Lugeja kirjutab: Kuidas pääsesime viie rikkurriigi kampa
Peaminister Ansip oma PM intervjuus kasutas selles küsimuses (Kuidas me ikka pääsesime viie juhtiva rikkurliikmesriigi kampa) märksõnu nagu: SKT, PPS, Eurostat, Luksemburg, suuna jätkamine jne.
Heakene küll, kuid mainides Luksemburgi, siis Eurostat annab peenkirjas alati raudselt juurde järgmist. Sellesse riiki käib erakordselt palju rahvast üle piiri tööl. Seega ei väljenda selle riigi ülikõrge SKT (sisemajanduse kogutulu) elaniku kohta ei eurodes ega PPS (euroliidu keskmised hinnad) alusel kaugeltki kohalikele elanikele jäävat tulu.
Omalt poolt lisame, et valdavalt heaoluriigi kontseptsiooni seisukohalt ei määra ka veel riigi kõrge tegelik SKT näit heaolu: nt võidaks rahvatulust ülemäära suur osa kulutada relvastuse või mingi vanaraua hankimiseks, münchhausenlikuks õlipuurimiseks paradiisiriikides vms. Mis veelgi hullem, suur osa loodud tulult tuleb paljudel riikidel loovutada välisvõlgade katteks, välisinvestoritele tuludeks jne. Seda viimast eriti siis, kui firmad tulumaksu ei maksa.
Ja mis heaoluriigi seisukohalt kõige olulisem, on see, et toimuks riiki järgijäänud rahvatulu õiglane ümberjaotamine, mitte liialt räige majandusliku kihistumise tekitamine. Viimane on eriti ohtlik soliidse rahvusliku sotsiaalkapitali kujunemiseks, sõnaga, heaoluriigi loomise asemel võib hoopis haolutu lõhestunud tuludega rikkurriigi lõksu jäädagi.
Nimetatud küsimuses Ansip mainis vaid seda, et Eestis olevat juba tosin aastat kihistumine oluliselt kahanenud. Kahjuks Eurostat meie peaministri seda väidet mitte kuidagi ei kinnita. Eurostati väitel on Eestil ainult nelja aasta kohta olemas vähegi usutav ametlik statistika (viimane aasta 2003). Ning selle statistika alusel kuulub Eesti kindlalt euroliidu viie majanduslikult kõige lõhestatuma liikmesriigi hulka - Portugali, Kreeka ja Läti järgi.
Valimisvassingute käigus on juba palju demagoogitsetud, et kuidas me ikka nii kiiresti nii rikkaks saime? Eeskätt, et kas Gräzini tulumaksualandamise poliitika tulemusel, mille kavand olla tekkinud koos kellegi Friedmanniga (kaks nn-i!) teed juues. Või hoopiski selle tõttu, et Laar olla lugenud õnneks ainult ühte Friedmani (üks n) populaarkirjutist ja selle järgi meile kogu turumajandussüsteemi seitsme päevaga loonud.
Vaat sellel küsimusele majandusteooriast kahjuks vastust ei leia, sest üldse ühtegi viidet Milton Friedmanile kogu maailma majandussiirde, majandusevolutsiooni, majandusreformise vms tõsikirjanduse hulgast ei leia. Jo siis raskekaallase Milton Friedmani majandusteoreetilised panused olid teistel aladel, nt inflatsiooni allasurumise alal, kuid sellest ei näi jälle meie asjamehed ja jutumehed midagi teadvat.
