Lugeja kirjutab - JOKK! asja sisust: tööpõlguritest teiste naha nülgijad

Mõistagi pole juriidiline korrektsus iseenesest pahe. Tegelikult ei peitugi küsimuse tuum korra või anarhia vahekorras, vaid vormi ja sisu lahknevuse ohus.

Nende omavahelise konflikti ilmekamaid näiteid on amerikanismist endistviisi lahutamatuks jäänud pragmatism. (Rahvusraamatukogusse, märkigem, laekus vanal aastal koguni kaks kaalukat raamatut pragmatismist.) Vormi ja sisu konfliktsuse tõigast püütakse tõsistes raamatutes muidugi vaikides mööda vaadata, jättes suurema tähelepanuta ka pragmatismi vapilause: “tõde on kasulik uskumus” (nii et väidete tegelik vastavus pole üldse nõutav).

Just siitkohast saabki mainitud konflikt alguse.

Ent tõsiste raamatute kõrval kohtame turul ka teistsuguseid. Lapsesuise lihtsameelsusega on sügava saladuse justkui kandikul üldsuse ette toonud üks JOKKi kirglikumaid advokaate pragmatistide peres – jaapani juurtega ameeriklane R.T.Kiyosaki, kes tegi seda eeskätt raamatus “Rahavoo kvadrant”.

Hämmastava avameelsusega (lk 38) öeldakse selles teoses välja pragmatistliku eluretsepti salasõnad: OPT (Other People´s Time) ja OPM (Other People`s Money). “Seetõttu ei tahtnud ma töökohta”, tunnistab Kiyosaki ilma mingi häbitundeta (lk 19). Enda vaevamise asemel lase “inimestel sinu eest rügada ning sa oled vaba härra”.

Eriti küüniliselt kõlab aga tööpõlguritest teiste naha nülgijate “vastutustundlikeks kodanikeks” kuulutamine samas. JOKK annab selleks ju vormilise õiguse. Äraspidiselt tuleb öeldust muide välja, nagu olnuks autori “heasüdamlik, aus ja töökas “ isa vastutustundetu kodanik. Taiplikul pojal seevastu tekkis “arusaamine” teiste inimeste aja “kasutamisega kaasnevast pikaajalisest kasust” (lk 38).

Niisiis: teiste aja/raha jesuiitlik kuritarvitamine (sisu) on igati OK, isegi vastutustundlik tegevus, kui vaid kehtib JOKK (näotut sisu ilustav vorm).

Ideeliste lahknevuste juured peituvad eluterve pragmaatika ja küünilise pragmatismi hoiakute erisuses.