Online -intervjuu haigekassa juhi Maris Jessega
Joosep
No mida Teilt ikka küsida ... Raha nagunii põle ... Vahest siis seda et mida teeksite pr Valdmanni asemel? Oleksite nõus surema e. läheksite märtrisurma nende sadade ja tuhandete eest kellele jääb alles raha ja võimalus end ravida?
Maris Jesse
Ma ei saa vastata, mida teeksin pr. Valdmanni asemel. Ma ei tea, miks pr. Valdmann on valinud tundmata riskidega uue ravimi luuüdi siirdamisele,mida arstid olid soovitanud. Luuüdi siirdamisel on omad riskid, kuid need on teada. Seetõttu ei saa enamaga vastata, nagu ei saa me keegi täpselt kunagi öelda, mida me teise inimese asemel teeksime.
Toomas
Küsiks nii, et kui sügavale põhja Teie arvates meie meditsiin veel langeda võib?
Mida mina oma aastaid HK-le makstud raha eest täna saada võin peale ilusate lubaduste?
Maris Jesse
Tervishoiusektor läbib praegu tõsiseid ümberkorraldusi: perearstireform, haiglareform, hooldusravi reform. Need reformid on paratamatud, sest tervishoiusüsteem ei saa eksisteerida isoleeritult teistest ühiskonna ümberkorraldustest. Ümberkorraldusi vajavad ka proportsioonid haigekassa eelarve sees: kui suur osa kulutatakse ravimite, arstiabi ja töövõimetushüvitiste peale. Peale üleminekuaja lõppemist peaks saabuma stabiilsem periood, kus tervishoiusüsteemi võimalused ja inimeste ootused on enam-vähem tasakaalus. Probleem, millest Eesti ei pääse, on see et meditsiinil on võimalik ravida üha rohkem ja paremine (aga ka kallimalt kasutades kõrgtehnoloogiaid) ning kõiki võimalusi ei suuda ei haigekassa ega ka võimalik erakindlustus tagada. Loodame siiski, et valikuid saab tulevikus teha läbipaistvamalt ning inimestel on tulenevalt nendest valikutest reaalsed ootused meditsiinile ja ravikindlustusele.
Haigekassa on solidaarsuskindlustus. Tööealised raha teenivad ja terved inimesed toetavad lapsi ja pensionäre. Teie saate täna oma laste ja vanemaealiste sugulaste ravi. Sama süsteemi jätkudes toetavad Teie pensionipõlve tervishoiukulude katmist järgmised põlvkonnad. Muidugi on siin probleemid sarnased pensionisüsteemiga, kus noorte inimeste osakaal ühiskonnas tulevikus väheneb. Nendele probleemidele tuleb leida vastus.
Ei saa väita, et meditsiini tase on ainult langenud. Täna on Eesti inimestele kättesaadavad teenused, mida 10 aastat tagasi ei olnud olemaski. Näiteks liigeste proteesid, paljude haiglate diagnostiline tase on tunduvalt paranenud.
Toomas
Marju Lauristin Vikerraadio väitluses tohtritega kordas mitu korda, et tema arvates peaksid tulevikus inimesed kellel see on võimalik, osa oma ravikuludest enda kanda võtma. Kuidas Teie sellesse suhtute?
Kuidas kavatseks HK selgeks teha inimese võimalused, kui siiani pole Maksuametki suutnud määratleta inimese kulutuste vastavust sissetulekutele?
Maris Jesse
Jah, paljudes riikides maailmas on omavastutus tervishoiukulude katmisel tavaline. Seda ka meie naabermaades Skandinaavias. Menetluses olev ravikindlustuse seadus sätestab juba selgemalt patsiendi omavastutuse raviteenuste saamisel. Me arvame, et inimeste omaosalus on mõistlik, tagatud peab ainult olema, et sellest tingitud rahalised barjäärid ei takista teiselt poolt vajadusel arstiabi siiski saada. Selle küsimuse lahendamine on raske ülesanne, aga võimalik.
Inimeste sissetulekute kontrolli jätaks Maksuametile, kes teeb aasta-aastalt üha paremat tööd. Haigekassa lihtsalt ei suudaks arendada kompetentsi selles vallas, unarusse ei tohi jätta siiski Haigekassa põhiülesannet - teenuste maksimaalset tagamist oma vahendite piires.
Laura
Ei huvita mitte mingi poliitika - ei riigi, ei haigekassa oma! Huvitab hoopis see, kas makstud maksude eest on minul ja minu perel õigus TÕELIST ja NORMAALSET ravi saada? Negatiivseid näiteid on nii minul, kui ka ilmselt igal teisel inimesel nagu varrukast puistada! Esimene näide: minu mees sai raske käetrauma, kiirabiga viidi minema - käsi õmmeldi küll kinni, aga kas luud terved, see ei huvitanud kedagi.(Röntgen ju maksab!). Teine näide: lapsed (meie peres õnnetuseks lausa kolm -mis selle riigi jaoks liigne luksus) peavad hambaarstile minema - pannakse järjekorda mitme kuu pärast, sest lastele eraldatud hambaravi raha ei jätku vajalikul hulgal! Ja selle ajaga kukkugu või hambad suust - kelle asi see ikka on! Või maksa! Seega topelt, maksu oleme mehega korralikult aastaid maksnud ja mitte vähe, sest me pole luuserid - töötame mõlemad korralikel kohtadel (palk ei ole muidugi nagu proua Jessel, vaid nagu normaalsetel haridusega inimestel). Jätkata võiksin veelgi, aga küsimus on ilmselt niigi selge. Paluks siis vastust - AUSAT vastust, kui selline asi veel üldse siin riigis eksisteerib.
hambaarstist
Mis puudutab laste hambaarsti, siis ükski hammas ei kuku mõne kuuga suust, kui kohe augu tekkides arsti juurde järjekorda panna.
Maris Jesse
Osale Teie küsimusele on juba vastatud eespool.
Hambaravi loodame lastele teha kättesaadavaks ja tasuta. Selleks, et neil täiskasvanu elu alustades oleks terved hambad suus. Tõsi küll, täiskasvanud peavad tulevikuse lastele selle võimaluse tagamiseks enamiku enda hambaravi kulud ise tasuma. Ravikindlustuse seaduse jõustudes tahame tõsta laste hambaravi eelarvet. Uued hinnad on hambaarstidega kokku lepitud.
T.Veere
Lugesin kuskilt, et surma fakti tuvastamine kuulub vältimatu abi alla ja on veel sellist liiki teenus , mida peab saama samal päeval.
Kui tegu on kindlustatuga, on asi lihtne. Tegevus pearaha sees.
Aga kui tegu on kindlustamata inimesega, siis peaks ju vältimatu abi eest maksma Haigekassa ja esitama arve Sotsiaalministeeriumile.
Siit küsimus- millise koodiga ja nimetusega tuleks esitada antud teenuse eest arve Haigekassale kindlustamata inimese puhul ?
Ja kas sellise kindlustamata inimese surma tuvastamine üldse läheb siis tasuliste teenuste alla või kuulub samasse "hinnaklassi" nagu pensionäride visiiditasu ?
Maris Jesse
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on vältimatu abi selline tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seega ei ole surma tuvastamine küll vältimatu abi tervishoiuteenus.
Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse teenuse osutajale Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa vahel sõlmitud lepingu kohaselt. Teie poolt esitatud küsimus vajab sotsiaalministeeriumiga konsulteerimist. Palun võtke sel teemal eraldi kontakti RKH osakonna juhataja pr H.Tarieniga e-mail Helvi.Tarien@haigekassa.ee
Ago Övel
Kui lai on mõiste, "abi peab saama sama päeva jooksul" ? ( Puudutab perearsti kojukutset ägeda haigusega )
Kas sellisel puhul mõeldakse päeva all 24 tunnist perioodi, või aega arstile kutse esitamisest kuni päeva lõpuni?
Näiteks. Kas kell 16.00 esitatud kutse tuleb teha veel samal päeval või võib jääda järgmise päeva hommikuks ?
Maris Jesse
Haigekassa ja perearsti vahel sõlmitud lepingu kohaselt peab " perearst tagama ägeda haigusega kindlustatu arsti vastuvõtule pääsemise pöördumise päeval ja kroonilise haigusega kindlustatu - kolme tööpäeva jooksul."
A.Övel
Millised haigused kuuluvad vältimatu abi alla , millega peab saama teenindatud ka teise piirkonna haigekassa kaardiga ja teise nimistu perearsti juures?
Arstina oskate ehk ka öelda, milliste näidustuste või kriteeriumite alusel see käib ?
