Online-intervjuu Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtoviga
Muie
Kas te ei arva, et see jätkuv majanduskasvu propageerimine viib inimkonna lähitulevikus ökoloogilisse katastroofi. See on ju elementaarne, et ressursse ei jätku nii palju, et kõik maailma inimesed võiksid elada nii nagu Ameerikas. Teie ajalehe poolt promotav maj. kasvu ideoloogia on liiga lühinägelik ning ainult "tänases päevas" elav.
Ei oska näha Eesti kontekstis vastuolu üldise elujärje paranemise ja loodushoiu vahel. Mida rikkamaks me saame, seda paremini saame kaitsta ka loodust.
Rain
Lp. Igor Rõtov. "Äripäev" kaotab pidevalt lugejaskonda. Mis on põhjus?
Teid on valesti informeeritud. Äripäeva lugejaskond on pidevalt kasvanud alates aastast 1993. Eriti palju oleme leidnud uusi tellijaid paaril viimasel aastal.
Tänaseks oleme loetavuselt kolmas ärileht Euroopas ja jääme alla vaid Norra ja Soome sõsarväljaannetele. Teeme oma parima, et paari aasta jooksul tõusta esikohale.
riina.tuulmets
Kuidas Te kommenteerite seda, et suuraktsionär "Liviko" sundvõõrandas, minu kui väikeaktsionäri "Liviko" aktsiad omavoliliselt. Kas sellised protsessid võivad jätkuda teiste Eesti suuraktsionäride puhul.
Isiklikult arvan, et "Liviko" tegi sellega suure vea, tõmmates väikeaktsionäridel naha üle kõrvade, makstes aktsia eest enda poolt määratud hinna, mis ei vastanud aktsia turuväärtusele.
Praegu püüan vältida "Liviko" tooteid.
Teiesuguseid on meie lähiajaloos kõvasti vintsutatud. Leian, et arenenud majanduskeskkonna jaoks on väikeaktsionäride usaldus ja turvatunne vältimatu eeldus. Suuraktsionäri omavoli ja insaiderlus peavad olema üheselt hukkamõistetud. Usun, et tänaseks on olukord palju parem.
sulo
Kuidas abikaasa kriminaalasi edeneb?
Minu teada on lugu samas seisus nagu Ekspress kirjutas. Omalt poolt võin anda pea, et minu abikaasa Tuulikki Laessonil pole selle loo puhul tarvis silmi maha lüüa ja usun, et ta suudab ka noile salasepitsejatele koha kätte näidata.
lugeja
Kas piinlik ei ole nii viletsat lehte peatoimetada?
Vastupidi, olen Äripäeva üle uhke.
Obukakk
härra Rõtov, esitan küsimuse Teile kui ühe Eesti (suurima? kaalukaima? loetavaima? vabandust, ei suuda sobivat sõna leida... statistikat/uuringuid ka käepärast pole) päevalehe toimetajale:
milline on Teie arvamus selle kohta, et EPL Online'is on sõnad "post imees" ja "äripäev" kantud keelatud sõnade nimekirja ning neid sõnu sisaldavaid kommentaare ei avaldata (automaatselt... tsensori karvast kätt vahetult mängus ei ole)?
momendil (arvatavasti tulenevalt sellest, et toimub intervjuu Teiega) on sõna "äripäev" küll filtrist eemaldatud, kuid alles äsja ta seal oli. on's konkurents tõesti nii tihe, et võistleja nimegi ei kõlba suu sisse võtta? lugupidamisega, J. "Obu" Kakk
Sellist tsensuuri Päevaleht kindlasti ei kehtestaks. Usun, et asi on mõnes tehnilises ebakõlas.
X
Kui palju maksab Äripäevas konkurente halvas valguses näitava loo avaldamine ? Mulle meenub 2 veelugu: lugu Tartu õlletehase "Arctic" veest ja Rent-a-Cooleri lugu. Aga neid on veelgi.
120 tuhat krooni sulas ja 10 tuhat krooni minu isiklikule pangakontole Zürichis.
Aadu L
Kas tänane poliitika saab olla ideoloogiline või on see juhuslikum, sõltudes rohkem finantsallikatest kui ideedest?
Kui kõrgelt hindate majandusteadlast Karl Marxi? Põhjendage konkreetsemalt.
Vaatamata teatud hägustumisele on klassikaline parem-vasak skaala nähtav ka meie poliitikas.
