Kas mikser vastab ka küsimustele nagu jessegi, ehk neile mis eriti valusad ja ebameeldivad, jätab lihtsalt vastamata. Seega ilmselt tuleb küsida ainult temale meelepäraseid küsimusi, muidu jääte pika ninaga!

Sven Mikser

Esitate esmalt küsimuse, siis, ootamata sellele vastust, võtate oma küsimuse järgneva väite eelduseks. Ärge nii tehke! Küsida aga võite julgesti kõike, mida soovite.

uudistaja

Kui palju ohvitseride ja allohvitseride ametikohti on planeeritud Brüsselisse (Nato'ga liitumise järel)? Tingimused ametikohtadele?

Sven Mikser

NATO struktuuridesse Brüsselis läheb järgmisel aastal Kaitseministeeriumist ca 7-10 inimest. Ohvitseride arv, kes hakkavad tööle sõjalises peakorteris, on täpsustamisel, see selgub NATO ametnike ning Eesti Kaitse- ja Välisminiteeriumi koostöös.

Ants

Teie nõunik Ramon Loik on lisaks põhitöökohale tartu Ülikooli doktorant, Keskerakonna noortekogu esimees, üliõpilasesinduse haridustoimkonna esimees- ta jõuab põhitööd teha?

Sven Mikser

Mina muretsengi vaid selle pärast, et hr. Loik tööajal tegeleks põhitööga, s.o. ministry nõuniku omaga. Mida, kui palju ja kuidas ta väljaspool tööaega jõuab, see on tema mure. Ühiskondlik aktiivsus on täiesti tervitatav ja muuseas ei usu ma, et hr. Loik oleks oma ühiskondlike kohustuste osas kõige koormatumate inimeste seas.

Leiger Luts

Omal ajal (1984. a.) omistati mulle Tartu Ülikooli juures nõukogude armee leitnandi tiitel.

Umbes 7 aastat tagasi esitasin Tartu Kaitseväeohvitseride tungival soovitusel Vabariigi Presidendile avalduse Eesti armee ohvitseri tiitli saamiseks. Mitte mingit vastust pole siiani. Minusuguseid on arvatavasti sadu. Mis sest asjast saab?

End.sõjard

Ka mina esitasin antud avalduse,kuna seda serveeriti mulle Riigikaitse osakonnas,kui kohustust.Olin kaadriohvitser NL armees ja oleks ehk aidanud ka Eesti Armeed üles ehitada(Tegelesin ohvitseride õpetamisega).Aga see,et ei viitsitud isegi selgitust anda,see on .... Muidugi arvan ka,et oli lihtsalt soov saada käekirja näidised ja andmed kõigi kohta,kes teenisid Venkude armees.

Sven Mikser

Peaksite pöörduma elukohajärgsesse RKOsse või Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonda.

Antony

Mul on Edgri köÖgkombainile yx küsimus: kas Sellisel banaanivabarigil nagu Eesti on, üldse on m´õtet mingeid kaitsestruktuure välja ehitada. Nagu ma aru saan, on praegu Eesti riigikaitse üles ehitatud põhimõttele --- ohu korral mljonärid Eestist ruttu evakueerida.

Mix ei võix kaiseminister endale võtta zone-st mingi folderi ja sääl diskussioni tekitada. Olex huvitatud sellest.

Sven Mikser

Ei mõista küsimust.

Antony

Mu oma sodi on üleval http://www.zone.ee/KenuKuusik/ , kas EPLOL laseb hyperlingiks või ei, se on ta oma teha, a minister võix ikka rahvale lähemale tulla.

Sven Mikser

Ei mõista küsimust.

Anto Veldre

Kas härra kaitseminister , palun, kommenteeriks Eesti Vabariigi sõltuvust Iisraeli riigist. Seda nii poliitilises, sõjalises, kui ka varustuse tagavaraosade mõttes. Eile puhkenud sionistliku varjundiga holokaustiskandaali valguses oleks hea teada, mida on meil kaitse seisukohast kaotada, kui me USA ja Iisraeli prosionistlikule pressingule järele ei annaks.