Kas täpselt samu teenuseid peavad saama vältimatu abi mõistes ka kõik kindlustamata patsiendid, kelle eest sellel aastal makstakse läbi Haigekassa ?
Maris Jesse
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on vältimatu abi selline tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seadusekohane definitsioon kehtib nii kindlustatud kui ka kindlustamata isikutele tervishoiuteenuste osutamisel. Tulenevalt sellest mõistest on kriteeriumiks konkreetse patsiendi seisund.
K.Otti
Miks Eesti Haigekassal peavad olema seitse allosakonda ja neis igaühes oma töötajad?
(Ühelgi ministeeriumil seda ju ei ole.)
Võib ju veel aru saada, et see on vajalik Teile töö korralduslikuse huvides, kuid miks ei saa teise piirkonna ravikindlustusega patsiendid ravi igas piirkonnas, vaid ainult selles , kus on väljastatud haigekassa kaart ?
Kas Te ei leia, et sellise piirkondliku jaotusega olete läinud vastuollu Eesti Vabariigi põhiseadusega, tehes inimestele piiranguid nende elukoha järgi ?
Sellest tulenevalt on ühes piirkonnas mõne opearatsiooni järjekord 3 aastat ja teise regiooni raviasutuses ainult pool aastat .
Kas on plaanis selline süsteem kiiresti likvideerida või jäävadki piirangud vastavalt elukohale eesti meditsiinisüsteemi pärusosaks ?
Maris Jesse
Haigekassa on üle-eestiline organisatsioon, nagu Maksuamet ja Sotsiaalkindlustusamet, ning piirkondlikud osakonnad on vajalikud selleks, et kindlustatud üle Eesti oma vajalikud asjatoimetused haigekassaga elukohalähedaselt korda saaksid. Samuti ei pea ma õigeks, et kõiki Lõuna-Eesti kindlustatute küsimusi ja probleeme tingitamata just Tallinnas lahendama peaks. Haigekassa osakonnad Võrus ja Tartus teavad kohalikke olusid paremini. Piirkondlikkus eelarvejaotuses on vajalik tagamaks Tallinnast ja Tartus väljaspool elavatele kindlustatutele head ligipääsu arstiabile. Pikemalt kirjutasin sellest novembris 2000 Postimehe arvamusloos, palun lugege sealt.
goodman
Miks lõppeb ravikindlustus peale töölt lahkumist 3-4 kuu jooksul? Inimene, kes on näiteks 5 aastat järjest töötanud ja maksnud sots. maksu ca 200 000 krooni, võiks olla kindlustatud pikemaks ajaks.
D
Kas see polnud mitte peale kahte kuud? (Vastus on ilmselt, et nüüd on meil töötuskindlustus)
Ago
D vastus on ju õige.
Aga küsimuse võiks asetada ka sedasi. Kui inimesele makstakse koondamisel näit. nelja kuu palk ja sellelt sots maks, miks siis kehtib ravikindlustus sellisel puhul ainult 2 kuud ?
Maris Jesse
Eelmistel vastajatel õigus - kindlustus kehtib 2 kuud peale töölt lahkumist. Kindlustustingimusi võib sõltuvusse panna ka makstud sotsiaalmaksu suurusest, täna on palgasaajad omavahel solidaarsemad. Otsuse teeb sel juhul Riigikogu muutes ravikindlustuse seadust. Koondamisrahadega seonduv kindlustuse pikendamine oli uut ravikindlustuse eelnõud ette valmistades kaalusmisel, kuid ei leidnud siis lõplikelt otsustajatelt Sotsiaalministeeriumis toetust.
Toomas
Praegu räägitakse sotsmaksu võimalikust tõstmisest seoses raske (pankrotiolukorraga) olukorraga meditsiini rahastamisel. Millised on garantiid maksumaksjale, et peale sotsmaksu tõstmist me mõne aja möödudes samas olukorras pole kui täna? Milline on HK ametniku konkreetne vastutus tänase olukorra eest?
Maris Jesse
Garantiid maksumaksjale ei ole. On teada, et Eesti elanikkond vananeb ja meditsiin suudab üha paremini (ja kallimalt) ravida. Eksperdid ütlevad, et tervishoidu oleks aasta-aastalt raha vaja juurde lisaks inflatsiooni võrra veel 2% tervishoiu kogukuludest. Eestis oleks raha vaja lähemas tulevikus veelgi rohkem, sest lisaks ülalnimetatud probleemidele on praegu veel kahendamata arstide ja õdede palkade reaalkasv, haiglate investeeringute rahastamine.
HK ametnik vastutab täna selle eest, et täidetaks seadusi ja haigekassa raha ei kulutata ebaotstarbekalt. Probleem tekib siis, kui seadused ütlevad, et Eesti inimesed peavad saama kõike, mida tänapäeva meditsiiin pakub. Tegemist on nii öelda rahastamata mandaadiga. Ja just nii see praegu on. Sellistes tingimustes muutub eriti oluliseks see, et olemasolevat raha kulutatakse otstarbekalt. Teiselt poolt peavad haigekassa ametnikud olema suutelised seadusetegijatele esitama valikud, mida olemasoleva raha eest saab. Ehk ütlema erinevate valikute hinna kui ka tegemata valikute hinna. Täna on HK ametnik tegemate valikute tõmbetuules.
T.Veere
Palun vastake millise seadusega on määratud see, et retseptiblankette tellib , ostab ja müüb edasi raviasutustele ja arstidele Eesti Haigekassa oma kehtestatud hinnaga?
Kas nende tellimiseks on korraldatud ka riigihanke konkursse ?
Ja miks on ühes hinnas nii soodusravimi, kui tavaline valge soodustuseta retseptiblankett? Esimene neist on ju isekopeeruval paberil ja kahel lehel , seega ei ole loogiline nende üks ja sama hind !
Ja miks peaks tavalise ravimi blankette saama ainult läbi Haigekassa, kuhu nende eest väljastatavate ravimite info nagunii ei jõua ?
Kas ei oleks õigem, et tavalise ilma soodustuseta retseptiravimi väljastamisel maksaks ikkagi rohkem arsti pitsat ja allkiri ?
Äkki oleks aeg hakata lubama arstidel ka teistsuguseid blankette ravimi väljastamiseks apteegist ima soodustuseta , eriti praegu, kus püüeldakse elektroonilise retsepti poole ?
P.S. Saatekirju ja tõendeid ning muid blankette Haigekassa arstidele ja raviasutustele ju ei müü!
Maris Jesse
Riighange toimus märts 2000, mille käigus valiti tarnija kaheks aastaks. Käesolevaks hetkeks on EHK lõpetanud uute tavaliste retseptiblankettide tellimise, sest see ei ole seotud meie põhitegevusega.
pedaal
miks haigekassa lubab keskmise päevapalga arvutamisel maha võtta ainult eelneva 6 kuu haigusepäevad, aga mitte riiklike pühade päevad??
Maris Jesse
Ajutise töövõimetuse hüvitisi makstakse kalendripäevade eest ja seda ka riiklike pühade päevade eest ning seega pole alust neid päevi välja arvata.
Kalendripäevad, mida ei võeta arvesse ühe kalendripäeva keskmise tulu arvestamisel on kehtestatud RKS-ga, mitte haigekassa poolt.
Rein
Kas perearst võib võtta puude või invaliidsuse vormistamise eest tasu ja kui suures ulatuses?
Kas kindlustusega ja ilma kindlustuseta inimestele on üks taks või on see erinev?
Maris Jesse
Puude või invaliidsuse (püsiva töövõimetuse) vormistamise eest ei või perearst võtta kindlustatud isikult tasu. Sama seisukoht on kajastatud ka Riigikogus teisel lugemisel olevas ravikindlustuse seaduse eelnõus.
Rein
Kas kindlustamata inimese vältimatu abi visidi eest võib perearst võtta eraldi tasu ja kui palju ?
Kas ta saab lisaks vastuvõtu eest haigekassast ka ja kui palju ?
Maris Jesse
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on vältimatu abi selline tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse teenuse osutajale Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa vahel sõlmitud lepingu kohaselt vastavalt ravikindlustuse hinnakirjale.
Kuna hinnakirjas ei ole perearsti ambulatoorse vastuvõtu hinda, siis kindlustamata isikutele osutatud vältimatu abi eest rahastamisel käsitletakse perearste kui eriarste. Seega rahastatakse perearsti poolt kindlustamata iskule osutatud vältimatu abi vastuvõtte eriarsti ambulatoorse vastuvõtu hinna alusel.
