Online-intervjuu: Eesti Panga asepresident Andres Sutt
Kas poleks aeg ka eestisiseste pankadevaheliste ülekannete kiirusele tähelepanu pöörata. Niigi on teise panka raha ülekandmine kaks korda kallim ..aga ka kaks korda aeglasem..Oleks aeg nõuda! Või on nad igaüks omaette riik riigis.
Kui kunagi võttis pankadevaheline makse aega kolm pangapäeva, siis nüüd toimuvad ülekanded üheksa korda päevas. Arvestades Eesti pankade kõrget infotehnoloogilist taset, ei tohiks raha laekumine teises pangas asuvale kliendi kontole tööpäeva jooksul võtta aega rohkem kui poolteist tundi, mis on rahvusvahelises võrdluses väga kiire. Kiirmakse jõuab ühest pangast teise umbes 5 minutiga. Seega ei saa öelda, et Eesti pankadevahelised maksed on aeglased. 89% siseriiklikest arveldustest toimub pangasiseselt. Pangasisesed makseid arveldatakse 24 tundi 7 päeva nädalas ning arveldus toimub reaalajas.
Kuidas edeneb Eesti Panga kinnisvaraprojekt? Kui kiiresti pärast euroga liitumist Eesti Panga juhid selle kinnisvara oma isiklikku omandisse ümber kandivad?
Tuleb silmas pidada, et Eesti Pangal ei ole tavaline büroohoone, vaid meie kaitsta ja valvata on varahoidla, pankadevaheline arveldussüsteem ja teised strateegilise tähtsusega objektid. Kui Eesti läheb üle eurole, siis hakkab Eesti Pank korraldama eurode raharinglust Eestis ning meie hooned ja muu infrastruktuur peab vastama väga rangetele nõudmistele. Seda eesmärki silmas pidades oleme viimastel aastatel täiustanud ka meie hoonete turvalisust ning Sakala tänava hoonete valmimisega oleme valmis eurode hoiustamiseks.
Eesti Pank ei ole nii kinnine asutus kui võib tunduda, perioodiliselt korraldame me pangahoonetes ekskursioone gruppidele ja sügise alguses on meil traditsiooniliselt lahtiste uste päev, mil iga külaline saab Eesti Panga hoonete ja nende põneva ajalooga tutvuda.
Eesti Panga kinnisvara kuulub ja jääb kuuluma Eesti Pangale, mitte tema juhtidele.
Kus need Eesti euromündid valmis tehakse?
Eesti euromüntide vermimiseks tegi parima pakkumise Soome rahapaja Mint of Finland. Soome rahapajaga on ka müntide vermimise leping sõlmitud.
Mis on Eesti Panga viimased prognoosid, millal Eesti suudaks täita eurole ülemineku kriteeriumid?
Eesti valitsus ja keskpank on seadnud eesmärgiks liituda euroalaga esimesel võimalusel ehk niipea, kui Eesti täidab selleks vajalikud tingimused. Hetkeseisuga täidame kõiki kriteeriume, välja arvatud inflatsioonikriteerium. Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni tänaste prognooside kohaselt täidab Eesti kõiki kriteeriume 2007 aasta keskpaigas. See lubaks meil liituda 1. jaanuaril 2008. Tõsi, viimaste kuude hinnaarengud on muutnud selle eesmärgi saavutamise raskemaks, kuid mitte võimatuks.
Kas ja kuidas on eurole üleminekul erinevates riikides suudetud hindade tõusu ohjata?
Euroala tarbijahinnad tõusid 2002. aastal 2,3% ehk samapalju kui 2001. aastal. Suurema osa (2,01–2,18%) 2002. aasta hinnatõusust oli põhjustatud tavapärastest inflatsiooniarengutest, samuti mõjutasid erakorralised tegurid. Näiteks toiduainete hindu mõjutasid toona hullu lehma tõbi ja üleujutused. Euro müntide ja paberraha mõju on eri uuringute põhjal hinnatud vahemikku 0,1%–0,3%.