(Olen tegelikult kindel, et hr. kaitseminister ei saa, ei oska ega ei taha seda küsimust kui potentsiaalselt karjääri hävitavat üldse käsitledagi)

Sven Mikser

Taas üks küsimus, mille küsija on enda jaoks juba ära vastanud. Tegelikult aga on see üks viimaste päevade Eesti media põhiteema, nii et kommenteerin hea meelega.Eesti sõltuvus Iisraeli riigist on väike Iisrael ei kuulu meie suuremate kaubanduspartnerite hulka ega ole ka nende rahvusvaheliste organisatsioonide (EL, NATO) liige, kuhu me hetkel pürgime. Holokausti-teema ei seostu Eesti ja Iisraeli suhetega ja need suhted iseenesest on igati normaalsed.Teisalt arvan, et USA suursaadiku artikkel ei olnud küll väga hästi õnnestunud, kuid aus ja kantud parimaist soovidest. Eesti avalikkusel ei maksaks end liigselt üles kütta, vaid pigem järele mõelda, kui suur meie sallivus tegelikult on ja kas ikka on igas olukorras paslik esineda vastuargumendiga, et meie oleme veel palju rohkem kannatanud. Parim, mida eestlased suursaadik DeThomase pöördumisele vastuseks võiksid teha, on rahulikult ja liigse solvumiseta kirjeldada, kuidas me oma ajalugu seni vähimagi tsensuurita oleme käsitlenud ning seda ka edaspidi kavatseme teha.

tartlane

Miks Eesti kaitsevägi peab asuma väikelinnades, kus enamasti ei ole isegi kino, rääkimata teatrist, heatasemelisest gümnaasiumist jne., jne? Mis jääb järele noore haritud ohvitseri intelligentsist, kui ta peab parema osa oma elust koos perega mingis Paldiski- või Tapa-suguses kolkas kopitama? Või ei olegi meie kaitsekontseptsioonis ohvitseridele peret ette nähtud?

Sven Mikser

Kurb on eeskätt see, et Eestis on nii palju kohti, kus Teie poolt nimetatud meelelahutus- ja haridusasutused ning muud normaalseks tsiviliseeritud eluks vajalikud asjad puuduvad. Seda, mida küsite ohvitseride kohta, saab küsida ka nimetatud väikelinnades töötavate arstide, õpetajate jne kohta. Eesmärgiks ei saa siin kindlasti olla ohvitserkonna koondamine enim tsiviliseeritud piirkonda, vaid ikka see, et arendada elutegevust ka väljaspool Tallinna.

Piret Lemsalu

NATO või Venemaa - ohud, võimalused, reaalsus?

Teie tõekspidamised ja tegutsemissuunised neis küsimustes, palun.

Sven Mikser

Küsimus on veidi abstraktne ja võimaldaks pikka-pikka diskussioooni. Küsimuses NATO või Venemaa on Eesti ammu valiku langetanud, soovides liituda NATOga, mis vähendab meid ähvardavaid sõjalisi ja muid julgeolekualaseid ohte.

1 mees

Sven, te olete tark inimene, hoolimata sellest, et te kuulute erakonda, mis kindlasti ei kuulu mu sümpaatiate hulka. Aga te olete tark.

Palun selgitage sadadele, võibolla ka tuhandetele rumalatele kodanikele, kes virisevad, et meil pole NATOsse vaja minna, miks on meil vaja NATOsse. See peaks olema kõigile selge, et vaja on, aga kui teie ehk selgitate, MIKS meil sinna vaja on, siis võibolla jääb virisejaid vähemaks ja inimesed saavad haritud.

