Internet on lühikese aja jooksul täielikult muutnud seda, kuidas me elame, on muutnud seda, kuidas me poodleme, kuidas õhureise broneerime ja muusikat kuulame.

Amasoonas tähendas varem suurt jõge Lõuna-Ameerikas – kuid see oli nii enne World Wide Web’Ii. Gutenbergil oli idee, kuidas trükkida liigutatavate trükitüüpide abil – ning muutis selle trükkimissüsteemiks. Seeläbi muutis ta maailma, kuid ei näinud selle revolutsiooni tulemust. Kui talle oleks ta surma-aastal 1468 öeldud, et tema 1455. a trükitud Piibel õõnestab katoliku kiriku auoriteeti, mahitab renessanssi ja reformatsiooni, teeb võimalikuks valgustusajastu ning moodsa teaduse esilekerkimise, loob uued sotsiaalsed klassid ning muudab isegi meie arusaamist lapsepõlvest – ta oleks seda ütlejat hämmeldunud pilguga vaadanud.

Meie hulgas elab praegu mees, kes on teinud midagi sarnast, kuid elanud piisavalt kaua, et oma töö vilju näha. Tema nimi on Tim Berners-Lee ja tema kavandas süsteemi, mis muutis interneti avaliku info kandjaks. Veidi üle 15 aasta tagasi – täpsemalt 6. augustil 1991 – avaldas ta oma leiutise koodi internetis. Ta nimetas selle World Wide Web’iks (ehk siis Ülemaailmseks Võrguks) ning tal oli ka idee, et see peaks olema kõigile tasuta.

Ja kõik kasutasidki seda. Tänapäeval ei tea keegi täpselt, kui suur see on. Hiljuti hinnati veebi suurust umbkaudu 40 miljardile saidile. Sellest hetkest alates, kui Teie seda artiklit loete, on lisatud juba tuhandeid saite.

Igal juhul esindab veeb tohutut muutust meie infokeskkonnas. Veider on, et muutus on toimunud vähem kui 15 aastaga, sest alles alates 1993. aastast on kättesaadavad graafilised veebilehitsejad, millega me tänapäeval harjunud oleme.

Kõige veidram on aga see, kui iseenesestmõistetavalt me veebi võtame. Me ostame kino-, teatri- ja lennupileteid. Me otsime Wikipediast infot. Me vaatame muuseumide lahtiolekuaegu – või hoopis taieseid endid veebis. Lapsed laadivad veebist pilte alla oma koolitööde jaoks. Me müüme ja ostame asju veebi vahendusel.
Ja veel viisteist aastat tagasi oli Ryanair väike Iiri lennufirma, mis lendas kes-teab-kuhu ning eBay oli lihtsalt trükiviga.
Veebi 15. sünnipäeva tähistamiseks on siia artiklisse rivistatud 15 veebisaiti,mis on muutunud meie eluvirtuaalseks taustaks.

1. www.eBay.com  
Asutaja: Pierre Omidyar, 1995, USA
Kasutajaid: 168 miljonit
Mis see on? Oksjoni- ja ostusait.
Ebay sai alguse sellest, et Omidyar tegi saidi, kus sai asukohast sõltumatult asju osta ja müüa. Esimene tehing oli katkise laserosutaja müümine. Praeguseks ei müü eBay sugugi mitte ainult kasutatud asju vaid ka suurkompaniid turustavad seal oma uhiuusi tooteid.

2. www.wikipedia.com
Asutaja: Jimmy Wales, 2001, USA
Kasutajaid: 912 000 külastust päevas
Mis see on? Veebientsüklopeedia
Wales lehitses koolipõlves entsüklopeediaid ja nördis selle üle, et neist oli raske infot leida, nad olid vanamoodsate vaadetega ja sageli aegunud. Ja nii tegigi ta entsüklopeedia, mis on kõigile lugemiseks ja täiendamiseks tasuta avatud. Wikipediasse satub aeg-ajalt laimavaid artiklid, mis jäävad kuudeks parandamata. Wales ütleb, et seda juhtub siiski harva ja et enamasti parandavad teised kasutajad sellised artiklid ruttu ära.

3. www.napster.com
Asutaja: Shawn Fanning, 1999, USA
Kasutajaid: 500,000 maksvat klienti
Mis see on? Failijagamissait
Napster sai alguse sellest, et Fanning lõi kolledžis failivahetusprogrammi selleks, et kaastudengitega muusikat vahetada. Peagi ründas Napsterit popmuusikatööstus, kuna see näis nurjavat tööstuse kasumitaotlusi. Napster pidi maksma miljoneid dollareid tagasiulatuvat kahjutasu, mis viiski selle pankrotti. Ometi loodi uus Napster, kuna selgus, et veel ilmumata albumite muusika lekitamine pigem suurendab plaadimüüki kui kahandab seda. Uus Napster on tasuline ning on seega kaotanud suure osa võlust, mis oli tema tasuta ja illegaalsel eelkäijal.