Sotsiaalministri poolt kehtestatud visiiditasu määrus ei määratle eraldi kindlustatult ja kindlustamata isikult võetavat visiiditasu.
küsimus
Kui ma ise olen väljaspool Eestit ja minu laps on vanaema juures Lõuna-Eestis, kas vanaema peab siis lapse haigestumise korral käima koos lapsega Tallinnas perearsti juures
Maris Jesse
Haigekassa ja perearsti vahel sõlmitud lepingu kohaselt on perearst kohustatud osutama vältimatut abi ka teise perearsti nimistusse kantud kindlustatule. Kui Teie laps on haigekassas (sõltumata osakonnast) arvele võetud, siis haigestumise korral väljaspool oma perearsti piirkonda, peab vältimatut abi osutama lähim perearst.
Mihhail Lendur
Kas Teile ei tundu imelik süsteem, kus töötaja peab kohustuslikus korras tasuma sots maksu, aga kui arstiabi tarvis on, siis peab selle ikka oma raha eest ostma? Kas poleks sel juhul õigem kogu haigekassandus ära lõpetada ja minna üle erakindlustusele, et inimene sõlmib lepingu, kus on selgelt määratletud, millist abi ta tulevikus saab? Nende eest, kel aga kindlustus puudub, maksab mingis ulatuses riik oma eelarvest.
Aitäh!
Maris Jesse
Ravikindlutuse lõpetamist ma õigeks ei pea, kindlustatute õigused, mida on oodata haigekassalt, peab tänasest selgemalt määratlema. Esimene otsustaja on Riigikogu, selleks on ravikinldlustuse seaduse eelnõu täna seal arutlusel, ja edasi on haigekassa ülesanne kindlustatuid teavitada õigustest ja haigekassa kohustus töötada nii, et inimesed saavad oma õigusi realiseerida. Lugege palun ka haigekassa arengukava meie koduleheküljelt, seal on plaanid detalisemalt kirjutatud.
Kodanik
ÜKS KÜSIMUS, MIS JÄI VASTUSETA TEIE KODULEHEL. KÜSIN SIIS SIIN UUESTI :
Sooviks vastust Marge Valdmann teemal.
"Valdmanni kinnitusel sai temagi sellise kirja, ent pole niisugust nõusolekut eales andnud. Pealegi keelas haigekassa pärast paarikuise toetuse andmist tema raviarstil saadud abist ja olemasolevast imeravimist teistele hädasolijatele rääkida." - see tsitaat ületas kõik senikuuldud jõledused. Kui haige ei tohi isegi teada, mis võimalused tal oleksid - aga kui haige leiaks ise võimaluse seda või teist ravimit hankida? See on ALATU, kui arstil keelatakse haiget informeerimast, see on alatu ja ebaeetiline, see töötaja ei tohiks töötada sotsiaalsfääris. Palun avalikustage sellise ametniku nimi!
KÜSIMUSED:
1.Kes oli see ametnik, kes keelas raviarstil teistele haigetele uutest ravivõimalustest rääkida ?
2.Millisele seadusele või õigusaktile tuginedes nõudis haigekassa esindaja pärast Valdmanni raviks raha eraldamist sellest vaikimist ja kes oli konkreetne ametnik?
(töökoht paluks)
Suhteliselt lihtsad küsimused ja eeldaks vastust ühe päeva jooksul.
Lisatud: 10.04.2002 23:20
Märkus: Kaheksa päevaga ei ole seal veel vastatud.
Maris Jesse
Esmalt vabandan, et me päevaga ei vastata ei jõudnud.
Kõik arstid on vabad andma oma patsientidele ravisoovitusi oma parimatest teadmistest lähtuvalt. Haigekassa ei saa ega ka ole mitte kunagi, ka mitte Gliveci puhul ja kohtumisel Marge Valdmanniga palunud arstidel vaikida ega ammugi mitte keelanud arstidel inimesi informeerimast uutest raviviisidest või ravimitest.
Kui arst inimesele ravi või ravimit soovitab/määrab, siis peab arst inimest ka informeerima sellest, kas ja kui palju inimene ise peaks olema võimeline tasuma, või maksab selle ravi või ravimi täiel määral haigekassa.
Marge Valdmannile eelmise aasta sügisel erandkorras ühekordselt Gliveci kompenseerimist otsustades oli haigekassal teada, et me ei saa Gliveci kompenseerimist jätkata 2002.aastal ja me ei saa ka 2001.aastal enam rohkematele patsientidele Glivecit kompenseerida. Seega, ametnikena oleks olnud meil lihtsam juba esimene Gliveci kompenseerimisavaldus tagasi lükata, kuigi sel hetkel oli just selline rahasumma olemas ning vastata eitavalt. Meie valisime teise tee, et me teeme kõik, mis sel hetkel võimalik, aga kohtume ja informeerime Marge Valdmanni, et kahjuks on võimalik vaid ühekordne toetus summas 80 000 krooni. Ja tõesti, seetõttu et me teadsime, et haigekassa saab Glivecit kompenseerida vaid ühele, palus meie töötaja kohtumisel Marge Valdmanni ja tema raviarstiga selleks, et teistes patsientides asjatute lootuste tekkimist vältida, et sellest erandkorras kompenseerimisest ei räägitaks, kuivõrd teistele meil enam võimalusi ei ole.
Seega - haigekassa ei ole kunagi keelanud arstidel tutvustada oma patsientidele kõiki maailmas olemasolevaid raviviise ega tee seda samuti mitte kunagi tulevikus. Samas peab arst informeerima inimest, kas, kuidas ja kui palju Eesti ravikindlustus nende erinevate raviviiside eest tasub.
Marge Valdmannile 80 000 krooni ulatuses Gliveci tasumine eelmisel aastal oli võimalik vaid seetõttu et sel hetkel oli erandkorras ravimite kompenseerimise eelarves just niipalju "vaba" raha, kui Marge Valdmann esimesena Gliveci kompenseerimist taotles.
Meile haigekassas on juhtunu olnud õpetlik - kõigi sama vajadusega kindlustatute võrdse kohtlemise huvides ei tohi edaspidi selliseid "erandite erandeid" teha, kui on teada, et natuke raha on, aga mitte kõigi sama probleemiga abivajajate jaoks. Ning loodan, et avalikkus seda mõistab.
Kohtumisel viibinud haigekassa töötajate nimede avaldamist ei pea ma õigeks ega vajalikuks, sest meie töötajad esindasid kohtumisel Eesti Haigekassa kokkulepitud seisukohta, mitte isiklikku arvamust.
apteeker
Miks käesoleval kuul on haigekassal nii suured võlad apteekide ees? Arved on saadetud nii elektrooniliselt kui ka paberkandjatel.Juba ainuüksi üks apteek võib kuulutada haigekassale pankroti?!
Maris Jesse
Seisuga 18.04.2002.a. on tasumata apteekidele 1.7 miljoni krooni eest eelnevate perioodide arveid, millede töötlemine ei olnud veel lõpetatud.
Jooksva kuu (aprill) eest esitatud arvete töötlemise ja tasumise planeeritud tähtaeg on 20 päeva arvates arve saabumise päevast piirkondlikku osakonda.
Lihtsalt huvitab
Milleks maksta EEK44.000 kuus leukeemiaravimi eest, kui sedasama rohtu ka tasuta saab?
Ehk teisisõnu ... at NO COST to those patients of limited financial means who have been diagnosed with Chronic Myeloid Leukemia (CML) Philadelphia positive chromosome, and who live in a country where:
+++ the drug is unavailable by prescription and have to pay for it
or
+++ the drug is available by prescription but the patient has no insurance coverage or other means to pay for it.
Allikas: http://www.themaxfoundation.org/english/index.shtml
Maris Jesse
Eesti Haigekassa esindajad kohtusid firma Novartis esindajatega 3.jaanuaril 2002.a., kus arutati Gliveci kompenseerimise võimalusi ja võimalikke soodustusi Eesti patsientidele. Firma sõnum oli: selleks et Eesti patsiendid saaksid lülituda Max Foundation programmi peab Eesti riik täitma kaks tingimust: 1. registreerima ravimi kroonilise müeloidse leukeemia näidustusel; 2. ja tagama omaltpoolt ravimi kompenseerimise (ei täpsustatud määra). Esimene tingimus Eestis on täidetud ja vastavalt praegustele rahalistele võimalustele on Glivec´it osaliselt patsientidele arstide taotluste alusel kompenseeritud.
Tongi Ott
http://www.themaxfoundation.org/english/index.shtml
Mida arvab HK sealsel aadressil pakutud Gleeveci-ravi tasuta saamise võimalusest. Kas HK on patsiente sellest võimalusest juba teadvustanud või kelle ülesanne see Eestis üldse on?