Sven Mikser

Minu käsutuses olevad küsitlused näitavad, et teadlikkus NATOga ühinemise vajadusest on Eestis ka täna äärmiselt kõrge. Väga lühidalt kokku võttes on NATOga ühinemist vaja, et osaleda Alliansi kollektiivkaitsestruktuuris, st et Eesti vastu suunatud agressiooni korral ei peaks me enast kaitsma üksi, vaid et meie kaitsmisel osaleksid kõik NATO liikmed ühiselt. Loomulikult peame sellisel juhul olema valmis andma oma panuse ka teiste liikmesriikide kaitsmisse, kui vastav vajadus tekib.

gaal

Mis juhtub, kui Venemaa saab NATO liikmeks (näiteks aastal 2010) ja Eestis paiknevatesse NATO baasidesse saadetakse Venemaa relvajõudude üksused.

Kas Eesti lepib sellise variandiga?

Sven Mikser

Esiteks Venemaa saamisega NATO liikmeks, kui see peaks kunagi juhtuma, läheb väga pikka aega. Selleks peab Venemaa esmalt vastama kõigile neile nii kaitseplaneerimist kui ka demokraatiat ja inimõigusi puudutavatele kriteeriumidele, mida esitatakse praegu Allianssi pürgivatele riikidele.Teiseks - Eesti territooriumil ei hakka alaliselt paiknema NATO sõjaväebaase. Nendes riikides, kus taolised teiste liitlasriikide baasid asuvad, on selleks alati vajalik asukohariigi nõusolek.

gaal

Kui Eesti saab NATO liikmeks, siis kas Eestile jääb ka vetoõigus mõningate NATO baaside Eestisse rajamise osas.

Sven Mikser

Vaata eelmist vastust. Lisaks ei ole küsimus vetoõiguses, vaid selles, et liikmesriigina osaleb Eesti taoliste küsimuste planeerimises ja otsustamisprotsessis algusest peale.

Velformi Karvaeemaldus

1) Kui kaua suudate vee all hinge kinni hoida?

2) Mitu marineeritud tomatid jõuate süüa kolme minuti jooksul?

Sven Mikser

Pole kumbagi kunagi proovinud. Umbes 40 meetrit olen vee all ilma lestade või muude abivahenditeta ujunud küll.

seen

hr. kaitseminister,

kas ja millal l2bite s6duri baaskoolituse?

Sven Mikser

Sõduri baaskoolitus, nagu igasugune koolitus, on kahtlemata kasulik ja rikastav, aga kindlasti pole see aga eelduseks ühegi tsiviilametikoha (ja Kaitseminister on tsiviilamet) täitmiseks. Kui peaksin kunagi soovima alustada karjääri kaitseväes, siis pean aga kindlasti läbi tegema ka sõduri baaskoolituse. Hetkel mul sääraseid plane ei ole.

asjatundja

1.Miks te ei küsi rahva käest,kas Eesti üldse soovib liituda NATOga? Miks selles küsimuses ei tule referendumit?

2.Mis mõte on minna NATOsse olukorras,kus praegune sündivuse langus viib eestlaste väljasuremiseni?

3.Kas te pole kordagi mõelnud sellele,et NATO on kuritegelik organisatsioon,mis 1999.a. rahvusvahelise õiguse vastaselt pommitas Jugoslaaviat?

Sven Mikser

Vastus esimesele küsimusele: kõik küsitlused kinnitavad Eesti inimeste valdava enamuse toetust NATOga liitumisele, samas ei panda riigi sõjalist julgeolekut puudutavaid küsimusi põhiseaduse kohaselt rahvahääletusele.Teine küsimus NATOsse mineku mõttekusel ja madalal sündivusel puudub põhjuslik seos. Madal iive on Eesti suurimaid probleeme, kuid rahvastiku vananemine ja vähenemine ei tähenda, et võiksime või peaksime loobuma tänaste probleemidega, sealhulgas riigi sõjalise kaitsevõimega, tegelemisest.Kolmas küsimus olen sügavalt veendunud, et NATO sõjaline aktsioon Jugoslaavias aitas säästa paljude inimeste elusid ja oli seega põhjendatud ning õige. Inimõiguste rikkumise õigustamine riigi siseasjadesse mittesekkumise sildi all, nagu seda tegi Jugoslaavia toonane valitsus Kosovos, peab olema karistatav.