Asutajad: Chad Hurley, Steve Chen ja Jawed Karim, 2005, USA
Kasutajaid: päevas vaadatakse 100 miljonit klippi
Mis see on? videojagamissait
Youtube sai alguse siis, kui üks sõpruskond tahtis omavahel koduvideoid jagada. Nüüdseks leiab Youtube’st filme, vanu videoid, uusi amatöörfilme ja möödunud kümnendite telesaateid. Algul ei olnud telestuudiod sellega sugugi rahul, et nende autoriõigustega kaitstus arhiivid tasuta laiali jagatakse, kuid nüüd on olukord muutunud ja mõni telekanal kasutab Youtub’I eksklusiivsete klippide edastamiseks. Tulevikus tuleb kõne alla veel ulatuslikum koostöö: mõningate saadete edastamine Youtube’I kaudu.

5. www.blogger.com
Asutaja: Evan Williams, 1999, USA
Kasutajaid: 18, 5 miljonit erinevat külastajat
Mis see on? Veebipäevikute avaldamissüsteem
Veebipäevikud olid olemas juba varastel üheksakümnendatel, kuid Williams tegi revolutsiooni sellega, et muutis nende veebis ülesriputamise sama lihtsaks kui tekstitöötluse.

6. www.friendsreunited.com
Asutajad: Steve ja Julie Pankhurst, 1999, Iglismaa
Kasutajaid: 15 miljonit
Mis see on? Kooli kokkutulekute sait, loodud selleks, et pärast kooli üksteist silmist kaotanud võiksid jälle vanade sõpradega ühendust saada

7. www.drudgereport.com
Asutaja: Matt Drudge, 1994, USA
Kasutajaid: 8-10 miljonit vaatajat iga päev
Mis see on? Uudistesait, mille looja jälgib pidevalt veebi ja TV-d ning riputab oma sait üles viited originaalallikatele.

8. www.myspace.com
Asutajad: Tom Anderson ja Chris DeWolfe, 2003, USA
Kasutajaid: 100 miljonit
Mis see on? Suhtlussait koos lisavõimalustega nagu näiteks muusika ülesriputamine ja kuulamine. Myspace on teinud nii mõnegi muusiku kuulsaks just sellega, et jutt tema muusika headusest levis suust-suhu Myspace’is.

9. www.amazon.com
Asutaja: Jeff Bezos, 1994, USA
Kasutajad: rohkem kui 35 miljonit klienti 250-s riigis
Mis see on? Veebipõhine pood, kus müüakse peamiselt raamatuid, CD-sid ja DVD-sid. Sai nime Amasoonase jõe järgi, kuna on sama suur ja peatamatu.

10. www.slashdot.org
Asutaja: Rob Malda, 1997, USA
Kasutajaid: 5.5 miljonit inimest kuus
Mis see on? Tehnikauudiste veebisait ja foorum, peamiselt kasutajate koostatud.

11. www.salon.com
Asutaja: David Talbot, 1995, USA
Kasutajaid: 2,5- 3,5 miljonit erinevat külastajat kuus
Mis see on? Veebisait ja meediakompanii.

12. www.craigslist.org
Asutaja: Craig Newmark, 1995, USA
Kasutajaid: kuus vaadatakse 4 miljardit saiti
Mis see on? Põhimõtteliselt teadetetahvel – sisaldab kuulutusi, foorumeid ja reklaame.

13. www.google.com
Asutajad: Larry Page ja Sergey Brin, 1998, USA
Kasutajad: miljard päringut päevas
Mis see on? Otsingumootor ja meediakorporatsioon.

14. www.yahoo.com
Asutaja: David Filo ja JerryYang, 1994, USA
Kasutajaid: 400 miljonit
Mis see on? Internetiportaal ja meediakorporatsioon.

15. www.easyjet.com
Asutaja: Stelios Haji-Ioannou, 1995, Inglismaa
Kasutajaid: 30 miljonit reisijat möödunud aastal.
Mis see on? Odavlennufirma, mis sai alguse nii, et noormees laenas oma isalt, transpordimagnaadilt, 30 miljonit naela ja ostis kaks pruugitud Boeingut. Ja hakkas nendega tegema odavaidlende Inglismaa ja Šotimaa vahel. Easyjet oli esimene odavlennufirma, mis võimaldas veebis broneerimist.