Enamiku kaupade ja teenuste puhul pole euro kasutuselevõtu mõju hinnatõusule leitud. Peamised kohad, kus ühekordne hinnatõus toimus, olid restoranid, kohvikud, juuksur ja meelelahutuspaikades.
Peamised vahendid hinnatõusu ohjamiseks olid hindade kahes vääringus avaldamine, et inimesed harjuksid hindu korrektselt eurodes jälgima ning pidevad Tarbijakaitseameti poolt teostatud hinnamonitooringud. Neid abinõusid on kavas rakendada ka Eestis.
Kui palju Eesti Pangas praegu töötajaid on ja kas neile kõigile pärast euro tulekut tööd jagub?
Eesti Pangas töötab tänase seisuga 238 inimest, kes seisavad hea krooni ning finantssüsteemi stabiilsuse ja Eesti majanduse hea käekäigu eest. Euro käibeletulekul jäävad Eesti Panga ülesanded üldjoontes samaks, kuid suureneb meie töö rahvusvaheline ulatus. Hakkame osalema euroala rahapoliitika elluviimises koos teiste rahvuslike keskpankade ja Euroopa Keskpangaga. Näiteks euro intressmäärade fikseerimisel saab Eesti Panga presidendil olema samasugune roll nagu Soome, Saksamaa või Itaalia keskpanga juhil. Euro kasutuselevõtul asendab üks raha ringluses teist, seega saab euro emiteerijaks Eestis Eesti Pank.
Samas jäävad meile alles kõik teised meie tänased kohustused: pankade vaheliste arvelduste korraldamine, statistika kogumine, majanduse analüüs ja prognoos, finantssektori seire ja stabiilsuse tagamine, reservide haldamine jne. Nii on see väikeste erisustega ka teistes eurotsooni liikmeriikide keskpankades. Seega ei tingi euro kasutuselevõtt ka olulisi muutusi Eesti Panga töötajate arvus.
Kas Eesti majanduskasvu jätkumisele ei oleks siiski soodsam veidi viivitada eurole üleminekuga?
Eesti majanduskasvule aitab kaasa see, et oleme EL-i liige ning lähiaastatel liitumas euroalaga. Eesti majandus on võtnud selge suuna Euroopale ning avatusele ja see aitab kasvule kaasa. Euro ei sega praegu ka Iirimaad, Hispaaniat või Soomet kasvamast EL-i keskmisest kiiremini.
Eesti ühinemine majandus- ja rahaliiduga võimaldab kõige paremini ja usaldusväärsemalt tagada Eestis ringleva raha stabiilsust ning madalat inflatsioonitaset. Meile on kasulik euroalaga liituda nii kiiresti kui võimalik, sest krooni fikseeritud kurss algselt Saksa marga ja hiljem euro suhtes tegid Eestist “peaaegu euroala liikme” hetkest, kui euro Euroopa Liidu kaheteistkümnes liikmesriigis kasutusele võeti. Eesti kroon on kogu oma käibeperioodi vältel järginud algselt Saksa marga ja hiljem euro suhtes fikseeritud väärtust. Seetõttu ei too krooni asendamine euroga üldmajanduslikult olulisi muutusi. Euro käibelevõtuga väheneksid aga tehingukulud ja kaoksid viimasedki krooni kui fikseeritud kursiga väikevaluutat ohustavad riskid. Eestil avaneb euroalaga liitumisel esmakordselt ajaloos võimalus osaleda Euroopa rahapoliitika kujundamisel. Eesti Panga president saab olema üks neist, kes otsustab euroala intresside üle.
Mõttetu küll küsida, kuid ega ühelgi teisel EL riigil vist nii igavat euromüntide kujundust ei ole kui Eestil? Kas on mingi võimalus, et vähemalt tähtpäevade puhuks, näiteks 2008 Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks anda välja ka teistsuguse kujundusega Eesti euromünte?
Eesti Pangal on ka eurotsooni liikmena õigus anda välja meenemünte ja ka tähtpäevi tähistavaid käibemünte. Eestile oluliste tähtpäevade või sündmuste tähistamise traditsiooni meenemüntide vermimisega jätkame kindlasti.