pragmaatik

Eurovisiooni puudutavas infos käis läbi väide, et eesti kaitsevägi oli valmis rajalt maha võtma iga Saku Suurhallile lähemale, kui 1km trügiva lennuki. Palun seletage, mil moel ja mis vahenditega seda oleks tehtud näiteks tingimusel, kui lennuk läheneb kiirusega 600km/h ja on 1km kaugusel maapinnast 100m kõrgusel. Paluks jääda oma seletuses kaasajal teadaolevate füüsikaseaduste raamesse.

Sven Mikser

Seletuses on lihtne jääda nii füüsika- kui loogikareeglite piiresse. Ei mina ega mulle teadaolevalt ükski Eesti kaitsestruktuurides töötav inimene ei ole kavatsenud seoses Eurovisiooniga lennukeid alla tulistada. Ajakirjandusliku fantaasia allikate kohta tuleks ajakirjanikelt endilt ja otse küsida.

pragmaatik

Mõned abistavad tugipunktid minu ülalpool toodud ülesande lahendamiseks:

* millega ja millal oleks 100m kõrgusel lendav lennuk avastatud?

* kui pikk on 1km raadiusega ringjoon?

*kas Eesti kaitseväel leidub radar- või IR juhitavat maa-õhk tüüpi õhutõrjerelva?

* Mitu õhutõrjesuurtükki tulnuks paigutada sellele 1km ringjoonele?

* Statistiliselt mitu lasku tuleb keskmiselt teha, et tabada suurtükist madalalt lendavat lennukit?

* mitu tabamust on tarvis, et tuua lennuk maha ENNE sihtmärgile jõudmist?

* kui kiiresti läbib 600km/h liikuv lennuk ühe kilomeetri?

jne...

Sven Mikser

Enamik küsimusi kuulub põhikooli matemaatika ja füüsika õppekavade valdkonda. Vaata ka minu vastust oma eelmisele küsimusele.

Timukas

Kas Te eelmise kaitseministriga suhtlete tihedalt.

Mis saab Eesti riigi kaitseväest 30 aasta pärast, kui pensionärid meist pea poole moodustavad ja kas kaitsekulutused peavad siis 2% piires ikka olema.

Sven Mikser

Suhtlen endise kaitseministriga piisavalt tihedalt. Kuivõrd ta töötab hetkel Välisministeeriumis otseselt NATO-integratsiooniga seotud ametikohal, siis on infovahetusest kindlasti kasu.Kolmekümne aasta pärast on Eesti SKP praegusest oluliselt suurem isegi juhul, kui elanikond väheneb. Seega kaitsekulutusteks eraldatav summa suureneb ka juhul, kui suhtarv 2% kaitsekulutustena säilib. Kui 30 aasta pärast tõesti pensionärid elanikkonnast poole moodustavad, seab kaitsekulutustest hoopis suurema löögi alla sotsiaaleelarve. Demograafilise olukorra halvenemine sunnib mingil hetkel küsima endalt raskeid ja ebamugavaid küsimusi: Kas sündivust on võimalik majanduslike hoobadega stimuleerida? Kas meil on olemas selleks piisavaid ressursse? Kas maksukoormust saaks ja tuleks sotsiaalkulude heaks tõsta? Kas demograafilist situatsiooni on võimalik ja vastuvõetav lahendada immigratsioonipoliitika muutmisega? Mida varem suudame neile küsimustele ausalt ja populismi vajumata vastata, seda parem.

Ago Saal

1. Kas Eestil on plaanis osta modernseid AH-64 Apache helikoptereid. Kui ei, siis miks mitte? Need kõlbaksid ülihästi venelastega sõdimiseks?