Maris Jesse
Eesti Haigekassa esindajad kohtusid firma Novartis esindajatega 3.jaanuaril 2002.a., kus arutati Gliveci kompenseerimise võimalusi ja võimalikke soodustusi Eesti patsientidele. Firma sõnum oli: selleks et Eesti patsiendid saaksid lülituda Max Foundation programmi peab Eesti riik täitma kaks tingimust: 1. registreerima ravimi kroonilise müeloidse leukeemia näidustusel; 2. ja tagama omaltpoolt ravimi kompenseerimise (ei täpsustatud määra). Esimene tingimus Eestis on täidetud ja vastavalt praegustele rahalistele võimalustele on Glivec´it osaliselt patsientidele arstide taotluste alusel kompenseeritud. Hilisemate läbirääkimiste tulemusel pakub firma Novartis ka meie patsientidele osaliselt tasuta ravi.
Hannes
Minul juhtus õnnetus,kus lõin oma põlve tugevasti ära.Käia ei saanud.Perearst andis saatekirja eriarsti juurde.Helistan-järjekord üle60 päeva.Perearst tõmbas saatekirjalt ühe nime maha ja kirjutas teise.Teises haiglas oli järjekord veidi lühem-43pv.Seejärel kõik kordus veel kaks korda kuni perearst soovitas traumapunkti minna ja valetada et trauma juhtus just praegu(möödunud oli 6päeva).Mina tegingi nii ja sain ravi.2nädalat hiljem läksin tööle.Ja sooviks nüüd teada:kas eelkirjeldatud olukord on normaalne-valeta selleks et ravi saada;kumb on odavam ,kas hoida inimest haiguslehel 60pv,või ravida ta terveks, et ta saaks Teile oma sots.maksu näol raha teenida;kui minul nüüd mõnikord rinnus torgib ja perearst ei taha muud teha ,kui ainult vererõhku mõõta(kõik muu on väga kallis ja tema ei ole nõus muude testidega niikaua kuni pole tõsist vajadust+VÄGA PIKAD järjekorrad)-pean ma nüüd infarkti üle elama ja uuesti valetama selleks et ravi saada?Palun vastake-ma leian et vähemalt selle olen ma oma makstud maksuega ära teeninud.
Maris Jesse
Olen Teiega täiesti nõus ja trauma korral peab patsient pääsema eriarsti vastuvõtule ilma perearsti saatekirjata ja kohe.
Vastavalt haigekassa ja raviasutuse vahel sõlmitud lepingule ei tohi eriarsti konsultatsioonile pääsemise ooteajad ületada:
1) ühte nädalat erakorralise arstiabi korral;
2) 4 nädalat muudel juhtudel.
Palun andke meile teada, kus raviasutuses ja millal ooteaeg nii pikk oli, et saaksime raviasutusele lepingu tingimusi uuesti meelde tuletada.
Jaan Veerme
Kas on mingi instants, kes peab toimetama perearsti saatekirjaga plaanilise või ka cito! korras haige haiglasse?
Eriti , kui on tegu vanainimesega , kellel oma transporti pole.
Kohati väidetakse, et seda peab tegema perearst või siis kohalik omavalitsus . Kas peab ja kumb ? Või hoopis mõlemad.
Tean, et lamavaid haigeid transpordib ka kiirabi.
Kas see ongi neile seadusega pandud kohustus või hoopis nende poolne vastutulek ?
Maris Jesse
Kui kiirabi on tuvastanud vältimatu statsionaarse arstiabi vajaduse , siis transpordib ta ka kindlustatu haiglasse. Perearstil seda kohustust pole.
Plaaniline haige peab korraldama oma statsionaarsele ravile jõudmise ise.
krim_elem_
Kas kindlustatud inimesel on õigus saada Haigekassa kulul iga kahe aasta tagant üks tasuta rindkere rõngten?
Vastust paluks jah või ei.
Maris Jesse
Kindlustatud isikul on õigus profülaktilisele läbivaatusele perearsti poolt. Läbivaatuse ulatuse vajaduse määrab perearst. Käesoleval ajal on ennetustegevustest ette nähtud tuberkuloosi riskirühmade (tuberkuloosihaigega kontaktis olnud jne) röntgenograafia.Lähiajal täpsustab tuberkuloosi riiklik programm koos kopsuarstidega tuberkuloosi ennetavate ürituste vajaduse ja ulatuse, mis saab olema ka rahastamise aluseks.
Ants Tutt
Lugupeetud M.Jesse, esitaks kaks küsimust.
Isegi kui üksikud ülevõimendatud juhud ja üldine arstivaenulik hüsteeria kõrvale jätta, on olukord viimaste aastatega veelgi halvenenud ja seda nii meditsiinitöötajatele kui ka patsientidele. Jättes hetkel kõrvale poliitiliste otsuste vajalikkuse poliitikute poolt, küsiks, kuidas olukorda kasvõi natukene aga reaalselt muuta ? Ehk millised oleks Teie arvates prioriteedid Eesti Vabariigi ?
Ja teiseks. Teie isiklik arvamus kavandatava meditsiini- ja haiglasüsteemi reformimise kohta aastani 2015 ?
Tänan.
Maris Jesse
Esmalt tunnustus ja aitäh Teie varasemate kommentaaride eest internetiportaalides. Aga poliitikute otsuseid ei saa ma kõrvale jätta, sest ilma nendeta ei saa miski tervishoius paremaks minna. Kindlasti võiks natuke enam raha kui täna tervishoidu ravikindlustuseväliselt juurde tulla, aga väga suurt summat oleks ebareaalne oodata. Kindlustamata inimeste perearstiabi ja narkoravi näiteks. Teiste sektorite vahel prioriteete hetkel kiiruga seadma ei hakka. Haiglasüsteemi reformi kohta - see on viimase viie aasta esimene katse vaadata tulevikku ja püüda prognoosida Eestis vajalikku haiglavõrku vaadates korraga nii demograafilisi näitajaid kui püüdes prognoosida meditsiinitehnika arengut. Muutused on möödapääsmatud, parem neid ette planeerida kui oodata olukorrani, kus peab hakkama tegema hädaotsuseid.
MIKK
Kuidas suhtuksite HK süsteemi kui terviku muutmist Singapuri süsteemi kohaselt (avaldatud möödunud aastal ajakirjas Hippokrates), kus kõigil töötajatel on pangas oma tervisekidlustuse arve ja mõni % läheks üldkasasse, mida kasutakse sel juhul kui ravirahad ületavad oleva summa. Mingi % intressisedst läheks aga nende kassasse, kellel kindlustus puudub. Kes aga tahab võib oma % ühikassa jaoks suurendada.
Maris Jesse
Singapuris tõepoolest selline süsteem toimib. Seni ainukese riigina maailmas. Sel süsteemil on oma eelised ja puudused. Inimese enda panus on otse seotud tema enda ja lähedaste ravikulude tasumisega. Säästetakse noorena ja tervena ja kasutatakse vanana ja haigemana. Probleem on aga see, et vaesemad ja haigemad ei suuda kunagi säästa piisavalt, et katta oma ravivajadusi. Kui need peaks katma Teie poolt nimetatu ühiskassa protsendiga, siis olemegi tagasi tänase solidaarsuskindlustuse juures - s.t. et ühiskassa protsent peaks olema 50%. Alternatiivina võiks riik muudest allikatest katta ühiskassa vajadused, Eestis oleks see täna 2.5 miljardit krooni. Lisaks tuleks lahendada probleem, kuidas sellist süsteemi käima lükata, eriti nende jaoks, kes on juba haigemad ja vanemad (pole piisavalt aega koguda). Singapuris pani riik kõikidele säästukontodele stardisumma. Seda ta sai teha kiire majanduskasvu tingimustes, kus tekkis eelarve ülejääke. Sellise süsteemi sobivuse hindamiseks peakski kõik need plussid ja miinused ning majanduse võimalused läbi arutama.
Desoto
Mis hinde saab hetkel toimivale Eesti ravikindlustussüsteemile panna? Miks just sellise?
Maris Jesse
Hindamine on võrdlemine, ning selleks peab skaala või eesmärgid enne kokku leppima. Seega mitu vastust :
1) Sel aastal seadsime esmakordselt haigekassa töö hindamiseks mõõdetava eesmärgi - kindlustatute rahulolu ravikindlustusega vähemalt 80 % inimestest vähemalt tasemel hea. Hinde panevad inimesed avaliku arvamuse küsitlusega.
2) Võrreldes Eesti ravikindlustust teiste Ida-Euroopa omadega, on minu hinnang vähemalt 4 +. Endise NL maadega ei saa võrreldagi.
Jane
Kas perearst peab teise teeninduspiirkonna/nimistu haigetele tegema vältimatu abi raames ka kojukutseid või ainult teenindama siis, kui inimene arsti vastuvõtule tuleb?
