Omanike Keskliit: vee hinna langetamisega ei tohi venitada

Koduomanikke ühendav Eesti Omanike Keskliit tervitab Konkurentsiameti poolt Tallinna Veele tehtud ettekirjutust, mille kohaselt peab veemonopol alandama teenuse hinda 36% võrra. Liidu hinnangul ei tohi vee hinna langetamisega venitada, sest Konkurentsiameti enda ettekirjutuse kohaselt võtab iga otsusega venitatud nädal üle 5 miljoni krooni tarbijate taskust. Kui novembri keskpaigaks pole veeteenuse hinda langetatud kavatseb Omanike Keskliit pöörduda Tallinna Vee vastase hagiga Harju maakohtusse.

Eesti Omanike Keskliidu volikogu liikme Priit Värgi sõnul ei saa koduomanikud seoses Konkurentsiameti ettekirjutusega veel veearvelt kolmandikku maha kirjutada, sest vee hinna langetamisel on mitmeid karisid. Mitmete ekspertide sõnul panustab veehiid venitamistaktikale, tarbijate taskust tulenevate rahavoost püütakse viimase hetkeni kinni hoida. Seega tõenäoliselt järgmise sammuna esitab veemonopol Konkurentsiametile uue ning taaskord põhjendamatult kõrgete hindadega taotluse ja pärast negatiivset vastust võib Tallinna Vesi enne ajutise hinna kehtestamist paluda halduskohtult esialgset õiguskaitset. Sisuline alus esialgseks õiguskaitseks puudub, kuid vaadates erinevate kohtuastmete hiljutisi kummastavaid otsuseid tarbijaõiguste tagamisel ei ole võimalik täielikult välistada, et kohus siiski selle annab - see võib protsessi venitada aastate pikkuseks.

Omanike Keskliit on varemgi Tallinna Veega piike ristanud kohtus. Nimelt käimasoleva aasta juunis asus Harju maakohus jõudis seisukohale, et liigkõrgete hindade osas tuleb pöörduda Tallinna linna poole mitte hiigeltulu teeniva ning seeläbi alusetult rikastuva veemonopoli poole. Tallinna linna kohtusse andmist me esialgu väldime, sest see tähendaks sisuliselt minekut maksumaksja rahakoti kallale.

Hetkel on Omanike Keskliit koostöös konkurentsiõiguse tippadvokaatidega advokaadibüroost Tamme Otsmann Ruus Vabamets valmistamas ette uut hagi. Värk selgitas, et vana hagi esitamise ajal polnud Riigikogu poolt vastu võetud nö monopolide ohjeldamise seadusepakett veel rakendunud ning seetõttu on antud juhtumi korral õiguslik ruum muutunud. Täna on oluline luua uue seaduse alusel selge tsiviilkohtupretsedent, kuidas veemonopol vastutab tarbija ees seadusega vastuolus olevate liigkõrgete hindade eest.

Loodame siiski, et Konkurentsiamet suudab sõltumatu regulaatorina küsimuse lahendada – veehinna langus võib luua positiivse pretsedendi, mis näitab, et sihikindla tegutsemise korral on ka ühel kodanikuorganisatsioonil võimalik tarbijaõigused maksma panna.