Eesti euromünt valiti telefonihääletuse teel, ehk mündi kujunduse valis rahvas. Telefonihääletusel anti kokku 45 453 häält, millest võidutöö kogus 12 482 häält. Minule isiklikult mündi kujundus meeldib.
Kui ka Eesti ei lähe üle eurole 1.jaanuarist 2007.a.(ega ka mitte veel 1.jaanuarist 2008.a)siis iseenesest ei ole see suurem häda?
Ei usu,et 1.jaanuarist 2007 tuleb euro Eestisse. Eurol on sisemiselt veel probleeme.
Rootsis ei lasknud rahvahääletus läbi üleminekut kroonilt eurole (ehkki tingimused olid korras ja on ka seda praegu ,näit.inflatsioon EL madalaim) ja rootsi kroon on ainult tugevamaks läinud, ega kogu asi ei ole üleminekus, vaid peitub riigi majanduslikus suutlikkuses ja usaldatavuses. Seega kui mängitakse Eestis eurole, mille usaldatavuse peavad kindlustama teised EL euro riigid jah siis on oluline, et päästa usaldatavust, aga kui ei ole seda vaja, siis ei ole mingit kiirust eurole üleminekuga?
Eesti võrdlemine Rootsiga ei ole kohane, sest Rootsil on olnud ujuva vahetuskursi poliitika. Meil on vahetuskurss olnud fikseeritud 14 aastat. Näiteks on viimase 5-6 aasta jooksul olnud perioode, kus Rootsi intressid on olnud kõrgemal kui euroalal, samal tasemel, aga ka madalamal. Meie intressid on euroala omadega ühel tasemel, erinevus on vaid 0,1 protsenti. Just intressitaseme erinevus on ka näiteks üks põhjus, miks Suurbritannia ei ole soovinud euroalaga liituda.
Eriti lahe on kui peab ühest kohalikust pangast teise kohalikku panka valuutaülekande tegema. Vormistada tuleb VÄLISMAKSE ja teenustasu on 400 krooni, nii on see vähemasti Hansapangas. Kas tegemist on idiotismi või mingi juhusliku eksitusega?
Täna on Eestis näiteks euromakse välismakse ja Hansapangast algatatud euromakse mõnda teise Eesti panka käib läbi rahvusvaheliste maksesüsteemide. Eesti liitumisel euroalaga muutub euromakse siseriiklikuks makseks ning teenustasu peab alanema. Välismaksete hindadel on alanemisruumi ka tervikuna ning tihenev konkurents aitab sellele kaasa.
Eesti suurim sisuliselt käibelolev münt (5-krooniseid on imevähe) maksab ca 6 eurosenti ja selle tõttu on juba aastaid inimestel probleeme parkimis-, kohvi- jmt automaatide kasutamisega. Kas siin on tegemist Eesti Panga tegematajätmisega? Või oskate tuua mõne muu hea põhjenduse?
Maailma valuutad jagunevad kas pangatähe või mündipõhisteks, mõlemat korraga saavutada on suhteliselt keerukas ja kallis. Eesti kroon on paberrahakeskne. Eesti Pank jälgib pidevalt rahakasutuse trende ning planeerib vastavalt ka milliseid vääringuid välja lasta. Heaks näiteks on 5-kroonine vääring, mis on olemas nii paberraha kui ka mündina. Tarbijad eelistavad paberraha ja nõudlus 5-kroonise mündi vastu on madal.
Mis puudutab müügiautomaate, siis järjest enam saab nendes maksta ka kas pangakaardi või paberrahaga. Samas eelistatakse järjest enam elektroonilisi makseid (nt mobiilimaksed) ja see on ka tuleviku trend. Paljudes Eesti linnades on parkimise eest võimalik tasuda mobiiltelefoni vahendusel.
Kui eurole ülemikul vahetuskurssi ümardatatakse krooni kahjuks nt. 1 euro = 30 kr. Mis saab siis eluasemelaenudest, mis on väljastatud eurodes? Kas see laen meie jaoks kasvab kaks korda suuremaks või muudatetakse laenusumma sellevõrra väiksemaks, et ta säilitaks meie jaoks ikka 1 euro=15,6 kr suhte?
