kõik eelnevad prügiveo lepingud on tühistatud alate 1. novembrist, pole välja toodud, et kahe aasta jooksul ei tohi Ragn-Sells AS lepingutasusid muuta ega ka seda, mis tingimustel täpselt (hind jms) Ragn-Sells AS antud konkursi võitis.

Ühtlasi, on küllaltki imelik, et nii väikeses linnas on kaks erinevat prügiveo piirkonda, mille 140L konteineri tühjendamisel on kahes tsoonis 1,76€ ja 1,10€. Kusjuures, hinnavahet põhjendatake kaugust prügimäest. Kuigi, nt. Hommiku 2 (veopiirkond 2) ja Ilvese 25 (tsoon 1) asuvad prügilast enam-vähem sama kaugel (kumbki kuskil 20km) ning arvesse tuleks võtta ka seda, et ega auto iga kasti järel ei sõida prügilasse.

Ühtlasi, vastavalt teavituskirjale, on ära toodud, et jäätmed jaotatakse kolme gruppi –segaolmejäätmed (tühjendamine eramus ja vähem kui 8korteriga elamus kord kuus), vanapaberi ja kartongijäätmed (tühjendamine vastavalt vajadusele) ja suurjäätmed ning biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed (tühjendamine vastavalt vajadusel). Tegelikkuses, vastavalt Jäätmeseaduse

Üldsätetele jagunevad jäätmed seitsmesse gruppi, millest igapäevasel tarbijal tekib vähemalt 4 gruppi prügi. Kui korralikult sorteerida –see on ju prügimajandamise ja korraldamise mõte, siis saame, et sellist gruppi, nagu segaolmejäätmed ei eksisteeri.

§4. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskonna saastumist või kahju inimese tervisele.

§5. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

§7. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses või mujal tekkinud koostise ja omaduse samalaadsed jäätmed.

Tühisõitu tühistada ei ole võimalik

Naljakal kombel ei loeta Pärnus toidujäätmeid biolagunevateks. Mis kasu on sorteerimisest, kui panna toidujäätmed olmekasti. See rikub ära olmejäätmed ja neid ei saa enam sorteerida ega taaskasutada. Olmeprügina saaks käidelda vanu riideid, jalatseid, nõusid jms, mis ei erita vedelikke ja on loodusele ning inimesele kahjutud.

Sorteeritud olmeprügi saaks ära kasutada nt. kütteks. Kui sinna hulka on segatud toidujäätmeid, ei ole materjal enam kasutatav ei kütteks ega ka sorteerimiseks ning sellega ei säästa me ka loodust, milleks jäätmeseadus ning käitlemine üldse kasutusele võeti. Leian, et selle kasti tühjendus võiks olla hoopiski vatavalt vajadusele.

Kätte antud lepingus pole ka ära toodud, mida teha pakendite ja taaraga. Kuhu panna purgitoidu klaaspurgid, piimapakendid (kartong, kile ning plastpudel), millel puudub pandimärk? Sellist jäätmeliiki pole Jäätmeseaduses kirjas, nagu Segaolmejäätmed.

Ühtlasi puudub ka lepingus punkt, mida teha, kui ma ei saa kuu ajaga 140L –st konteinerit täis. Ütleme, et olen usin sorteerija, elan eramus, oman ahikütet (paber põleb ära) ja kompostikasti (panen KÕIK biolaguneva sinna) ja ei saa konteinerit täis, mida siis teha? Küll on aga toodud välja punkt, kui on nö. tühisõit. Tühisõidu pean ilusti kinnimaksma, aga sõitu tühistada ei ole võimalik.

Lepingusse on täpselt ära toodud minu, kui tarbija kohustused –kuhu ja mil moel peavad olema paigutatud konteinerid, mis võimalused tuleb anda prügivedajale, palju maksab näiteks värava avamine puldiga (üks nupuvajutus maksab 11,51€), mis seisus peab olema konteiner, kui vedaja tuleb järgi, mida loetakse lisaprügiks jne.

Kuid seda, kuidas peaks käituma, kui pole tekkinud piisavalt prügi, mida teha nende jäätmetega, mida pole lepingus välja toodud ja ühtlasi olen ma sunnitud leppima ka nendepoolse veoajaga. Teadmata põhjusel on määratud veoajaks teisipäev ja seda iga 28 kalendripäeva tagant.

Leping hakkab kehtima alates 01.11.2011 ning esmaseks veopäevaks on määratud 15.11.2011 –ei saa kohe kuidagi siit 28t päeva kokku, et prügi koguda. 21.10.11 üritasin ühendust võtta ka Ragn-Sells AS Pärnu osakonnaga, et arutada võimalust muuta tüüp-tingimusi lepingus.

Ilma, et mind oleks kuulatud ning mu murest (võimalikust veoringi tühistamisest, hindade fikseeritusest) üritatud aru saada, raiuti kui tulist rauda, et lepinguga peab liituma ja põhimõtteliselt visati mind kontorist välja.

Hetkel jääb mulje, et jäätmekäitlusseadus on loodud, et prügivedajad saaksid raha kasseerida tavakodanikelt, aga mitte looduse ega ka inimese kaitseks. Kõik seadused on välja toodud ka www.ragnsells.ee, kuid need seadusesed ei kehti Pärnus.