Sven Mikser

Ei. Esiteks ei kavatse me ühegi naabriga sõdida. Teiseks lähtume relvasüsteeme hankides neist rahalistest vahenditest, mis meile keskpikaks perioodiks jõukohased on. Kui kõigeks ei jätku, tuleb prioriteedid kainelt üle vaadata ja osta seda, mis esmatarvilik.

mõtiskleja

Teatavasti oli Eesti sõjaväelennuvali esimese vabariigi ajal Lasnamäe nõlva peal.

Kas poleks idee tõmmata Lasnamäe nn paneelkarbid maatasa ja laiendada Ülemiste lennuvälja selles suunas, et teha komplektselt riigile tulutoov suur aeroprojekt nii tsiviil kui ka võimalikuks sõjaliseks otstarbeks.

Niikuinii see küla seal kaua enam tehniliselt vastu ei pea.

Sven Mikser

Lasnamäest võib ju arvata nii või naa, aga aga täna elavad Lasnamäe paneelmajades kümned tuhanded tallinlased ja jäävad sinna veel paljudeks aastateks. Pealegi ei ole vaja selleks, et Tallinna lennuvälja militaarotstarbel kasutada, lennuvälja laiendada. Olemasolevatest võimsustest piisab selleks täiesti.

Leif Kalev

1. Mis on saanud mõne eelmise kaitseministri propageeritud isamaalise kasvatuse ideest, mille kohaselt pidi lastele tehtama teatud suunas ideoloogilist ajupesu?

2. Kas kaitseministeeriumis on kavasid kõigile kodanikele (sh. naistele) esmaste sõjaolukorras toimetuleku oskuste andmiseks üldhariduse raames? Kui, siis missugusel viisil ja kas see asendaks või lühendaks ajateenistust?

Sven Mikser

Kaitseministeerium ei ole kavatsenud kunagi kellelegi teha ideoloogilist ajupesu.

Praegu õpetatakse riigikaitse aluseid fakultatiivselt enam kui 40 koolis. See number suureneb aasta-aastalt.

007

Kas te pole veel jõudnud süveneda sellesse üüratusse ümbertegemise-teisiti tegemise maaniasse, mis juba 10 aastat ei ole lasknud Eestile oma riigikaitset luua?(Ütlen ette:otsige mõnda vaenulist peastaabis!)

Sven Mikser

Ümber- ja ületegemine ei tohi olla eesmärgiks, aga kui midagi on valesti tehtud, siis on ümbertegemine mõnikord vajalik. Ka riikides, kus oma riigikaitse on kümme korda vanem, on piisavalt ruumi, et veel arenenda.

Sõdur

Miks minister arvab, et eliitpataljoni sõduriks sobib ainult hariduse ja ajudeta junn, sest5 praegune palganumber küll mingit valikut ei võimalda?

Sven Mikser

Skautpataljoni sõdurite ja ohvitseride palkade tõstmine on lähiaja prioriteetne küsimus, sest praeguse palgaga võib ka heal kaitseväelasel tekkida motivatsiooniprobleeme.

Asd

Mida tehakse aina suureneva kaitseeelarvega kas ei peaks rahvale seletama kuhu ja miks raha kulutatakse? Väliselt ja arvatavasti ka siseselt ei ole ju KV midagi muutunud.

Sven Mikser

Kaitse-eelarve on võrdlemisi täpselt lahti kirjutatud, nii et selle jälgimisega, mida raha eest tehakse, ei tohiks ületamatuid raskusi olla. Loomulikult on kaitsekulutuste spetsiifikaks see, et teatud hankeid ei toimetata ajakirjanduse valgusvihus. Usun, et Eesti kaitsekulutused on liikunud ja liiguvad veelgi suurema avatuse ja läbipaistvuse suunas. Selles osas on meile suureks abiks Riigikontroll.

Mantel?