Krooni kurss on õige ja seda ei plaani keegi devalveerida. Krooni kursi devalveerimine ja eurole üleminek on üksteist välistavad tegevused. Seega ei tasu ennast lasta hirmutada devalveerimise kuulujuttudest.
Mis puudutab eurodes väljastatud eluasemelaene, siis nende tagasimaksmine toimub nii nagu on konkreetses lepingus kokku lepitud, seega tasub lepingud alati hoolega läbi lugeda. Kui laen on väljastatud eurodes, siis selles vääringus tuleb see ka tagasi maksta.
Kas on seoses euro tulekuga loota Eesti Panga ametniku arvu järsku langust nagu teistes EL-riikide keskpankades oli eurotsooniga liitudes?
Ei ole. Eesti Pank on töötajate arvult üks Euroopa väiksemaid keskpanku, meist on väiksem vaid Luksemburgi keskpank. Eesti Pangal ei ole kontorivõrku (filiaale) nagu näiteks Banque de France’il või ka näiteks Läti keskpangal. Eesti Pangas töötab tänase seisuga 238 inimest, Soome Pangas 543, Läti keskpangas 667, Leedu keskpangas 866, Saksa keskpangas 12 623 inimest.
Erinevalt paljudest teistest keskpankadest on Eesti Pank tegutsenud fikseeritud kursi tingimustes, mis on võrreldav rahaliidu liikmelisusega. Seetõttu on muutus rahaliiduga ühinemisel meie jaoks oluliselt väiksem kui paljude teiste keskpankade jaoks. Seega ei tingi euro kasutuselevõtt ka olulisi muutusi Eesti Panga töötajate arvus.
Ümardada kliendi kahjuks EEK/EURO ei tohi nüüd riikliku korraldusega. Kuidas aga tõkestada hinnatõususid EEK-ides kuu-paar enne euro tulekut?
Kõige parem vahend põhjendamatute hinnatõusude vastu on konkurents ja tarbijate teadlikkus. Kui tarbijal on enne üleminekut aega harjuda kaupade paarishindadega kroonis ja euros, siis suureneb ka teadlikkus ning võimalused tõsta hindu euroga liitumise ettekäändel on väiksemad. Lisainfot võib leida näiteks euroveebist aadressil euro.eesti.ee.
Euro käibeletulek ei tähenda, et peatuksid majanduse normaalsed protsessid, st nii nagu igal aastal vaatavad ettevõtjad pidevalt ja eriti palju aasta alguses üle oma hindu. Uuringud on näidanud, et iga kuu muutub 9% hindasid, neist 7% tõusevad, seega tõusevad osad hinnad ka sellel kuul, kui Eesti võtab kasutusele euro. Kui maailma toiduhinnad tõusevad, siis tõusevad hinnad ka meil ning euro kasutusele võtmisega pole nendel hinnatõusudel mingit seost.
Praegune EP hoone on tükkidest kokku liidetud ja vaheleehitustega raskesti ligipääsetav, üsna ilmetu hoone. Kas ei võiks osta-ehitada seda kuhugi mujale? Mõni kõrghoone?
Nagu eelnevalt selgitatud on Eesti panga hoonetel spetsiifiline funktsioon ning sellega seoses ka arhitektuurilised eripärad. Oleme hoolega hoidnud ja restaureerinud keskpanga ajaloolisi hooneid ning arvan, et need on igati paslikud sedavõrd konservatiivsele asutusele nagu seda on keskpank.
Väide, et Eesti inflatsiooni suurenemise pöhjustaks oli üksnes nafta hinna tõus, siis vabandust, aga naftahind tõusis ka teiste EL maade jaoks.Täpselt ühte moodi, kas ei võiks selle breznevismi selgituste andmisel juba jätta ja austada rohkem kirjaoskajast Eesti lugejat?
