Lugeja kirjutab: majanduspoliitilisest sohistamisest
Selge, et meie arenematu ning moodsat turumajandust vähetundev valimisvõitluse tallermaa sirab eriti eredalt igasugu metalse läikega rüüdest.
Selge, et selline olukord meelitab suure osa meie teadmusvaegemast publikust, eriti selle nolklikumat sorti, moonutatud uskumuste maailma, kõigi sellest tulenevate kurbade rahvuslike sihistuste ning tagajärgedega. Näiteid:
Teadmuspõhiselt on heaolumajanduse arendamise seisukohalt täiesti mõttetud ehk ekslikud taolist klassi väljamõeldised nagu, et x aastaga tõstame palkasid ülikiirelt y korda. Taolistel sõnumitel oleks moodsa majandusteooria raames ainult siis mingit mõtet kui vähemasti oleks juurde lisatud, et samal ajal elu kallineks ning hinnad tõuseksid tegelikult z korda ning palkade ebavõrdsus muutub g korda.
Teadmuspõhiselt on samuti absurdselt mõttetu selline jutt, et Eesti justkui tohutu majandusarengu edu tulenevat ettevõtete tulumaksustamise ennenägematust efektiivsest süsteemist. Aga, kuidas siis on võimalik, et euroliidus leidub kümneid ja kümneid Eestiga enam-vähem võrreldava suurusega regioonikesi mis meist kiirema majandusarenguga. Seejuures asuvad need põhimõtteliselt teistsuguse maksusüsteemiga riikides? Seega on ikka võimalik ka teistsuguste maksusüsteemidega edukas olla, kusjuures need teised ei pruugi nii toorelt sotsiaalkeskkonda saasta ehk elanike tulude suurt ebavõrdust ning rahva lõhestatust produtseerida. Muide, meil ongi pensionirahade kaalukus rahvatulus juba poole väiksem kui euroliidus keskmiselt.
Vahemärkusena meie majanduskasvust: teadmuspõhiselt oodatakse tänavu soomlase kohta eestlasest 1,5 korda kõrgemat sisemajanduse kogutulu mahulist juurdekasvu, seega soome-eesti majandustasemete lõhe laieneb veelgi sadade eurode võrra. Seda kehtivates eurode turuhindades, mitte väljamõeldud PPS poliitilise mugavusvaluuta ühikutes, sohistatud ühikutes millede eest ei saa mitte kuskil klaasi vettki osta.
Majandusteadus ei luba ka seostada väga erinevate mõõdetavuse määradega nähtusi. Nt õnn ja õiglus on pilvelised raskestimõõdetavad mõisteid ning neid ei tohi kõrvutada asfaldi, raha, palga vms mis otseselt hästi mõõdetavad, sest muidu laob mõttekäikudest igasugune distinktsus ja igaüks pääseb lahedalt omahuvides kokku vatrama mida iganes.
Väga räige bluff oleks muidugi loosung, et tulevasest aastast rahva maksukoormus langeb, sest selle püstitamisel jäetakse arvestamata kõige suurem maks – inflatsioon. Kui 1% tulumaksu alandamist annaks rahvale ligi ühe miljardi lisaks, siis 5% inflatsiooni võtaks rahvalt viis miljardit samaaegselt tagasi.
Majanduspoliitiliselt kõige hullemate teadmusvaguse valede hulka, mis meie allakäigu teed sillutavad, kuuluvad aga väited a la: Brüssel takistab meie ärikuse arengut, Rootsi pangad põhjustavad siin inflatsiooni/devalvatsiooni, meie keskpank ei saa midagi teha isegi kui isegi mugavusest loobudes tahakski, meie ei saa tasuta haridust rahvale anda kuna meie peame odavaid hiinlasi harimiseks sisse tooma sest meie omad spetsid lasevad siit jalgaja, meie riik oma laide inflatsioonituludega peab minema õliriikidesse põlevkiviõli keetma selle asemel et kodumaal teaduspõldu künda ja külvata jne.
Lõpuks ei tohi siinkohal ütlemata jätta, et nt isegi tippmeditsiinilistest rahvusvahelistest uurimustest on poolte tulemused hiljem lootusetult ekslikeks osutunud. Kuid, seejuures siiski on nii mõnedki ausad eksimused ning väärsõnumid trepiastmeteks saanud järgnevatele tõepärasemate tulemustega uuringutele. Aga viimast nähtust pole mitte kunagi täheldatud sohistatud tegevuste puhul. On ka selgunud, et mida kasinam teadmuspõhiste uurimiste rahastamine, seda lootusetumad tulemused. Eestis on teadusuuringute rahastamine rahvatulust 3-4 korda suhteliselt madalam võrreldes heaolulise Põhjalaga.
Moraal siit valimise mehhanismidele: avalikku sõnavabadust tuleks majanduspoliitika alal tõlgendada kui kvalifitseeritud sõnumivabadust. Kui ilmselt pole mingit teadmuspõhist sõnumit, siis peaks sõnumitoojale kasulikumaks osutuma lihtsalt oma suu meeldivalt kinni hoida.