Marx on pigem filosoof kui majandusteadlane. Tema Kapital on nauditav ka tänasele lugejale. Möödunud sajand tõestas aga piisavalt veenvalt, et vabaturumajandusele rajatud ühiskond palju elujõulisem kui mistahes marksistlik praktika.
uviline
Millal saabub Äripäeva poolt propageeritud 15-protsendine majanduskasv?
15% on ka minusuguse optimisti jaoks veidi ülepakutud.
qqq
miks on Äripäev nii kollaseks muutunud? Ühe näitena nt kajastasite fotosessioonina Tartus toimunud streetreivi augustis? Kas Teie arust on asjalik kajastada sellist sündmust lugupeetavas majanduslehes?
Üldiselt püüame kirjutada ikka majandusest. Andke meile see suvine kõrvalepõige andeks.
Mati
Härra Rõtov,
1) Kunagi mõne aasta eest ühes telesaates (kahjuks enam ei mäleta, millises) Te väitsite koos vastavate arvutuste esitamisega, et Eestis ei saa teist majanduslehte tekkida kuna turulesisenemise kulud on suuremad kui oleks majanduslehtede vahel jagunev reklaamitulu. Kas Te olete täna samal arvamusel, et teist majanduslehte Eestis ei saa tekkida? Kui see on nii, siis kas Äripäeva puhul on tegemist loomuliku monopoliga ja kas sel juhul kehtib Äripäeva osas sama kriitika, mida Äripäev on läbi aastate teinud monopolide aadressil?
2) Kes on Äripäeva tüüplugeja? Kas selleks on väikeettevõtja Riho, börsihai Toomas või veel keegi kolmas isik? Kas Äripäeva (nii ajalehe kui online'i) uudiste sisu ja tase vastab Teie arvates Äripäeva tüüplugeja ootustele?
3) Olete kunagi väitnud, et Äripäeva ei saa võrrelda Financial Timesiga. Kas Te võrdleksite sel juhul Äripäeva Soome Kauppalehti ja Taloussanomatega, taanlaste Børseniga ja Rootsi Dagens Industriga. Mille poolest on need lehed paremad kui Äripäev ja mille poolest on Äripäev neist lehtedest parem?
Lugupidamisega
1)See oli Marica Lillemetsa Insaider. Te tõlgendate mind meelevaldselt. Ma väitsin, et kahele majanduslehele pole Eestis ruumi. Kõigil on vabadus käivitada uus majandusleht ja kui ollakse lugejale meelepärasem, siis paneb Äripäev pillid kotti ja turule sisenemise kulud saadakse kiiresti tasa. Küsin vastu, kas me saaksime loomulikuks monopoliks pidada näiteks ka Maalehte?
2)Meie tüüplugeja, ehk inimene kelle huvisid me igat teksti kirjutades silmas peame on tõesti väikeettevõtja. Toimetuses oleme talle nimeks pannud Riho ehk Riks. Aktsiainvesteeringutega tegelev Toomas pole aga mingi börsihai vaid ikka seesama väikeettevõtja, kes ühtlasi investeerib oma sääste.
Laiemas plaanis peame oma klientideks nn otsustajaid, kes panevad paika asjad firmade tasandil. Sotsioloogide hinnangul on otsustajaid Eestis 70 tuhat ja ca 70% neist on ka Äripäeva pidevad lugejad, kes valdavalt on lehega rahul.
3)FT on orienteeritult kitsalt ärieliidi tipule ja Eestis võiksid sedalaadi väljaannet vajada Indrek Neivelt, Aadu Luukas ja veel sadakond inimest. Äripäeva väikeettevõtjale suunatud kontseptsioon on laenatud Rootsi Dagens Industrilt. Taani ja Soome lehtede kontseptsioonid on sellele väga sarnased.
Olen tuttav kõigi nende lehtede toimetajatega ja käinud ka kohapeal. On üllatav kui sarnased on tegelikult kõigi meie meelelaad, väärtushinnangud ja isegi probleemid.
Nende eeliseks on mõistagi kogemused, aastakümnete taha ulatuvad traditsioonid ja ärilehele nii vajalik aktsiaturg.