Tõsi, et nafta hind mõjutab kõiki riike Euroopas. Eestis moodustab kütus meie elaniku kulutustest oluliselt suurema osa, kui keskmisel eurooplasel. Seega mõjutab nafta hinna järsk tõus meie inflatsiooni rohkem kui EL riike keskmiselt. Samas kui nafta hind peaks järsult langema, siis väheneb ka meie inflatsioonikiirus rohkem kui EL riikides keskmiselt. Ka ainuüksi oma geograafilise asukoha tõttu tarbitakse Eestis rohkem kütust kui Vahemeremaades.
Loomulikult mõjutavad inflatsiooni lisaks nafta hinnale ka teised tegurid.
Eesti eelarve on tõesti balansis, aga hind on karm võrreldes teiste riikidega -sotsiaalse kindlustuse madal tase ja tervishoiu kindlustamise puudulikkus...
Eelmisel nädalal avaldatud Euroopa Liidu tervishoiusektoreid võrdleva uuringu kohaselt on Eestis Euroopa parim tervishoiuteenus, arvestades sellele kulutatud raha. Peame tõdema, et oleme oma nappe ressursse suutnud efektiivselt kasutada. Samuti on tõsiasi, et riigi maksutulude ja majanduskasvu vahel on otsene seos. Selleks, et saaksime ka edaspidi investeerida oma rahva tervisesse on oluline jätkata senist alalhoidlikku majanduspoliitikat.
Kas on võimalik, et eesti krooni ja euro vahetuskurss muutub? Ja kui, siis kui palju reaalselt muutub (ajakirjanduses on läbi käinud isegi number 60kr=1euro)? Kas eesti krooni kurss lastakse enne vahetust vabaks?
Ajakirjanduses levitatud kuulujuttudel ei ole alust ning eesti krooni ja euro vahetuskurssi ei ole vaja muuta. Krooni kurss on õige ja seda ei pea devalveerima ega kõikuma laskma.
Kas on võimalik, et Eesti liitub 1. jaanuaril 2007 euroga? Kas seda saab teha ka salaja, nii et 1. jaanuaril või detsembri lõpul toimub avalikustamine ja üleüldine paanika? Kas on võimalik, et kordub rublavahetamise aegne rahva vaesumine (kursimuutus) ja kriis?
1. jaanuaril 2007 ei ole meil võimalik eurot kasutusele võtta. Eesti valitsus ja keskpank on seadnud eesmärgiks liituda euroalaga esimesel võimalusel ehk niipea, kui Eesti täidab selleks vajalikud tingimused. Hetkeseisuga täidame kõiki kriteeriume, välja arvatud inflatsioonikriteerium. Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni tänaste prognooside kohaselt täidab Eesti kõiki kriteeriume 2007 aasta keskpaigas. See lubaks meil liituda 1. jaanuaril 2008. Tõsi, viimaste kuude hinnaarengud on muutnud selle eesmärgi saavutamise raskemaks, kuid mitte võimatuks.
Ülemineku täpne kuupäev on avalikkusele teada vähemalt pool aastat enne üleminekut ning ülemineku põhimõtted on juba praegu avalikud. Nendega saab tutvuda euroveebist aadressil euro.eesti.ee.
Euro kasutusele võtmine ei ole võrreldav 1992. aastal toimunud rahareformiga. Vene rubla inflatsioon oli toona üle 1000 protsendi, mis vähendas säästude väärtust. Nüüd vahetame ühe stabiilse vääringu teise stabiilse vääringu vastu ja kellegi säästude väärtus ei vähene. Kroonide vahetamisel eurodeks pole mingeid koguselisi ega ajalisi piiranguid. Nii saab Eesti Pangas vahetada kroone eurodeks ilma teenustasuta ka kümme ja enam aastat pärast üleminekut.
Kas vastab tõele, et kaalutud on ka inflatsiooni arvutamise metoodika muutmist Eestis? Kui nii, siis kas see pole mitte "trikitamine"?
Liikmesrrikides on kasutusel kaks erinevat inflatsiooni arvestamise metoodikat - aritmeetiline ja geomeetriline keskmine. Eesti puhul annavad neist mõlemad sarnase tulemuse.