Mida peab tegema, et saada ministriks nii, nagu Teie seda teinud olete ? (Juhul, kui vastus on ebamugav või muul viisil piinlik, võite jätta vastamata)

Sven Mikser

Tüüpilist ministriks saamise protseduuri ei eksisteeri. Iga ministri valiku puhul mängivad rolli mitmed erinevad kriteeriumid, nii professionaalsed eeldused, isikuomadused kui ka poliitiilised kriteeriumid.

imestav kodanik

22.mai 2002. valitsuse määruse valguses:kas pole meil 5000 mehe kohta kaitseväes kole palju staape tehtud? Kuuldavasti on armees see subordinatsioon, et asja ajades tuleb kõik ülemad järjepanu läbi sõeluda,kui nüüd kriisi korral nende vahel koordineerimiseks läheb, siis saab riigi kaitsemise asemel nalja!Või juhindutakse siin Parkinsini seaduse Eesti kaitseväe variandist: kui tahad, et miski asi jääkski tegemata, siis tee uus staap.Kas minister teab, mitu ülemat ühe sõduri kohta tuleb, kui kõik see ministeeriumimajast kuni viimase staabini kokku arvata?

Sven Mikser

Teie poolt nimetatud valitsuse määrus loob ühe uue staabi operatiivstaabi mis on ilmselt staapidest väikseim, aga samas üks olulisemaid. Protsess on olnud tegelikult vastupidine struktuurireformi käigus on Eesti kaitseväe rahuaegne struktuur jõudnud kolmelt brigaadilt ühele, seega on vähenenud ka vajalike brigaadistaapide arv. Samuti töötavad väeliikide staabid sellest kevadest ühe katuse all, on alustatud üleminekut ühendstaabi põhimõttele ja vastavalt vähendatud ka staapide koosseisunumbreid.Koordineerimine muutub struktuuri ja paiknemise korra kohaselt täpsemaks ja selgemaks, veelgi peaks sellele kaasa aitama uue Rahuaja Riigikaitse seaduse loodetav vastuvõtmine juunikuus Riigikogu poolt. Loomulikult on aga selge, et teatud juhtimisstruktuure on Eesti-taolises väikeriigis suhtarvuna suurtest riikidest rohkem on ju meil näiteks tuhande kodaniku kohta sadu kordi rohkem presidente kui Ameerikas.

tere

Miks peab eestil üldse olema selline sõjavägi? kAS ei oleks targem omada palgalllllist armeed ja seegi panna põhiliselt piiridele, et need ometi pifdama hakkaksid? ja tagada heal tasemel koostöö politseiga? ene

Sven Mikser

Kaitseväe struktuur ja ülesanded on koostatud paljude spetsialistide osalusel eesmärgiga parimal moel täita riigi kaitsmiseks vajalikke ülesandeid. Kaitseväe loomine on pikaajaline ja kuluka protsess, seega oleks ennatlik öelda, et kaitsevägi on lõplikult valmis.Kohustuslikul ajateenistusel baseeruval süsteemil on mitmeid häid külgi, näiteks tagatakse suurema osa meessoost elanikkonna ettevalmistus riigikaitseliseks tegevuseks. Samas on selge, et kaasaja nõuded eeldavad regulaarsõjaväelaste osakaalu suurenemist mitmes väeliigis ja üksuses. Piiri valvamine kuulub aga Eestis, nagu ka paljudes teistest riikides, Siseministeeriumi haldusalasse.

Eestlane

Hr. kaitseminister. Kuidas on lood Kaitseliidu laialisaatmisega, mis oli eriti päevakorras, kui endine peaminister, kes muu hulgas aeg-ajalt lindistab seaduse piires salaja teiste poliitikute kõnesid, soovis seda asendada isiklikult endale lojaalse Kodukaitsega? Millistes olukordades ja kas teatud jõudude võimule saades kerkib jälle üles küsimus Kaitseliit laiali saata? Teadupäralt on see kõige suurem kaitseüksus, mis on võimeline meie vaenlasele vastu astuma. Ja vabatahtlik, kus liikmeid ei võeta sunni korras vastu ja nad ei pea nt. libaarstide abil aretama endast lampjagseid, poolpimedaid ja pooletoobiseid(s.o. ülekantud tähenduses).