Kui jah, siis kuidas on lood Tallinnas ja teistes linnades, kus maavanema poolt määratud teeninduspiirkonnad on piiratud mingite tänavatega?
Kui ika ei ole selle arsti teeninduspiirkond, kas siis koduvisiite vältimatu abi raames võõrastele tegema tegema ei pea?
Maris Jesse
Kooskõlas haigekassa ja perearsti vahel sõlmitud lepinguga on perearst kohustatud tagama teise perearsti nimistusse kantud kindlustatule vältimatu arstiabi osutamise. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele määrab vajaliku arstiabi ulatuse igal konkreetsel juhul vältimatut arstiabi osutanud arst.
Tallinna linna loeme aga ikka üheks piirkonnaks ja kui perearst oli nõus oma nimistusse võtma Tallinna teises linnaosas elavat kindlustatut, siis peab ta vajadusel kindlustatule ka koduvisiidi tegema.
kusti
Olen kuulnud,et haigekassa plaanib soodusravimite % muuta. Kui raha napib, mis siis ikka. Vähemalt makstakse solidaarselt, mitte nii, et ühed ravimid võetakse nimekirja teiste väljajätmise arvel. Kuid mingil juhul ei tohiks ravimid kallimaks muutuda invaliididel, pensionäridel ja lastel. See peaks ju olema võimalik teha, sest HKkaardi magnetribal on andmed olemas.
Maris Jesse
Eesti Haigekassa lähtub ravimite kompenseerimisel seadustest ja sotsiaalministri poolt kehtestatud õigusaktidest. Haigekassa ei kehtesta soodusravimite kompenseerimise määra. See on praegu kinnitatud sotsiaalministri määrusega., mis on haigekassale täitmiseks.
Reet
Meil puudub igapäevane profülaktika. Näiteks Saksamaal on igal inimesel kohustus oma tervist kontrollida. Kui naine pole iga aasta günekoloogi juures käinud, ja avastatakse kasvaja, peab osa operatsioonikuludest ise kinni maksma.
Mis te arvate, kui pikk on Tallinna polikliinikus numbrite järjekord? Visiidile jõuaks ju eraarsti juurde minna, aga analüüsid on liiga kallid.
Niisiis, küsimus, kas profülaktika süsteem seotuna haigekassa poolt ravikulude maksmisega tuleks kõne alla?
Maris Jesse
Aitäh ettepaneku eest. Uues ravikindlustusseaduse eelnõus on praegu sees võimalus kanda tervishoiuteenus tervishoiuteenuste loetellu kindlustatud isiku omaosalusega kui:
1. tervishoiuteenuse osutamisega taotletav eesmärk on saavutatav teiste odavamate meetoditega;
2. tervishoiuteenus on suunatud pigem elukvaliteedi parandamiseks;
3. kindlustatud isikute valmidus ise teenuse eest tasuda on antud teenuse puhul suur.
elle
minul on arstide soovitusel pidevalt vaja tarvitada verevedeldajat Marevani. selgus imelik asi, ma saan eluliselt tähtsat ravimit 50% soodustusega, see tähendab, et pean maksma 25 kr. retsepti eest, ja siis hakkab jooksma alles 50 %. see pole ju üldse poole odavam! mul veel veab et ravim pole hirmkallis, aga kui eluliselt tähtis ravim on veel kallis? arst ütles, et kui mul oleks olnud kopsuembool, siis oleksin 100% soodustust saanud!ise arvan, et sellise diagnoosiga poleks mul mingit soodustust enam vaja, sest surnul pole ju verd vaja vedelaks teha! meie seadused on üldse kummalised! minult võetakse kulbiga aga tagasi antakse lusikaga! olen töötav pensionär ja maksan töötu kassase raha, mida mul töötamise lõppedes pole õigust iialgi tagasi saada, pensile lisaks saan aga täis aasta eest ainult poole ! nonses!?
Maris Jesse
100% soodustusega kompenseeritakse marevani südameklapirikke proteesimise ja kopsuveresoonte emboolia järgselt. Teiste haiguste puhul kompenseeritakse ravimi jaehinna (retsepti) 50 krooni ületav osa 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 200 krooni retsepti kohta s.t. ravimi jaehinnast lahutatakse 50 krooni ja saadud tulemusest võetakse 50% krooni ja selle eest tasub haigekassa (mitte rohkem kui 200 krooni), ülejäänud jääb patsiendi kanda.
Millise soodusprotsendiga missuguse haiguse korral marevani kompenseeritakse otsustatakse Sotsiaalministeeriumi juures asuvas Soodusravimite komisjonis.
Komisjon teeb valikuid piiratud rahaliste võimaluste olukorras ja 100% ja 90% saab kompenseerida ravimeid haiguste puhul, mis vastavad teatud kriteeriumitele. Andmed soodustuste, haiguste ja 100 ja 90% ravimite kohta on näha haigekassa koduleheküljel soodusravimite rubriigi all aadressil:
http://www.haigekassa.ee/oigusaktid/apteegid.htm
Zorro
Kuhu sa oled rahwa raha pannud?
Maris Jesse
Väike ülevaade eelmisest aastast:
2001. aastal käis oma perearsti juures vähemalt ühel korral 2/3 kõigist kindlustatutest (67,5 %). Perearstidele tasus haigekassa 335,8 miljonit krooni.
Eriarste külastas mullu veidi vähem kui 2/3 kõigist kindlustatutest (58,7 %), kes käisid eriarsti juures keskmiselt 3,2 korda, mille eest haigekassa tasus 462 miljonit krooni. Haiglas sai aasta jooksul abi 181 488 kindlustatut (14,2 % ), ühe haiglaravi korra keskmine maksumus oli 6090 krooni.
Kõige rohkem põdesid inimesed südamehaigusi, mille raviks kulus 384 miljonit krooni. Kasvajate raviks kulus 242 miljonit krooni, luu- ja lihaskonna haiguste raviks 177,4 miljonit ning vigastuste ja mürgistuste raviks 169 miljonit krooni. Raseduse ja sünnitusega seotult tasus haigekassa arstidele ja haiglatele 128,4 miljonit krooni.
Hambaravi tasus haigekassa 2001. aastal 559 433 kindlustatu (43,8% kindlustatutest) eest, kokku summas 225,1 miljonit krooni.
Soodusravimite eest tasus haigekassa apteekidele 627,8 miljonit krooni, mis oli 180 miljonit krooni enam kui 2000. aastal. Soodusnimekirja lisandusid 2001.aastal 17 uut ravimit südamehaigusi, närvihaigusi, psüühilisi haigusi ja seedetrakti haigusi põdevate isikute raviks. Eelmisel aastal vähenesid ka mitmed varasemad piirangud, mis lubasid teatud soodusravimeid välja kirjutada vaid eriarstidel. Nüüd saavad inimesed nendele ravimitele vajalikud retseptid perearstidelt.
Haiguse tõttu puudus 2001. aastal töölt ja sai haigusraha 191 863 kindlustatut ehk 36 % töötavatest kindlustatutest, keskmine töövõimetuspäevade arv ühe haigestunud töötaja kohta oli 23.
Kindlustatute plaanilise ravi eest välismaal tasus haigekassa 2,4 miljonit krooni. Välisriigis käis erandkorras ravil 15 last ja 2 täiskasvanud kindlustatut.
Haigekassa ei jäta tähelepanuta ka tervise edendust ja haiguste ennetust. Avaliku konkursi teel valitud tervist edendavate projektide elluviimist toetas haigekassa eelmisel aastal 12,9 miljonit krooniga. Haiguste ennetuseks kasutati 44,6 miljonit krooni.
Eesti Haigekassa 2001. aasta aruande koos muu vajaliku teabega ravikindlustuse ja Eesti Haigekassa kohta leiate haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee
Ants Albert Kuusk
Käin tööl, maksan makse. Kui abi vajan, maksan jälle. Kui palju maksab sellest Haigekassa ma ei tea. Öelda võidakse mida tahes.
Nüüd küsimus - kas ma saaks palgapäeval Teile makstavad maksud oma kätte ja siis kui vajan arstiabi, maksan terved kulud ise?
Maris Jesse
Siis peate ka sellega arvestama, et Teie ravikindlustuse osast ei pruugi tervenemiseks tõsiste haiguste puhul piisata. Keskmised ravikulud haigusrühmade kaupa leiate meie koduleheküljelt rubriikidest aruanded ja statistika. Ja täna mittetöötavate lapsed, pensionärid jt sotsiaalmaksu mittemaksvad kindlustatud jääksid hoopis abita. Või tasutaks selle abi eest riigieelarvest, ja sealt omakorda jääksid tänased kulud haridusele või sotsiaaltoetustele väiksemaks.
