Aerosmith on üks neist bändidest, kelle kontserdi külastamise kandev motiiv võiks olla soov telest-raadiost aastakümnetega tuttavaks saanud muusikud lõpuks ka oma silmaga üle vaadata. Sest mine tea – võib-olla ei pruugi vanadel, rock’n’roll’i elustiilist vrakistunud meestel järgmiseks turneeks enam jaksu jätkuda. Ja kui juhtubki halvim, võib rahulolevalt nentida, et küll vedas – sai mees ära nähtud.

Nii oligi Aerosmithi vaatama kogunenud seltskond kirevam kui Õllesummeril: leksuvuntside, lehviva hobusesaba ja bändisärgiga “peerud”; kolmekümnendates ja teksatagides endistest rokiplikadest pereemad; mõned ruuduliste papudega “alternatiivnoored” ning pealtnäha tavalised inimesed, keda oli valdav hulk. ·efimad neist poosetasid äsja soetatud tuuri promosärgis.

Sellise kaliibriga peaesineja soojendusbändide ülesanne on täita aeg, mis jääb väravate avanemise ja õhtu tähtede vahele. Linnuke CV-sse, pisut egokõrgendust ning ei enamat. Ning sellega said Tanel Padar&The Sun suurepäraselt hakkama. Teine lubatud soojendaja – Los Bastardos Finlandeses – helitehnilistel põhjustel lavale ei jõudnud. Hilines ka kontserdi algus, mis publiku ootuspinget aina küttis.

Kuuekümneste energia

Lavavirtuoos Aerosmith alustas hoogsalt. Rahmeldamiseks oli ka põhjust – fotograafid võisid pildistada ainult kontserdi algushetkedel. Noorest peast selgeks õpitud poosid välklampide valguses ära poosetatud, rokkisid kuuekümnenda eluaasta piiril muusikud esinemise lõpuni heas vormis. Ei maksa eeldada, et iga kuuekümnene muusik on Iggy Pop. Ivo Linna näiteks pole. Tyler seevastu tuleb teisele kohale. 60-ndate piirimail meestelt ei ootaks enam nii energilist lavasõud, aga Aerosmith eesotsas Steven Tyleriga suutis ületada ootuse.

Põhimõtteliselt oli ka ette teada, mida Aerosmithilt oodata: kogumiku “Greatest Hits” üldjoontes vabalt valitud elavat ettekannet, sest a) kes neid uusi lugusid ikka teab ja b) kõik tahavad ju kuulda “oma” Aerosmithi. Tegelikult on selle nime taga peidus mitu erinevat bändi. Kelle jala paneb tatsuma Aerosmithi 70-ndatesse jääv klassikafond, kelle silmad kisuvad märjaks mõne 90-ndatest tuntud ja suurtest tunnetest nõretava ballaadi peale.

Näiteks kontserdile tulnud Oliver (19) ootas just kolme esimese plaadi lugusid, 30-ndates pereema ”Crazyt”. Bändi ainuke ülesanne oli minevikust korjatud pärlid õiges järjekorras publikule ette sööta. Ning Aerosmith sai sellega hakkama, täpselt nagu paar päeva varem Riias. Ilmselt ei vea nad publikut alt ka järgmisel kontserdil Helsingis Hartwalli Arenal.

World Tour 2007 Tallinna A.Le Coq Arena, 5. juuli

•• Aerosmith:

•• Steven Tyler – vokaal

•• Joe Perry - kitarr

•• Brad Whitford – kitarr

•• Tom Hamilton – bass

•• Joey Kramer – trummid

•• Tegutseb 1970. aastast.

Praegune koosseis sai kokku 1984. aastal.

•• Andnud välja 14 stuudioplaati, viis kontsertalbumit ja kaheksa

kogumikku.

•• Väike valik stuudioplaate: Aerosmith (1973); Toys In The Attic (1974); Pump (1989); Get A Grip (1993); Just Push Play (2001).

•• 21 Billboardi Hot 100 edetabeli esineljakümnesse jõudnud singlit.

•• 90-ndate esimesel poolel olid Aerosmithi videote püsistaarid näitlejatar Alicia Silversone ja Steven Tyleri tütar Liv Tyler.

•• Tallinnas esineti maailmaturnee World Tour 2007 raames.

•• Tuur algas 22. aprillil Brasiilias Sao Paulos ning lõppeb 22. septembril USA-s New Jerseys.

•• Kontserdil kõlasid ”Dream On”, ”Sweet Emotion”, ”Walk This Way”, ”Love In An Elevator”, “Crazy”, ”Livin’ On the Edge”, ”Cryin’”, ”Armageddon” soundtrack

”I Don’t Want to Miss a Thing” jt.