Meie trumbiks on aga avatus uutele ideedele ja ehk ka tugevam motivatsioon jäägitult pingutada. Näiteks online-lehe arendamisel ollakse Rootsis täna seal, kus meie olime kaks aastat tagasi.
lugeja
Millest on tingitud võimekate ajakirjanike lahkumine Äripäevast? Näiteks Koit Luus(ei tulnud tagasi), Inno Tähismaa(tuli tagasi), Peep Sooman(ei tulnud tagasi), Silva Männik(tuli tagasi). Näiteid oleks veelgi. Miks teistes suuremates väljaannetes sellist kaadrivoolavust pole?
Lisan teie loetelusse veel meie ajakirjaniku Peeter Raidla, kes on koguni kaks korda teisi väljakutseid otsinud ja jälle tagasi tulnud. Usun, et see on loomulik, kui võimekas ajakirjanik tahab ennast proovile panna kuskil mujal ja kui ta tagasi tuleb, siis on ta kindlasti mitme kogemuse võrra rikkam.
Tegelikkuses on meie toimetajate ajakirjanike raudvara Kadi Heinsalu, Raimo Ülavere, Meelis Mandel, Madli Parts, Mati Feldmann, Aivar Hundimägi, Tanel Raig, Tõnis Oja, Tõnis Arnover, Andres Reimer ja paljud teised töötanud meil viis ja enam aastat ning sedavõrd püsivat tuumikut pole ühelgi teisel päevalehel.
mm
Kas Äripäeva praegune tase on tingitud objektiivsest suutmatusest paremat lehte teha või vastab see teie meelest kõige paremini keskmise Eesti ärimehe võimetele?
Teeme nagu oskame ja suudame. Möödunud sügisese põhjaliku lugejauuringu järgi suhtub valdav enamik meisse isegi piinlikkust tekitava heatahtlikkusega. Seejuures on keskmine Eesti ärimees kaugelt üle keskmise eestimaalase nii hariduselt kui ka informeerituselt. Muidugi leidus ka teiesuguseid karme kriitikuid ning nõudlikud oleme me enda suhtes ise. Ka minu hinnangul on meie tase kaugel ideaalist ja see rahuolematus kannustab meid pidevalt arenema.
ladin
Hr Rõtov, millised on olnud teie karjääri meeldejäävaimad hetked?
Tänu millele olete praegu see, kes te olete?
Vabandage. Nii lennukale küsimusele pole mul ühtegi mõistlikku vastust.
alks
Tahaks teada Teie arvamust tulumaksureformi kohta.
Et mida eelistaksite. Kas
1. 2000 maksuvaba
2. astmeline
3. 20%
4. 26%
5. 26%, kuid aasta tulumaksuvabastus sõltuvalt laste arvust: pole lapsi - 12000, 1 laps 24000, 2 last 36000 jne
Kaalun variandi 1 ja 3 vahel. Lastetoetusi maksaks üksnes vähekindlustatud peredele, kuid maksaks rohkem.
Hamilton
Mitu majandusliku kõrgharidusega inimest töötab "Äripäevas"?
Toimetuse 60st ajakirjanikust on neli viiendikku kõrgharidusega ja neist pooled ka majandusliku kõrgharidusega. Muidugi on ka andekaid iseõppijad ja neid kellel õpingud pooleli jäänud, mina ise viimaste hulgas.
Allan Alaküla
Kuidas suhtute Äripäeva töötajasse, kuuldes tema kontaktidest emafirma töötajate esindajatega, kelle sihiks on ametiühingurakukeste loomine Bonnieri grupi Balti tütarettevõtteis sh ka Äripäevas?
Kümme aastat tagasi olid omanike esindajad Bonnieri grupist väga üllatunud, kui kuulsid, et meie toimetuses polegi ametiühingu rakukest. Kuid ajad muutuvad. Läinud aastal hääbus ajakirjanike ametühing meie emalehes Dagens Industri. Rootsis oli see enneolematu pretsedent. Seega pole meie töötajatel enam võimalik sedalaadi kontakte luua.
Teie Allan Alaküla olete imetlusväärse järjekindlusega püüdnud aastaid ajakirjanike ametiühingule hinge sisse puhuda. Tulemusi aga pole. Kas te mõnikord ei taba end mõttelt, et äkki polegi ajakirjanikele ametiühingut vaja?
peeter
Hr.peatoimetaja!
Mis on Teie arvates selle põhjuseks, et riigi-ja omavalitsusametnike palgad võrreldes erasektoriga niivõrd kiiresti on kasvanud rääkimata riigiettevõtete tippjuhtidest.
Kas Äripäev võiks võtta luubi alla viimaste sissetulekud ning nende reaalsed kulutused lähtudes muu maailma maksuametite kogemustest(villad Hispaanias ja meil , jahid jne.)