T.Veere
Küsimus .
Kui perearsti praksise lahtiolekuaeg HK lepingu järgi on 9.00-17.00 , siis kas pärast 17.00 on patsiendil õigus kutsuda ka n.n. perearsti kutsele kiirabi, kui tegu on õhtuks ilmnenud ägeda haigusega või kroonilise haiguse ägenemisega ?
Ja kas kiirabil on kohustus sellisele visiidile välja sõita või tuleb oodata hommikut ja perearsti ?
Maris Jesse
Kui patsient vajab vältimatut abi peale perearstipraksise lahtiolekuaega, siis on tal loomulikult õigus kutsuda kiirabi ja kiirabil on kohustus sellisele visiidile sõita.
Tarmo
Kas HK kasutab ka mingil määral kindlutusfirmasid oma riskide maandamiseks.?
Maris Jesse
Kindlustusfirmasid haigekassa ei kasuta, riskide maandamiseks on haigekassal kohustuslik reserv.
Liina
Kas polikliinikute õigus lisaks haigekassateenusele tasulisi visiite lubada on kuidagi haigekassa, sotsiaalministeeriumi või kellegi muu poolt piiratud?
Kui raha ei ole, siis ei ole. Oma kauaaegse naistearsti, kes vabal ajal erapraksises ei tööta, juurde normaalse ooteajaga pääsemiseks oleksin nõus peale maksma, aga hetkel on selline lisavõimalus olemas vist ainult Lasnamäe Tervisekeskuses. Miks teised raviasutused seda ei rakenda?
Maris Jesse
Ei ole piiratud, vastust peaksite küsima konkreetse raviasutuse juhtkonnalt.
krim_elem_
Ja veel üks küsimus.
Teemaks Eesti Päevalehes ilmunud artikkel :Valepatsiendid petsid miljonitega "
Link artiklile :
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=199122
Siit veel küsimuse aluseks olev lause :" Sageli nõudsid haigushüvitist puhkusel viibivad töötajad.
“Perearst annab heauskselt haiguslehe, sest tema ei peagi teadma, et inimene puhkab,” ütles Zamkovaja."
Kui nüüd Tartu piirkonna usaldusarsti sõnu uskuda, siis ei tohigi inimene puhkuse ajal haigestuda. Ja kui jääb puhkusel olles haigeks, siis õnnetu juhus ja oma viga.
Aga siit küsimused .
1.Kas perearstil on õigus kirjutada välja haiguslehte puhkusel olevale inimesele ?
2.Vanasti lükkus puhkus haiguslehe päevade võrra edasi. Kas see enam nii ei ole ?
3.Ja kui siiski keegi seadusi muutnud ei ole, kas siis Haigekassa usaldusarst oma eksitavate sõnade eest kellegi ees aru ka peab andma ?
Rääkimata siis juba artiklis esinenud vea pärast vabandamisest.
P.S. Ja ma tean suurepäraselt, et Haigekassa ei taha , et haiguslehel olevale inimesele väljastatakse töövõimetusleht.
Mina tahan ainult teada, kas sellel HK mittetahtmisel on ka seaduslikku alust!
Maris Jesse
Ravikindlustusseaduse kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab kindlustatule töövõimetuslehe alusel juhul, kui töövabastuse tõttu jääb kindlustatul saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haiguslehe vormistab arst pärast haige läbivaatust haiguse kindlakstegemise päeval.
Kindlustatul on õigus töövõimetuslehele ka iga-aastase puhkuse ajal. haigekassa ei maksa aga rahalist kompensatsiooni palgata puhkuse aja eest, sest kindlustatul ei jää saamata sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Jana
Ei saa aru praegusest ravikindlustussüsteemist .
Kas mingite kindlate inimgruppide eest maksab ravikindlustuseks raha Eesti Haigekassale ka riik ?
Milliste gruppide eest ja kui suures ulatuses ühe inimese kohta ?
Kas poleks õiglasem ja solidaarsuskidlustuse põhimõtetele lähedasem, kui pensionäride ja laste eest maksaks Haigekassale Eesti riik iga kuu mingi kindla summa ? Näiteks miinimumpalga arvestuse järgi.
Kas Teie praegu võimul oleva Reformierakonna partei tegevliikmena teete midagi ka selle heaks, et kindlustussüsteem selliseks muutuks ja riigi osalus suureneks või olete rahul praegusega ?
Minu arvates saab solidaarsuskindlustusest juttu oilla ainult siis, kui kõigi eest makstakse ja siis jagatakse vastavalt vajadustele.
Näiteks liikluskindlustuses ei saa ju pensionärid ega lapsed tasuta kohustuslikku kindlustust !
Maris Jesse
Riik maksab sotsiaalmaksu abiraha saavate töötute, lapsehoolduspuhkusel olevate vanemate ja veel mitme väiksema grupi kindlustatute eest, leiate loetelu sotsiaalmaksuseaduse § 6-st. Riik kindlustab umbes 3 % kõigist kindlustatutest, ja kokku maksis riik eelmisel aastal kõigi nende kindlustatute eest 91,5 miljonit krooni. Kui riik üldmaksudest enamaid mittetöötavaid inimesi kindlustaks, saaks põhimõtteliselt kaaluda ravikindlustuse sihtotstarbelise sotsiaalmaksu 13%-lise osa langetamist töötajatele. Ma ei pea õigeks erakondlikku kuuluvust tööalaselt kasutada ning ka üldisemalt eelistan era-ja tööelu lahus hoida. Küll pean õigeks ja möödapääsmatuks, et suureneks nende kindlustatute osakaal, kes ravikindlustuse tulude poolele panustaksid, seetõttu tegime haigekassa poolt selle eesmärgiga ettepanekuid ravikindlustuse seaduse eelnõusse, mida nüüd Riigikogu arutab ja otsustab.
Vello
Kuulsin raadios Haigekassa jõulupeost Püssirohukeldris, mis maksnud ligi 100 000 krooni. Kas maksumaksja raha eest pidutsemine südametunnistust ei riiva? Selle raha eest saanuks ju vähemalt ühe inimese elu päästa.
Maris Jesse
Kuulsite raadiost anonüümseks jäänud inimese öeldud valet. Haigekassa ei ole vähemalt alates sellest ajast, kui mina haigekassas töötan, Püssirohukeldris ühtegi pidu pidanud. Helistasime ka Püssirohukeldri restorani firma juhatuse liikmetele, paludes neil broneeringuid ja arveid kontrollida.
Linda
Miks muudeti hambaravi inimestele kättesaamatuks?10 aasta pärast on pool eestit hambutud? Kas tõesti on arstiabi veel üks äriartikkel mille kaudu keegi saab oma taskuid täita? Ravimipoliitika seda ju näitab.
Maris Jesse
Hambaravi eest tasus haigekassa eelmisel aastal 225 miljonit krooni, s.o. ligikaudu poole eest kogu hambaravist. Suurendada saab seda summat vaid millegi muu arvelt. Detailsemaks infoks lugege palun ravikindlustuse 2001.aasta aruannet ja 2002.aasta eelarve seletuskirjahaigekassa koduleheküljelt.
jam
Minu arvamus on see, et kui ühe asutuse tegevus veab puusse nagu seda HK hetkel on, siis on ainuisiklik süü selles asutuse juhil, antud juhul sinul Jesse!
Kas sa ei arva, et ainus lahendus on tagasi astuda, et saaks tulla keegi, kes natuke ka asjast midagi jagab?!
Ja jutt, et HK pole raha - ärge ajage naerma, raha on teil nagu muda, välja ei taha ainult anda!
Ja tõesti, miks pean ma maksma sotsmaksu, kui ma selle eest midagi ei saa? Selle raha eest, mis ma Teile olen maksnud, peaks mul olema suus kuldhamba ja teab mis veel, kuid ei midagi! Iga kuu annan pea pool OMA rahast teile! Palun vasta siis, milleks!
Leian, et makstud sotsmaks peab olema isikustatud, mitte nii umbmäärane, nagu praegu.
Tänan tähelepanu eest.
Maris Jesse
See on rohkem arvamus kui küsimus, eks, mis vastust ei ootagi. Sotsiaalmaks on isikustatud, selle nö. "tarbimine" ravikindlustuse poolel aga ei sõltu konkreetselt Sinu makstud summast. Mida Sinu makstud sotsiaalmaksu eest teised, kes eelmisel aastal haiged olid, said, loe palun haigekassa koduleheküljelt rubriigist aruanded.