Sven Mikser

Kaitseliit on ja jääb Eesti riigikaitse osaks. Vabatahtlikel kaitseorganisatsioonidel on riigikaitse alusdokumentides kindel roll ja selle täitmist neilt oodatakse.

SKP

Miks aetakse rahvale udu NATO nõudest kehtestada kaitsekulutuste osakaaluks vaid 2% SKPst?

Tegelikkus ei ole ju sugugi selline nagu valitsus seda paista laseb - 2% on vajalik küll liitumiskutse saamiseks, kuid sellele järgnevatel läbirääkimistel pannakse kaitsekulutuste protsent SKPst lõplikult paika. Tsehhi, Poola ja Ungari kohustusid liitumisleppega eraldama kaitsekulutusteks 2,7% SKPst. Kui meile samasugune nõue esitataks (milles ma ei kahtle), kuidas kavatsete seda rahvale selgitada - sest praegune dogma räägib kaljukindlalt kahest protsendist.

Sven Mikser

Kaitsekulutuste määr protsendina SKPst on Eesti riigi enda poolt võetud kohustus. Eelkõige on vaja sellest kinni pidada, kuna sellel eeldusel rajaneb meie tulevaste aastate kaitseplaneerimine üksuste ettevalmistamine, hanked jms. Mitmel kandidaat- ja liikmesriigil on kaitsekulutuste osakaal SKPst väiksem kui Eestil. Samas ei ole see protsentuaalne näitaja ainuke kriteerium riik, kelle SKP per capita on Eestist kaks korda suurem, kulutab inimese kohta rohkem kroone ka siis, kui kaitsekulutuste protsent on vaid 1,2.

Lihtinimene

Nüüd küsimus härra ministrile: palju spetse nii ministeeriumist kui ka peastaabist on käinud väljamaades studeerimas, kas siis midagi kasulikku ei ole õpitud sealt. Kas ei tundu, et see kaitseväe reformimine läheb natuke pikale?

Aitäh!

Sven Mikser

Usun, et viimastel aastatel meile sõbralikes riikides koolitust saanud mehed on Eesti kaitseväele ja ka ministeeriumile hindamatuks väärtuseks. Reformid ei lähe just alati nii kiiresti, nagu sooviks, aga usun, et ülekaalukas osa inimestest töötab ihu ja hingega selle heaks, et protsessid kulgeksid õiges suunas.

Lugeja

Hr. kaiseminister!

Vaatamata oma noorusele olete kaiseministrina hea töö eest ära teeninud kiituse nii meie valitsuse poolt ( peaminister) kui ka välismaalt.Millised on Teie tulevikuplaanid? Teatavasti ei kesta ministriamet igavesti. Kas jätkate oma õpinguid kaitse- või välispoliitika vallas või jääte truuks inglise filoloogiale? Jõudu edaspidiseks ja aitäh tehtu eest!

Sven Mikser

Hetkel töötan ministrina ja keskendun nii täielikult kui võimalik sellele tööle. Ma ei tegele hetkel sellega, et valmistada endale ette pehmet maandumist selleks ajaks, kui ministriamet (mis tõesti ei ole igavene) otsa saab. Nii Eestis kui mujal maailmas on huvitavaid väljakutseid ja ma ei põlga ühtki huvitavat tulevast tööd.

segi

Austatud kaitseminister!

Kas teie poolt ja ja läbi teie prillide vaadatuna on maailm roosa?

Kui ei,kas siis valetate lihtsalt inimestele näkku?

Sven Mikser

Maailmas on palju värve. Püüan ikka tõtt rääkida.

Lennart

1.Endine kaitseminister J.Luik teatas Jalviste saates, et Eestil pole vaenlasi.On see tõesti nii?

2.Mitu tundi suudab Eesti sõjavägi venelast kinni pidada, kas jõuan selle ajaga läände putkata?