Miks on Eestis, ühes Euroopa suurima majanduskasvuga piirkonnas laenuintressid Euroopa ühed madalaimad? See on ülekuumenemise otsene õhutamine. Kas Eesti Pangal on selle koha peal üldse mingit reaalse sekkumise võimalust?
Eestis kehtivad sisuliselt euroala intressimäärad, mis on jätkuvalt madalad, kuid on hakanud tõusma. Meie madalate laenuintresside põhjuseks on ka tihe konkurents turul. Kiire laenukasv on olnud meile üheks murelapseks. Seetõttu kehtestasime 1. märtsist ka pankadele kõremad kapitalinõuded. Tänases konjuktuuris tuleb hoida ka riigieelarve tuntavas ülejäägis.
Milline on Teie isiklik prognoos barreli hinnaks augusti lõpus 2007?
Arvestades maailmamajanduse suurt nõudlust energikandjate järele ei ole põhjust nafta hinnalangust oodata. Finantsturud ootavad järgmise aasta augustiks nafta hinnaks ca 77 USA dollarit barrelist.
Kuigi eurole üleminekul ülespoole suurt ümardada ei saa, võivad kaupmehed ju hindu niisama tõsta ja tulemus sama. Või pole see nii? Kui palju ennustate keskmiseks hinnatõusuks ja millistes valdkondades on see suurim?
Ootame Eestis lähiaastatel ca 3% hinnatõusu ning euro kasutuselevõtt meie inflatsiooniprognoosi ei mõjuta.
Kuidas mõjutab eurole üleminek kinnisvarahindu? On ju teada, et paljud on ostnud korteri arvestusega, et eurole üleminekul hind tõuseb ja saab kasumit?
Isiklikult arvan, et euro kasutuselevõtt ei mõjuta oluliselt kinnisvara hindu.
Millal on reaalselt oodata eurole üleminekut? Kas üleminek on järk-järguline ja kas siis on teatud aja väljas hinnad nii eurodes kui kroonides?
Praegu on eesmärk minna eurole üle 1. jaanuar 2008. Paarishindade näitamine on kavas, täpsemalt saab euro kasutuselevõtu põhimõtetest lugeda euro.eesti.ee.
Mida tehakse eesti kroonidega pärast üleminekut?
Kroonid hävitatakse.
Näiteks härrad Kukk ja Sõrg pluss rida analüütikuid on avaldanud arvamust, et aastakümneid tagasi arenenud riikide rahaliitu sobivuse hindamiseks loodud Maastrichti kriteeriumid ei ole tänases olukorras objektiivsed hindamaks Eesti kui kiiresti areneva riigi sobilikkust europiirkonda. Milline on EP seisukoht seoses kriteeriumidega? Kas EP arvates on euroliitu vastuvõtmise otsus pigem 100% reeglitele tuginev (leedu 0.07% suurune inflatsiooni liigsuurus) või pigem 100% poliitiline otsus? kuidas selles vastuse valguses tõlgendada Saksamaa ja teiste riikide poolt sujuvalt toimuvat reeglite painutust (riigivõlg).
Euroala laienemine peab toimuma kooskõlas Euroopa Liidu asutamislepingu sätetega, milleks on ka Maastrichti kriteeriumid. Küll aga pooldame arutelu inflatsioonikriteeriumi tõlgendamise ajakohastamiseks
Mis on EP prognoos selle kohta, et millal jääb Eesti inflatsioon püsivalt (või jätkusuutlikult) alla Maastrichti kriteeriumi. Ehk millal võiks Eesti olla sisuliselt valmis kriteeriume püsivalt täitma mitte aga lootma pimedale õnnele, mis lükkaks kogemata meie inflatsiooni alla kriteeriumi?
Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni tänaste prognooside kohaselt täidab Eesti kõiki kriteeriume 2007 aasta keskpaigas. See lubaks meil liituda 1. jaanuaril 2008. Tõsi, viimaste kuude hinnaarengud on muutnud selle eesmärgi saavutamise raskemaks, kuid mitte võimatuks. Küll on aga loomulik, et euroala liikmesriikide inflatsioonid on erinevad.