õemees
1.Mida Teie isiklikult arvate arstide/õdede elust-olust (töökoormus vs palk)?
2.Kuidas saab olla võimalik ,et HK kehtestatud hinnad ei muutu ,kuigi med.asutuste ülalpidamine+ravimid+elukallidus pidevalt tõuseb?
Maris Jesse
1. Õdede töökoormus ja keskmine palk selgelt ei ole vastavuses, arstide osas on erinevused erinevate arstide ja erinevate haiglate vahel liialt suured, et keskmistest vastavustest rääkida ja hinnangut anda.
2. Haigekassa makstavad hinnad on viimase 5 aasta jooksul muutunud järgnevalt - 1997-ks aastaks oli raviteenuste hinnatõus keskmiselt 10 %; 1998-ks aastaks keskmine tõus 20 %, s.h. voodipäeva hinnatõus 40%; 1999-ks aastaks keskmine hinnatõus 15 %; 2000. aasta oli esimene ja senini ainus, kus hinnatõusu ei olnud, sest 1999-l aastal oli sotsiaalmaksu tõsise alalaekumise tõttu haigekassa reservi arvelt tasunud ligi 300 mlj krooni enam, kui aastas tulu oli; 2001. aasta keskmine hinnatõus oli 4 %. 2002.aasta algusest tõusid perearstidele tasutavad pearahad 15 % ja muud tasud 5,8 %, muud hinnad muutuvad 1.juunist 3-8 %.
Old Tom
Arvan, et Haigekassat hõlmav kontinget peaks koosnema traumatoloogilistest ja sünnitusabi patsientidest.Inimesele pole antud surematust ja vahelesegamine loomulikku suremise protsessi pole õigustatud mitte mingite teooriatega, see on iga inimese õigus. Kui ta tahab end ravida siis toimugu see igaühe enda suva järgi nagu praegu hambaravi.
On ju igaühe oma valik, kas ta suitsetab, joob, tarvitab narkootikume, või laostab end muul moel, ühiskond ei pea selle eest maksma. Ja eutanaasia peaks olema seadustatud. Mis Te vastate? Igaks juhuks lisan oma vanuse - 64a, muidu arvate, et mingi kollanokk lahmib niisama.
Maris Jesse
Väga karmid seisukohad, mina arvan, et me vajame üksteise toetust enam. Aga kuskilt peab solidaarsuse piiri tõmbama. Tõmbama peavad selle piiri poliitikud ja koht selleks on ravikindlustuse seadus.
asjapulk
Mida on tehtud lisaraha toomiseks meditsiinisfääri läbi erakindlustuse? Kas on oodata solidaarse süsteemi poolt pakutavate teenuste mahu piiritlemist, mis võimaldaks erakindlustusseltsidel tulla turule omapoolsete pakkumistega? Kas kindlustusseltsidelt oodatakse solidaarsüsteemile parraleelse süsteemi väljatöötamist või tekib võimalus solidaarsussüsteemi täiendamiseks?
Maris Jesse
Täiendav erakindlustus tekib alles siis, kui solidaarsuskindlustusest jäävad välja nii kulukad teenused, mida inimene oma taskust ei suuda ühekordselt välja maksta, ning seetõttu on otstarbekas enda kindlustamine nende kulude vastu. See kõlab ehk irooniliselt, aga täna ei ole Eestis eraravikindlustust, sest haigekassa on suutnud nii palju katta. Piiramine on poliitikute otsus ravikindlustuse seadusega - töövõimetushüvitised ja hambaravi võiksid olla esimesed kaalumisel. Hetkel lähevad otsused Riigikogus aga pigem eelnõus pakutud piiramiste laiendamise suunas.
Paralleelse süsteemi väljatöötamisse ega õigustatusse Eestis ei ole uskunud ka kindlustusseltside juhid ja töötajad, nemadki on näinud seltside rolli eelkõige täiendava kindlustuse pakkujatena.
Haigekassa ja perearsti vahel sõlmitud lepingu kohaselt on perearst kohustatud osutama vältimatut abi ka teise perearsti nimistusse kantud kindlustatule. Kui Teie laps on haigekassas (sõltumata osakonnast) arvele võetud, siis haigestumise korral väljaspool oma perearsti piirkonda, peab vältimatut abi osutama lähim perearst.
Ago
Millal võtab Eesti Haigekassa endale tööle pressiesindaja, kes on kas arsti või ajakirjandusliku haridusega ?
Ja kui seda plaanis ei ole , äkki on siis pressiesindaja praegustes ülesannetes ka kohustus vastata küsimustele Haigekassa kodulehel külalisteraamatus ?
Minu küsimus Lisatud: 18.03.2002 17:58 on siiani pooliku vastusega .
Akki vastate siis Teie Tema eest, kui Ta nii hõivatud töötaja on ?
Link küsimusele :
http://www.haigekassa.ee/Gbook/index.asp?page=9
Lugupidamisega A. Övel
Maris Jesse
Arstiharidusega pressiesindaja töölevõtmist me ei planeeri, küll on selgelt vajalik, et meil enam kui üks inimene seda tööd teeks. Vabandan ja vastame.
H Niidas
Poliitikud räägivad palju iibest aga sammases kodustel emadel puudub Haigekassa kattet. Ma teen ettepaneku, et see tuleks nendele anda. Kuidas Te sellesse suhtute?
Maris Jesse
Ravikindlustusseadus ei tee vahet emadel ja isadel. Täna on kindlustatud kuni 3-aastast last kodus kasvatav mittetöötav ema või isa. Riigikogu menetleb praegu uut ravikindlustuse seadust, mille järgi riik hakkab praeguse ettepaneku kohaselt maksma sotsiaalmaksu ehk kindlustama vähemalt üht kuni 8-aastast last kodus kasvatavat mittetöötavat vanemat või enamat kui 3 kuni 16 aastast last kasvatavat mittetöötavat vanemat.
Noor isa
Kas Eesti Haigekassa juhatus sekkub tülli, mis toimub Tartu osakonna direktori Maivi Ketsi ja Elite kliiniku juhataja ja omaniku Andrei Sõritsa vahel ?
Miks ei ole Elite Kliinikuga võimalik sõlmida sünnitusabi lepingut , samas on see Tartu moodsaim sünnitusasutus?
Miks ei jäeta valikut patsiendi , kui teenuse tarbija ja rahastaja otsustada ?
Samas saab TÜ naistekliinikus raha eest tellida privaatpalati ja ämmaemanda . Milles on siis vahe ?
Kas Haigekassa kardab konkurentsi või on ikkagi tegu isiksustevahelise konfliktiga, kus võimutseb Teie alluv, kes peab vee peal hoidma ühte teist riigi rahadega ehitatud asutust, mis ennast majandada ei oska ?
Lingid artiklitele :
http://www.posti mees.ee/index.html?number=480&op=lugu&id=52027
http://www.posti mees.ee/index.html?number=480&op=lugu&id=50620
http://www.posti mees.ee/index.html?number=480&op=lugu&id=53465
P.S. Kuna selgus, et Posti.mees on selles lehes keelatud sõna, tuleb lingis pärast errorit tühik vahelt ära kustutada.
Maris Jesse
Tegemist ei ole isiksustevahelise konfliktiga. Küsimus on selles, kas Elite kliinik on valmis teenindama haigekassa poolt rahastatud patsientide ravi ravikindlustuse seaduse ja haigekassa lepingu järgsetel tingimustel. Praegu ei luba ravikindlustuse seadus raviasutusel kehtestada muid tasusid peale arstikülastuse visiiditasu. Dr. Sõritsa poolt teatatud tingimused olid sünnituse maksumus Elites suurusjärgus 15 000 krooni ning haigekassa lepingu olemasolul 10 000 krooni. Haigekassa tasub praegu sünnituse eest 4680 krooni. 10 000 kroonine lisatasu võtmine ravikindlustust kasutavalt patsiendilt sünnituse eest ei ole praegu seadustega lubatav.
Kahjuks ei ole Eesti seadused praegu sätestanud ravikindlustuse poolt makstavate raviteenuste standardeid. Kas ravikindlustus garanteerib koha 4-kohalises palatis? Kas haigekassa poolt makstava teenuse puhul valib raviarsti haigla või on see patsiendi õigus? Kui need oleksid määratletud, siis saaks ka seadustada üle standardi olevate teenuste puhul lisatasu võtmise. Teie poolt viidatud eritasude seaduslikkus Tartu Ülikooli Kliinikumis on vaieldav. Aga igal juhul peaks patsiendile jääma valikuvõimalus igas konkreetses raviastuses: kas patsient soovib tavalist olmet ja lepib raviasutuse valitud arstiga ja ei maksa juurde; või soovib lisateenust ning on valmis selle eest juurde maksma. Kliinikum sellist valikut võimaldab, Elite sellist valikut ei võimalda.