Ühtepidi on siin kindlasti raiskamist, aga teiselt poolt tunnen minagi end turvalisemalt, kui riigiametis töötab rohkem võimekaid inimesi. Tippametnikud on meil kindlasti luubi all ja luban, et oma villasid Hispaanias nad enam kaua varjata ei suuda. Samas usun ma, et näiteks Gunnar Okk, Riho Rasmann ja paljud teised töötavad ausalt ja hästi ning nende pihta lastud nooled on tihtipeale ülekohtused.
juhan
Mis Te arvate, kas eestimaal on täna hea elada?
Jah, Eestimaal on täna hea elada? Ma ei leia meie ajaloost ühtegi ajajärku, kus olnuks parem kui täna.
majaomanik
Äripäev on sisuliselt Eesti ainus ajaleht, mis tegeleb pidevalt elamumajanduse problemaatikaga ja ei halvusta majaomanikke. Ei tea, miks teised väljaanded elavad oma elamumajanduse käsitlustes endiselt nõukogude ajas, kui majaomanikust oli tehtud eriti halva inimese võrdkuju: "mittetöise" tulu ahnitseja, individualist, uhkeldaja jne. Kas see on see omanike riik, millest me 1980. aastatel rääkisime ja laulsime?
Minule on jäänud küll mulje, et majaomanikud on siiski au sees ka teistes ajalehtedes.
TongiOtt
Mida te seal äripäevas sööte, et te nii targad olete?
Ikka porgandit, ikka porgandit. Ja muide, me näeme ka teistest paremini.
albert
Hr peatoimetaja!
Kas Teie kui ajakirjanik oskate nimetada mõnd eesti soost suurärimeest, kes on oma tänase varanduse ausal teel saanud ja omab väljapaistvaid eetilis-moraalseid omadusi?
Esimese põlve suurärimeeste puhul tõuseb see küsimus üles alati. Ma ei usu, et neist keegi oleks absoluutselt aus ja eetiline. Kui aga latti veidi painutatada, siis on nende seas korralikke inimesi arvukalt. Mina pean väga lugu Aadu Luukasest, Urmas Sõõrumaast, Toomas Lumanist, Hans H. Luigest, Tiit Vähist ja paljudest teistest.
Riigiametnik
Millise ametikoha palgatase teie lehe toimetuses vastab keskmise vanemametniku palgatasemele ja millised on kvalifikatsiooninõuded sellele kohale (vanemametnikul kõrgharidus ja 4000 eeku brutos+5% kirutud tulemuspalka)? Koristaja? Uksehoidja?
Austatud Riigiametnik!
Konkureerige meile mistahes täiskohaga ametile ja kui sobite, saate kindlasti kõrgema palga. Ka meie juurest on mindud ametnikuleivale, kuid palka on siis pakutud kordades kõrgemat kui teie numbrid.
tiit
kas sagedase saaremaal käijana pooldate silda vöi mitte? kas kavatsete kunagi ennast saaremaaga tihedamalt siduda vöi vastupidi?
Pooldan silda ja Saaremaa meeldib väga.
Leevike
Mis on olnud kõige suurem/tõsisem altkäemaks/ähvardus, mis Teile on pakutud/tehtud info avaldamise/mitteavaldamise eest ja kuidas käitusite?
Kadunud Rein Kaarepere pakkus mulle hiiglaslikku reklaamitellimust, tingimusel, et üks Tartu Kommertspanka puudutav artikkel ilmuks nädal aega hiljem. Ütlesin uhkelt ära. Ma ei mõista Kaareperet selle pärast hukka. Rein oli siiralt veendunud, et on õige asja eest väljas. Ta tegi ebainimlikke jõupingutusi, et panka päästa.
8-10 aastat tagasi olid igasugu pakkumised tavalised. Siis nad jäid harvemaks ja nüüd pole juba aastaid midagi sellist olnud.
Undo
Kuidas laabus see Onistari ja Ofelia nime segamini ajamise lugu? Kahjunõue tuli?
See oli tõesti piinlik lugu möödunud suvest, kui meil ilmus Onistari maksupettusest rääkiv artikkel. Toimetaja meeltesegadusest tingituna moondus suures esikülje pealkirjas Onistar teiseks alkoholitootjaks Ofelia.