Mulle on jäänud mulje, et mõni aeg tagasi tehti nö ka avaldusi sooviga euroga liitumiseks, millist avaldust Eesti ei esitanud... pealegi on austet peaminisitri sõnavõttudest selgelt näha, et eurole üleminukut üldse ei planeerita. Kas on toimunud kursi muutus või ajab Eesti Pank vaikselt oma rida või olen ma milleskti valesti aru saanud?
Eesti eesmärk võtta euro kasutusele esimesel võimalusel ei ole muutunud. Eesti ei esitanud koos Sloveenia ja Leeduga kevadel avaldust euroga liitumiseks seetõttu, et selle aasta kevadel ei täitnud me inflatsiooni kriteeriumit. Sel sügisel hinnatakse kõikide euroalaga mitte liitunud liikmesriikide (v.a. Taani ja Suurbritannia) eurokõlbulikkust ja keegi selleks eraldi avaldust esitama ei pea.
Olen aru saanud et krooni sularahavaru on arvestatud euro tulekuks aastal 2007. Kui euro tulek nihkub edasi siis kas kroone jätkub või peab pank juurde hakkama trükkima?
Tagame kvaliteetse sularaharingluse ning vajadusel tellime selleks kroone juurde.
Eesti Pank teatavasti ei saa rahapoliitikat ellu viia aga samas sooviks inflatsiooni kärpida. Pakun teile lahenduseks, et Eesti Pank võib panna piirangu, et laenud ei tohi olla pikemad kui 30 aastat ja suurendada omafinantseeringu määra 40%-le (praegu 30%). See kindlasti pidurdaks kinnisvarahindade kasvu, kuna pangad ei saa oma kliendibaasi vaesema elanikkonna arvel enam siis kasvatada. Mis on Andres Sutti arvamus antud küsimuses?
On oluline, et pangad hindaksid oma ja klientide riske kohaselt. Siia alla kuulub ka kliendi riskile vastav omafinantseeringu määr. Kiire laenukasv oli üks põhjusi, miks tõstsime 1. märtsist pankade kapitalinõudeid. Maailmakogemus näitab, et administratiivsed piirangud - nagu maksimaalsete näiteks laenutähtaegade seadmine - praktikas ei tööta. Eesti avatud ja Põhjamaadega lõimunud pangandusturu tingimustes on nendest lihtne mööda minnna.
********
Keskpanga asepresidendina vastutab Sutt Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete, finantssektori poliitika väljatöötamise ja elluviimise, finantssektorit käsitleva teabe kogumise, käitlemise ja avaldamise koordineerimise, makse- ja arveldussüsteemide ülevaatamise, samuti Eesti Panga finantsarvestuse ja -aruandluse ning sisemise asjaajamise ja füüsilise töökeskkonna eest
Sutt on Eesti Päevalehe veergudel kirjutanud nii:
Kas saame praegu öelda, et tuleva aasta jaanuaris kasutame sisseoste tehes eurosid, mitte kroone? Mida lähemale nihkub 2007. aasta 1. jaanuar, seda enam väidetakse meil ja piiri taga, et Eesti pole veel valmis – peamiseks põhjuseks Eesti inflatsioonitase.
Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine annab Eesti majandusele ja inimestele kindlust tulevikuks ning toetab meie majanduse stabiilset ja kiiret arengut. Eestit teadvustatakse maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana.
Seetõttu on minult sageli küsitud: mis saab siis, kui Eesti ei võta eurot kasutusele kavandatud tähtajal? Loomulikult ei ole tegemist katastroofiga, kui liitumine lükkub näiteks aasta võrra ja seda just inflatsioonikriteeriumi mittetäitmise tõttu. Küll võib saada saatuslikuks euro tuleku edasilükkumine meie oma tahte või täpsemini selle puudumise tõttu. Isegi Eesti eurovalmiduse kriitikud möönavad, et meie viimaste aastate majandusedu on toetanud euro kasutuselevõtu selge tähtaeg. Teisisõnu: oleme äratanud usaldust. Usaldust taastada on alati kordi raskem kui seda hoida..”
