---- “On küll. Kolmandal läbikukkumisel eurotsooni pääsemisel oleks Eestile rasked tagajärjed. Pean seda Ansipi valitsuse üheks suurimaks ebaõnnestumiseks. Inflatsiooni ohjamiseks tuleb valitsusel selgeid samme astuda ja kulutamisralli lõpetada. Eurotsooni pääsemiseks peab Eesti omama selget plaani, millel on kogu valitsuse toetus - vaid nii saame edu saavutada.“-----

Näikse justkui olevat resoluutne ning usutav vastus, kui muidugi välja arvata vihje „kulutamisrallile“. See vihje jätab siiski kogu vastusele tuntud laariliku ebamäärase majanduskäsitluse varjundi. Nt kas elamuehitus on äkki ka „kulutusralli“? Kas see siiski ei ole investeering, olgugi et tarbimislik vms?

Aga lisaks „valija“ küsimusele tuli kontrollküsimus „hh“ poolt, et

„Millal ja mis põhjustel devalveeritakse Eesti kroon?“ Sellele on Laari vastus järgmine:

----“Mul puuduvad küll andmed kavast Eesti kroon devalveerida.“-----

Ei jää muud üle kui Laari tänada järjekordse avameelsuse eest, näitamaks, et ta ei ole ikka tõsiselt meil euro kasutuselevõtu ja praegu vohava inflatsiooni probleemidesse vaevunud üldse süüvida, sest just nende probleemide varjus luurab krooni devalvatsioon. Seega, et ka näiline resoluutsus Laari esimese küsimuse vastuses võib siiski järjekordselt osutuda valimiskemplemise butafooriaks.

Muide, nii IMF, Euroopa Keskpank, EL Komisjon, vist ka Rootsi Riigipank on vähemalt selle aasta jooksul saatnud Eestile korduvalt soovitusi, et meil tuleks kiiremas korras lõpetada poliitiline määramatus eurole ülemineku tähtaja küsimuses ja samuti praeguse laastavalt kõrge inflatsiooni kiire pärssimise meetmetes. Seejuures ei jäeta vihjamata, et Eestil on juba kord õnnestunud ka kõrge kasvutempo juures inflatsioonilisi surveid steriliseerida ja pikemajaliselt stabiilset majandusarengut kindlustavat madalat inflatsioon saavutada.

Ei maksaks ka unustada, et alles veel aastake tagasi pani Eesti Panga üks juhte, TÜ professor Mart Sõrg, teadmuspõhiselt kirja, et eurole ülemineku viivitamise iga aastaga kaotab rahvas ligemale pool miljardit ainuüksi mõttetute valuutavahetustega (vt TTÜ majandust. e-toimetisi). Rääkimata kaotustest krooniga seotud järjest kasvavatest valuutariskidest ja inflatsioonilistest konkurentsivõime kaotustest. Ka nendele on ülalnimetatud rahvusvaheliste keskuste poolt korduvalt meie tähelepanu juhitud, tõsi küll - pehmelt diplomaatiliselt.