Asjale lisas vürtsi, et Ofelia ajaloos oli analoogiline maksupettus, millele viinatootja omanikud olid reageerinud omaaegse juhtkonna väljavahetamisega.
Kohtusin ise Ofelia juhtide ja Soomest kohale saabunud nõukogu liikmega, kes olid õigusega väga nördinud. Õnneks mõistsid nad, et meie viga polnud tahtlik ning leppisime kokku, et nad saavad kompensatsiooniks vabanduse mõõduka lisasoodustuse oma reklaamikampaaniale.
Tegemist oli kurioosse eksimusega, mis jääb meelde aastateks. Tulemusena tõhustasime ka tekstide järelkontrolli.
Dr. Stirlitz
Kuidas sõnastaks hr. Rõtov äriettevõtte eksistentsi eesmärgi?
Ettevõtte olemise mõte on väärtuse loomine, mida saab enamasti mõõta kasumi suurusega.
Harju tn.
Kas Teie abikaasa töötamine majandusministeeriumis mõjutab selle ministeeriumi tööde-tegemiste kajastamist.
Üldjuhul mitte. Meil on kodus reegliks, et abikaasa ei räägi mulle ministeeriumi saladustest ja mind ei saa kasutada tema PR agendina.
Samas olen vesteldes temaga saanud nii mõnegi idee või impulsi huvitava artikli loomiseks. Tuulikki aga kurdab, et ministeeriumis kahtlustatakse teda aeg-ajalt mõne info lekitamises Äripäevale, millega tal pole olnud mingit pistmist. Aeg-ajalt puhkeb meie vahel ka tuline poleemika, kui mõni Äripäeva kommentaar või rõhuasetus abikaasale ja ministeeriumile vastukarva on.
Ratsu
Võtsite osa Pühajärve maleturniirist. Kuidas jäite turniiri ja oma tulemusega rahule?
Tore turniir ja tulemusega olen väga rahul. Olin isegi üllatunud, et suutsin pakkuda väärilist konkurentsi nii mõnelegi elukutselisele mängijale. Ise olen võistlusmalest juba enam kui kümme aastat loobud.
msgs
Miks Teiega online-intervjuud tehakse? Kas Te kandideerite Riigikokku või saite mõne skandaaliga hakkama?
Ausalt öelda painab see küsimus ka mind. Päevaleht tegi selle ettepaneku juba möödunud kuul. Mina aga olin hõivatud ja nad said nõusse siseminister Seppiku. Pärast kuulsin Priit Hõbemäelt, et just online intervjuust saigi alguse Seppiku saaga. Ei tea, kas nüüd mätsitakse mindki mingisse võrku.
Müts maha
Igor Rõtov? Krimiajaleht Äripaeva peatoimetaja?! Wow!
Ohhoo!!!!!! !!!!
Tahan teada!
Kas Teil pole "Äripäevas" oma töölauda, et peate diivanil läpakaga lösutades(nagu pildilt näha) ajalehe tegemist juhtima. Tõsiselt, miks valisite just selle pildi (või tegi seda EPL) oma online intervjuu juurde?
Inspireerituna teie küsimiusest sättisingi end mugavalt diivanil istuma.
Mulle antud aeg on läbi. Tänan kõiki sisukate küsimuste eest. Vabandan nende ees kellele selle tunni aja sees vastata ei jõudnud. Üritan vähemalt mõnele teravale küsimusele anda vastuse homse päeva jooksul.
Rõtov on samal ajal ka ASi Äripäeva Kirjastus juhatuse esimees ja peadirektor. Peatoimetaja on ta 1992., peadirektor 1993. aastast.
Enne seda, aastatel 1991-1992 töötas ta Rahva Hääles. 1982. aastast kuni 1990. tegutses Rõtov elukutselise malemängija ja –treenerina.
Sündinud on Igor Rõtov 1963. aastal Moskvas. 1982. aastal lõpetas ta 37. keskkooli ja pärast seda õppis tehnikaülikoolis majandust ning Tartu ülikoolis ajakirjandust.
Ta on ajalehtede liidu nõukogu liige ja varem kaks korda ka nõukogu esimees.
Rõtov on kirjutanud hulganisti artikleid, kommentaare ja juhtkirju majandusest ning poliitikast, esitanud ettekandeid ja juhatanud majanduskonverentse. Samuti on ta pidanud loenguid Tartu ülikooli ajakirjandusüliõpilastele.
Igor Rõtov on abielus ja kaks last.