**********
15 fakti, mida peaks teadma eurole üleminekul:
● Eestis võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui on täidetud vastavad nõuded (nn. Maastrichti kriteeriumid).
● Kroonide vahetamisel eurodeks mingeid koguselisi ega ajalisi piiranguid ei ole.
● Nii pangakontodel olevad kui ka sularahakroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga.
● Euroalaga liitumisel kinnitatakse formaalselt lõplik kurss eurotsooni riikide ja Eesti ühehäälse otsusega. Eesti krooni vahetuskurss on alguses Saksa marga ja hiljem euro suhtes olnud muutumatu juba ligi neliteist aastat. Seetõttu lähtuvadki Eesti Pank ja valitsus eeldusest, et Eesti liitub euroalaga seni kehtinud kursi 15,6466 alusel.
● Kroonihoiused vahetatakse üleminekupäeval automaatselt eurodeks.
● Kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel.
● Pangad vahetavad kroone eurodeks Eesti Panga kursiga ja teenustasuta 1 kuu enne ja 6 kuud peale -päeva.
● Suuremates pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. Seejärel jääb Eesti Pank vahetama kroone eurodeks tähtajatult ja ilma teenustasuta.
● Kauplused näitavad 4-6 kuud enne ja pärast üleminekupäeva hindu nii kroonides kui eurodes.
● Tarbijakaitseamet jälgib hindade muutusi enne ja pärast eurole üleminekut.
● Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul reeglina inimestele soodsamas suunas.
● Eurole üleminekul kaob ka teoreetiline võimalus krooni devalveerimiseks.
● Ettevõtjatel pole enam vaja investeerida euroga seotud kursiriski maandamisse, ka tehingukulud on väiksemad.
● Oluliselt väheneb risk järsuks intressitõusuks.
● Reisimine muutub mugavamaks, kuna euroalal ei ole vaja raha vahetada.
Allikas: Euroveeb.
**********
ANDRES SUTT
SÜNNIAEG JA -KOHT: 11 november 1967, Tartu
PEREKONNASEIS:
abielus, poeg (1994), tütar (1996), poeg (2004)
HARIDUSTEE:
1989-1993 Tartu Ülikool (Diplom cum laude, rahanduse ja krediidi eriala)
1974-1986 Hugo Treffneri Gümnaasium
ERIALAKOOLITUS: Mitmed majanduse, õiguse ja juhtimise alased kursused (korraldajad Rahvusvaheline Valuutafond, Rahvusvaheline Arvelduspank, Inglise Pank, Luxembourgi Rahvusvaheline Ülikool, Inscape Baltic, Mercury International)
TEENISTUSKÄIK:
Rahvusvaheline Valuutafond
09.1999-03.2001 Põhja-Balti Valijaskonna tegevdirektori abi
Eesti Pank
04.2001- k.a. asepresident
01.1997-09.1999 juhataja asetäitja, keskpangapoliitika osakond
09.1993-12.1996 juhataja asetäitja, Pangainspektsioon
10.1992-08.1993 peaspetsialist, keskpangapoliitika osakond
02.1992-09.1992 spetsialist, keskpangapoliitika osakond
Muud ametikohad
1999 OECD, lepinguline konsultant, Baltic Regional Study
1999 USAID, lepinguline konsultant, pangandussektori reform Mongoolias
1998-1999 Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisteks moodustatud teenuste vaba liikumise töögrupi liige
1994-1996 Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu Assotsiatsioonilepingu läbirääkimisteks moodustatud Vabariigi Valitsuse delegatsiooni liige
1994-1999 Kindlustustegevuse litsentsikomisjoni liige
1993-1995; 1997-1999 Hüvitusfondi nõukogu liige
2001 - Finantsinspektsiooni nõukogu liige
PUBLIKATSIOONID JA ETTEKANDED:
Baltic Regional Study, OECD, 2000, kaasautor
Esinenud ettekannetega rahvusvahelistel ja Eesti-sisestel seminaridel
KEELED:
eesti keel - emakeel
inglise keel - vabalt kõnes ja kirjas
vene keel - kõnes ja kirjas
soome keel - suhtlustasandil
