Lugeja kirjutab: Jõulurahutus
Teadmist selle kohta ei ole. Teadmine võib saabuda siis, kui on lennatud iga tähe juurde, käidud igal planeedil ning vaadatud seal näiteks iga kivi alla. Kui keegi meile sealt otsa ei vaata, võib öelda: me oleme siin ainukesed. Ja kehtib Hardo Aasmäe ütlus (koos rusikaga vastu lauda põrutamisega): "Ma kordan veelkord: Jumalat ei ole olemas!"
Eelnevaga võrreldes on päris lihtne uskuda, et me pole Maailmaruumis üksi ja keegi on siin ikka kusagil kõige nutikam, kõige võimekam, Kõige Vägevam.
Tegelikult ei pruugi ka kivi alla vaatamisest kuigi palju kasu olla. Peale kõigi kivide alla vaatamist võib ikkagi hakata närima kahtlus, et need, keda me otsime, võivad omada kuju, milles me neid veel näha ei oska.
Maailmaruumis elu m i t t e võimalikkusesse sügavalt uskuv ateist peab leppima veel lisaks ka võimalusega, et keegid võivad omada kuju, vormi, olemust jne, millest teadus veel kaugemaleulatuvate järelduste tegemiseks informatsiooni ei oma.
Seni on tõestatud, et meie mõtlemine on seotud peaajuga. On leitud korrelatsioon peaaju erinevate osade funktsioonide, kehamotoorika ja mõtlemise vahel ning arvatud, et meie mälu, mõtted, tunded ja emotsioonid on neuronite liikumise tulemus.
Samasuguse kindlusega võib väita, et meie minal on kuju, millest teadus veel vähe teab ja et ajul on täita vaid vahendaja roll – et erinevate ajupiirkondade aktiveerumine võib omakorda olla seotud mõjutustest, mis lähtuvad meie "minast", millel on võnkelise olemusega kuju.
Kui meie olemus, meie mina, on võnkelise olemusega mina omav "tegelane", kas siis võib oletada, et mõnedel juhtudel võivad minad eksisteerida ka iseseisvalt näiteks il-ma keha omamata?
Ehk siis teisisõnu: kas vaimud ja kummitused – kes mõnede arvamuste kohaselt on olemas – niisugusel kujul eksisteerivadki?
Kas ehk ka meie "minad" on oma põhiolemuselt keha külge aheldatud vaimud ja kummitused keda ei võta isegi hõbekuul? Kes elavad isegi kui keha selle ümber ole-mast lakkab?
Ühes laulus laulab Freddy Mercury ükskord igavesti elamisest.
Võib olla me ise olemegi vaimolendid, keda Maavälise intellekti otsingutele suunatud programmi SETI taevasse suunatud raadioteleskoopidega avastada ei suuda, tulnukad, kes elavad üks kord ja igavesti.
Oleme me siis tõepoolest maapinnalt pärit? Või hoopis 20 cm kõrguselt maapinnast, süvakosmosest või paralleelruumist? Oleme me loodud või tekkinud? Kas meie tulemine siia on olnud seotud meie valikute, loodusseaduste, Kõigevägevama tahtega mingi muu teguriga või kombinatsiooniga nendest võimalustest?
Selle peale võib Maailmaruumi eluta olendite tühjusse mitteuskuja öelda: Jumal teab ja mõelda: kas palvetavad tädid ja miks mitte onud ei ole ehk Kosmosest intellekti tabamisele rohkem "pihta" saanud kui SETI programmi teadurid?
Uskumine või mitteuskumine sellesse Jumalasse, kes oli Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal taandub tegelikult selle uskumisse, et just see Kõigevägevam juhtis Iisraeli rahva välja Egiptusest ja et temalt lähtuva inspiratsiooni ajel on kirja pandud Piibel.
Olulisim on siiski vist teema, et ükskord igavesti elades on vähemalt kord aastas igati kohane mõtiskleda Jeesuse sünnipäeval sellest, kust me tuleme, kuidas meil läheb ja kuhu me oleme minemas. Sellest, mida õpetas Jeesus andestamisest, kaasatundmisest, armastusest ja paljust muust ja mõelda ehk, kuidas seda rakendada.
Teades, et me ei ole oma lähedaste ja tuttavate vastu olnud piisavalt tähelepanelikud ja ausad, ei ole kingituste tegemine eesmärgiga neis tagantjärele rõõmu esile kutsuda ehk see kõige mõistlikum lahendus.
Tarbimiskultuuri väärtusskaaladel terendava näiva õnnega kaasneva tarbimisrahulduse saavutamine on odav rõõm.
Paljud kogemused osutavad sellele, et õnn ja rõõm saab tugineda vaid seesmisele ra-hule.
Seda ei ole võimalik kogeda ilma pika meele ja andestamiseta.
Palju kärarikkaid emotsioone meie seest tuleneb näiteks sellest, et me oleme liiga uhked. Olles pisut vähem pretensioonikas, on kergem andestada. Katseta. Mis sest, et kellelgi on nii mõnegi kohta meie hulgast võibolla huvitavaid tähelepanekuid ja et ta seda ehk ebasobival hetkel ja vales kohas väljendab. See natukene kaaskodanike arvamusi teeb ju ka maailma mitmekesisemaks ja aitab tegelikult seda kaunist ja õiget, mis on näiteks pärit mäejutlusest, proovile panna.
Päris rahu soovides,
Ardo Pärna
