Lugeja kirjutab: seiklused Venemaal
Kuna ehitame Venemaale erinevaid saetööstusettevõtteid ja tarnime neile siit seadmeid, siis reisime aktiivselt pea kogu suure imedemaa kõiki avarustel. Viimastel aastatel on ka seal hakanud autorent arenema, nii et enam ei piirdu roolisolemine tingimata Peterburi ja muude lähemate piirkondadega, vaid autot on tulnud viimase aasta jooksul juhtida ka Krasnojarskis, Irkutskis, Arhangelskis….
Aga kirjutada tahtsin järgmisest situatsioonist, millisesse võib ilmselt sattuda suvaline autojuht seal “imedemaal”.
Sõitsin üksi 16.12. 2006 kella 12.00 paiku Peterburist tagasi Eestimaale. Umbes 70 km Peterburist möödusin hooga aeglaselt (60...70 km/h) sõitvast autost. Nähtavus ja teeolud olid väga head ning ma ei pööranud tähelepanu teele joonistatud pidevale keskjoonele. Antud teelõigul lubatud maksimumkiirust ma ei ületanud,ega mingit liiklusohtlikku olukorda ei põhjustanud. (Eestis ilmselt sellises kohas pidevjoont teel tegelikult enam ka poleks)
Minu õnnetuseks juhtus samas passima liiklusmiilits, kes antud rikkumise eest mulle protokolli koostas, minu loa ära võttis, andes asemele Venemaal kehtiva ajutise talongi. Apteekri käekirjaga kirjutatud protokolli kolmanda eksemplari sain ka. Trahvisanktsiooni kättesaamiseks kästi mul ilmuda Volosovo rajooni osakonda 26.12.2006, minu vastuväited, et see on võimatu, teda ei huvitanud. Protokolli kästi oma seletus kirjutada, et ma ei vaja tõlki, vastasel juhul ähvardati mind kuni hilisõhtuni samas kohas kinni pidada.
Saan aru, et rikkumise raskusastet on tagantjärgi siin Eestimaal võimatu määrata, aga kuna mult juhtimisõigust ära ei võetud (anti ajutine talong ja lubati edasi sõita), mida tähendaks Euroopas lubade äravõtmine, ju siis antud rikkumine ikkagi nii raske polnud.
20.12 taotlesin Eesti juhiloa dublikaadi väljaandmist, esitades ausalt juhtunu. Tallinna osakonna juhilubadetalituse juhataja hr Enno Keel väitis, et tema kuue aastase praktika jooksul pole keegi sellise jutuga ARK-i pöördunud.
Kõik ARK-i ametnikud kinnitasid mulle, et vana juhiluba kaotab automaatselt kehtivuse uue väljastamisel.
Juhul, kui ma ei peaks Venemaal oma trahvi vastu võtma ja tasuma ning vana juhiluba saadetaks koos kaaskirja ja karistusinstruktsiooniga Eestisse, siis on ARK-il nagunii minu andmed ja võimalus mulle esitada vastav karistusnõue.
Juhul, kui ma peaksin Venemaalt kätte saama oma kehtetu juhiloa (makstes trahvi), siis on olukord sama, kui oleksin deklareerinud, et olen juhiloa kaotanud, kuid hiljem selle siiski "kolimise käigus kapi tagant" üles leidnud. Usun, et sellist olukorda on tegelikult ette tulnud varemgi.
Juhul, kui Venemaalt oma juhiluba enam ei otsigi ja ka nemad seda Eestisse ei saada, siis "mul vedas". Karistuseks pidin uusi dokumente vormistama.
Nii ma ei saagi loogiliselt võttes aru, miks mulle keelduti ausa ülestunnistuse peale uut luba (dublikaati) väljastamast. Hr Jaak Hubelmann (ARK-i juhilubadetalituse peaspetsialist) väitis telefonis, et juhilubade kättesaamine on vaid minu isiklik probleem Eesti seadus ei lubavat mulle uusi dokumente väljastada. Vastavalt riikidevahelistele kokkulepetele pole Venemaal ja ka teistel riikidel üldse õigust juhiluba ära võtta. Kui ma seadusega rahul pole, siis soovitati mul pöörduda meie parlamendisaadikute poole.
Täna saaksin uued load ainult valetades. Aga seda ma ju ei taha. Siis olen potensiaalne kurjategija. See polnudki väga ammu, kui ajakirjanduses väideti Eestis olevat üle poole tuhande kriminaalkurjategija, kes on oma välismaal toimunud rikkumise maha salanud ja uued dokumendid valega vormistanud. Millal Venemaalt minu dokumendid Eestisse jõuavad….kui üldse jõuavad? Eestis praegusel ajal dokumendita sõitmine on ... ei tea, aga kogemus näitab, et inspektorid vaatavad registrist järgi ja väga kurjad pole. Mujal Euroopa Liidu maades ilmselt politseil nii operatiivset kontrollivõimalust pole, aga tõenäoliselt ka käsi kohe raudu ei panda. Kui juhtutakse kontrollima piiril (väiteks nagu alati Valgas seda tehakse), siis üle piiri ei saa. Auto rentimisel on vaja tingimata esitada dokument.
Kuna oma probleemi ARK-is suure kella külge riputasin ja sealt mulle lahendust ei pakutud, siis käisin 26.12 Volosovos oma lubadel järel. Maksin 500 rub (225 EEK) trahvi (pluss muidugi ca 700 km seiklusreisikulud) ja sain oma dokumendi kätte.
Volosova paikneb Leningradi oblastis, teoreetiliselt oli sinna võimalik minna. Aga kui sama situatsioon juhtub Siberis. Mis siis juhtuks, kui seal mõni liiklusmiilits lubatähe hoiule võtab nõudega, et tuleb sinna kindlal päeval ja kellaajal järgi lennata? Venelaste oma süsteem saadab äravõetud load elukohajärksesse inspktsiooni. Minu vastavale küsimusele vastas inspektor ülbelt, et ega ma ometi arva, et nemad mu dokumente kusagile Eestisse saatma hakkavad. Üldse jättis mind peatanud inspektori käitumine mulje, et lõpuks ometi saab eestlasele koha kätte näidata näidata.
Arvan, et sellistes olukordades Eesti kodanikele oleks vaja leida õige käitumisjuhis, nii et sarnases situatsioonis kogu (auto)elu seisma ei jääks. Samas võiks eestlasest autojuhil olla võimalus suure naaberriigi liiklusmiilitsaga käituda soliidselt, mitte lipitseda ja iga hinna eest altkäemaksu peale suruda.
Kas see on ikka nii, et tänased seadused ei võimalda uusi lube anda ausa ülestunnistuse korral?
Kuidagi ei tahaks uskuda, et “potentsiaalsete kurjategijate” tekitamine on Eesti riigi tõsine soov.
