Seda on veenvalt põhjendanud Kalev Katus mitmetes intervjuudes (Kui Eestis sündimus ei tõuse, siis me rahvana kaome, Külli-Riin Tigassoni intervjuu, EPL 20.11.04, või Võõrtööjõudu pole kusagilt võtta, Sigrid Kõivu intervjuu, PM 02.11.06) ja Rein Taagepera oma arvamusartiklites (Demograafiline vetsupott, EPL 30.08.05, jt).

Teeme valitsusse pürgivatele erakondadele ettepaneku võtta koalitsioonikõnelustel erakorralise punktina päevakorda abinõude väljatöötamine eesti rahva säilimise tagamiseks. Need abinõud on hädavajalikud, kuid nõuaksid võib-olla loobumist mõnedest erakondade poolt valijatele antud lubadustest ja planeeritud rahaliste vahendite ümbersuunamist. Ei tasu karta, et nimetatud samm ei leiaks rahva poolt mõistmist ja toetust, sest eesmärk, mille nimel seda tehtaks, on sedavõrd tähtis: sellest sõltub eesti rahva püsimajäämine vähemalt 900000-lise rahvana. Pole enam aega viivitada, tuleb hakata koheselt tegutsema, sest muidu on hilja (vt nt Rein Taagepera, Viis aastat armuaega, EPL 29.12.06). Eesti rahvas ei saa oodata jälle nelja aastat lootuses, et ehk Riigikogu järgmise koosseisu valimiste järel koostatav uus koalitsioonileping sisaldab vajalikke abinõusid.

Arvame, et vajalik on märksa suurem riigipoolne toetus noortele peredele ja lastele (munitsipaalkorterid, soovijatele lasteaia- ja sõimekohad, stipendiumid ülikoolide riigieelarvelistel kohtadel õppivatele üliõpilastele ja edukatele kutsekoolide õpilastele). Õppimine riigieelarvelistel kohtadel peaks ka edaspidi olema tasuta. Riik peab maksupoliitikaga soosima lasterikkaid peresid.

Tähtis on see, et Eesti rahva säilimise tagamiseks on lisaks vaja veel vähemalt üht väga olulist tingimust: eestlaste osakaal kogurahvastikus peab jääma märksa kõrgemale 50 protsendist.Osakaalu langemisel alla kriitilise 50 % piiri järgnevad varsti vähemusse jäämine ka valijaskonnas ning Riigikogus ja rasked probleemid, mis kaasnevad eesootava multikultuurse riigiga, kus põhirahvus on vähemuses.

Seetõttu on lisaks vaja piirata muulaste sisserännet ka ELi liikmesriikidest, mis liitumislepinguga võetud kohustuste tõttu pole aga praegu võimalik. Samas on piiranguteta sisserände korral lootusetu eestlaste osakaalu säilitada, sest isegi mõõdukas muulaste sisseränne tõstab viimaste arvu ja kahandab sellega eestlaste osakaalu. Osakaalu langusele aitab kaasa eestlaste suur väljaränne teistesse riikidesse.

Eesti Vabariigi põhiseaduse tähtsaima aluspõhimõtte kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Rahvahääletusel 14.09.2003 vastu võetud põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 sätestab: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.

Rahva poolt selle paragrahviga Eestile pandud kohustust – lähtuda ELi kuulumisel põhiseaduse aluspõhimõtetest – tuleb valitsusel täita. See tähendab, et Eestil tuleb alustada ELiga kiiresti läbirääkimisi liitumislepingu muutmiseks – nii et see võimaldaks tõepoolest lähtuda kõigist aluspõhimõtetest ja hädavajalikud piirangud kehtestada. Kui liitumislepingu selline muutmine ei õnnestu, ei jää muud üle kui (eesti rahva päästmise nimel!) EList välja astuda. Selline on rahva poolt antud, seni täitmata mandaat Riigikokku valitud saadikutele.

Soovime edu!

Martin Helme, ajakirjanik
Lembit Kivistik, matemaatik
Argo Loo, teadusmagister
Tõnu Tõnso, matemaatik