Teema puudutab ka laiemat küsimust. Kas igal uuel tulijal "tervishoiuturule" on automaatselt õigus haigekassa lepingule? Kui palju peaks sellest ette teatama? Kas on vaja eelnevat kooskõlastust ja läbirääkimisi? Kas haigekassa peaks valima lepingupartnereid konkurentsi kaudu? Esimest korda rakendas haigekassa sel aastal konkurentsi ka Tartu piirkonnas teatud teenuste osas. Sünnitused sinna alla sel aastal ei kuulunud. Võimalik, et järgmisel aastal kuuluvad. Valikukriteeriumid peaksid kajastama nii kvaliteeti kui ka hinda. Haigekassa on valmis, me oleme juba sel aastal planeerinud eraldi vahendid oodatava 12 000 sünni katteks ning need kasutatakse ära raviasutustes, kel on haigekassaga leping ja kes teenindavad sünnitajaid seadustejärgsetel tingimustel.
Eero Vaarmann
Tere Haigekassa Juht
Olen ettevõtja juba viimased 11 aastat. Firmas töötab ca 15 inimest , kes on üldjuhul terved. Maksan sotsiaalmaksu ausalt. Viimase kümne aasta jooksul on minu firma maksnud sotsiaalseid makseid ligikaudu 10 mil. krooni. Minu firma töötajad küsivad , mida nad selle eest vastu saavad? Minul on seda väga raske neile seletada , paluks anda nõu mida inimestele öelda.
Maris Jesse
Lp. hr. Vaarmann. Siiras ettepanek - vaatame järgi, näiteks viimase 3 aasta lõikes, mida teie töötajad on makstud maksu eest ravikindlustuses saanud, siis saate töötajatele vastata. Palun saatke minu mailiaadressile ettevõtte nimi, saame saata kõigi töötajate raviteenuste ja soodusravimite eest tasutud summad ja haigus-, hooldus- ning dekreedirahad. Nädalase haiguslehe maksmiseks kulub näiteks ära sama töötaja palgalt makstud 6 nädala sotsiaalmaks ravikindlustusse. Päris üle ja ümber aga solidaarsusest tõesti ei saa, sest teie töötajate makstud maksust saavad ravi ja ravimeid ka teie töötajate lapsed, mittetöötavad abikaasad ja pensionil vanemad. Seetõttu lisaks ettevõtte nimele saatke palun ka töötajate kuni 18-aastaste ja ülikoolis õppivate laste isikukoodid ning samuti pensionil olemate vanemate isikukoodid. Töötajate ja kindlustatud mittetöötavate abikaasade nimed leiame me ettevõtte nime kaudu. Ettepanek on täiesti siiras, oleme selliseid andmeid ettevõtetele varemgi andnud, mõistagi vaid summasid ja mitte inimeste tervist puudutavaid andmeid. Minu mailiaadrssi leiate haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee
tudengineiu
Lgp. Maris Jesse
Tänu HK väljatöötadud Ravikindlustusseadusele ei kuulu õhtuse õppevormi tudengid kindlustatute hulka. Ilmselt olete ka kursis, et see on vastuolus Haridusseadusega.
1. Millal ja missugune tuleb lahendus?
Kuna 18-19 aastastel erihariduseta noortel on äärmiselt raske ametliku palgaga töökohta saada, siis on võimalikud variandid: a)leppida ümbrikupalgaga ja maksta ravikulud ise; b)lüüa tervisele käega (kuna lihtsalt puudub raha analüüsideks ja raviks) seniks, kuni õnnestub korralik töökoht leida (ilmselt peale kooli lõpetamist). Töötuks pole mõtet registreerida, sest see ju ravikindlustust ei taga ilma eelneva tööstaazita.
2. Millise variandi Teie valiksite?
3. Miks karistab HK osasid noori kõrghariduse omandamise eest? Kas HK "kahtlustused, et osad õhtuse osakonna tudengid siiski töötavad" on piisav, et kõiki ravikindlustuseta jätta? Kindlasti osad töötavadki - ümbrikupalga eest, mis ravikindlustust ei taga. Ega see nende süü ju pole, mida nad siis tegema peaksid - täiendama töötute armeed ja koormama maksumaksjaid?
Vältimatu arstiabi on kõigile tagatud, ka narkomaanidele ja alkohoolikutele.
4. Kas nii isiklikult kui ka HK juhina peate õigeks, et miljoneid kulutatakse inimeste peale, kellega ka edaspidi kaasnevad riigile ainult kulud ning samas lüüakse käega tulevaste maksumaksjate (needsamad tudengid) tervisele? Praegu see nii ju on. (Palun ärge rääkige siin ainult poliitilisest otsusest ja raha vähesusest. Poliitikud ei otsustanud tudengeid ravikindlustuseta jätta, seda tegite Teie.)
5. Olete juba aastaid olnud HK juht. Mida olete ISIKLIKULT teinud selleks, et HK vähest raha jaotataks võimalikult otstarbekalt - tagamaks eelkõige laste ja noorte (kui tulevaste maksumaksjate) tervise, aga mitte kulutamaks seda esmajärjekorras narkomaanidele ja vanurite (andku nad andeks, aga kuna riik on vaene, siis tuleb valikuid teha - kas hoida elus noori või vanu) kallitele südamerohtudele? Millised on Teie prioriteedid?
Lugupidamisega
ning "õiglast lahendust" ootav
töötu ja ravikindlustuseta tudengineiu
P.s. kuna see probleem puudutab paljusid, siis oleks kena, kui vastaksite ülaltoodud küsimustele. Nendele kommentaaridele juurdepääs on avatud ka siis, kui "ametlik vastamisaeg" on lõppenud.
Maris Jesse
Haigekassa ja perearsti vahel sõlmitud lepingu kohaselt on perearst kohustatud osutama vältimatut abi ka teise perearsti nimistusse kantud kindlustatule. Kui Teie laps on haigekassas (sõltumata osakonnast) arvele võetud, siis haigestumise korral väljaspool oma perearsti piirkonda, peab vältimatut abi osutama lähim perearst.
Liia
Lp. Maris Jesse.
Kas vastab tõele ajakirjanduses läbi lipsanud väide , et peale residentuuri lõpetamist, pole Te päevagi töötanud kutselise arstina ?
Kui see on vale, siis mitu aastat või kuud olete töötanud arstina ja millistes asutustes ?
Maris Jesse
Peale ülikooli lõpetamist ma arstina tööle ei asunud, olen seda mitmes intervjuus öelnud. Ülikooli ajal töötasin, nagu paljud minu kursusekaaslastest, med.õena. Mina töötasin Tartu Lastekliiniku intensiivraviosakonnas. 1990-1991 õppisin aasta Helsingi ülikooli arstiteaduskonnas, ning kuna stipendium oli vaid pooleks aastaks, siis teisel poolaastal töötasin õena Maria haigla sisehaiguste osakonnas. Oma ülikooliaegsed suvised arstipraktikad tegin Hiiumaa haiglas ja Mustamäe haiglas.
Jaan
Tulemas on konkurss HK juhatuse esimehe/esinaise kohale. Kas Te kavatsete kandideerida; ja kui ei, siis millised on Teie edasised plaanid?
Meeldiv oleks teid muidugi riigitööl näha, kuivõrd võime struktuurselt mõtelda ning oma mõtteid selgelt väljendada on riigi tippametnike hulgas kurvastavalt harvaesinev.
Maris Jesse
Aitäh. Ma ei ole veel kandideerimist ei üht- ega teistpidi otsustanud.
Viimastel nädalatel on Haigekassa temaatika kerkinud esile seoses vähihaige Marge Valdmanni juhtumiga, kui Haigekassa keeldus talle kompenseerimast 44 000 krooni kuus maksvad vähiravimit Glivec (ehk Gleevec). Valdmann ostis ravimit oma säästudest ja sõpradelt laenatud rahaga.
Haigekassa leidis pärast teema igakülgset käsitlust Eesti Päevalehes Valdmanni juhtumile lahenduse: viieteistkümne inimese eluiga pikendavad kallid tabletid lülitatakse soodusravimite nimekirja. Gliveci võimaldamiseks asendatakse soodusravimite nimekirjas kallid südameravimid odavamatega, kuid sama efektiivsete analoogidega.
Haigekassa juht Maris Jesse vastab lugejatele Haigekassa poliitikat puudutavatele küsimustele reedel kella 14.00 ja 15.00 vahel. Oma küsimused esitage palun siia teate alla kommentaari vormi.