Sven Mikser

Eesti riik ei käsitle tõepoolest ühtegi riiki enda vaenlasena. Usun, et see on õige põhimõte. Samas on olemas potentsiaalsed sõjalised ohud, mille vastu peame olema valmis end kaitsma.Teisele küsimusele vastaksin nii Eesti riik suudab koos oma liitlastega end vajadusel kaitsta mistahes sõjalise ohu eest. Samas: elame vabas maailmas ja kui soovid, võid kohe täna Läände putkata. Olen kindel, et enamik Eesti riigi kodanikke nii ei tee.

Sõdur

Eesti armee suudab aktiivselt vaenlasele (mõtled teadagi millist riiki) vastu hakata 6-12 tundi. Edasi on passiivne sissisõda.

Sven Mikser

Väidan, et nii see ei ole. Tänases julgeolekupoliitilises olukorras ei ole nn kaevikusõda, kus rindejoont aelaselt edasi nihutatakse, sugugi kõige reaalsem sõjaline oht. Teie küsimus näib lähtuvat eeldusest, et Eesti on maailmas suure kurja vaenlasega üksi. NATO kollektiivkaitsekontseptsioon lähtub teistsugusest eeldusest.

Andres Laiapea

* Kui kõrgelt hindate Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevust siinmail kehtivate seaduste järgimisel?

* Kas on loomisel või loodud ka mingisugune info- ning propagandasõja kontseptsioon või on selles osas kõik juhuse ja sõbraliku suure venna hooleks jäetud?

* Kui tõsiseks hindate ohtu, et Venemaa ja USA soojenevad suhted panevad aluse nende ühisele Euroopa vastasele allianssile?

* Kas Eestil poleks oma sõjalise turvalisuse tagamisel mõtekam oodata ära Euroliidu suuremat sisemist integreerumist ning loobuda liitumisest vana maailma potentsiaalsete vastastega?

* Kui Eesti on võtnud suuna totaalkaitsele, siis miks ei ole kehtestatud ajateenistuskohustust naistele (nagu Iisraelis)?

* Kas totaalkaitsel rajanev riigikaitsesüsteem ei osutuks kriisiolukorras mitte kahe teraga mõõgaks, mille kasutamine tooks kaasa korvamatuid kaotusi väikerahva genofondile ning püsimajäämisele?

* Kui suure osa eesti rahvast võiks teie arvates selle riigi säilimise nimel lasta maha tappa ehk nn "kangelassurma" minna?

* Kas Eestil kui väikeriigil poleks oma riigikaitse ülesehitamisel otstarbekam keskenduda kõrgtehnoloogilise infosõja kontseptsioonile ning loobuda traditsiooniliselt relvastatud kahuriliha masstootmisest?

* Kui suur on kaitseväe osakaal sotsiaalsete funktsioonide täitjana ehk mida arvate seisukohtadest stiilis "sõjavägi teeb meheks", meenutades samas kriminaalide vanasõna "enne kinnipanemist on kõik poisikesed"?

* Kas demokraatia kaitsmise sildi all võib teatud osale selle demokraatliku ühiskonna liikmetest põhjustada püsivaid psühholoogilise kõrvalekaldeid, millede tagajärjel areneb välja demokraatiale mitteomane totalitaarne elu- ning enesekäsitlus?

Sven Mikser

Kaitsevägi nagu iga teine täitevvõimu institutsioon, peab seadusi täitma. Kui seda mõnikord ei tehta, on kodanike kohus sellele osutada ja vastutavate juhtide ülesanne abinõusid rakendada. Riigikaitse alusdokumendid käsitlevad kaitset kompleksselt, sealhulgas on loomulikult ka suhtekorralduslik pool.Venemaa ja USA ei loo kindlasti ühist eurovastast allianssi. Tõenäosus on olematu.Ka Euroliidul on Eesti julgeolekus roll, aga see ei vastandu NATO omale vaid täiendab seda.Naiste ajateenistust ei ole peetud otstarbekaks. Totaalkaitse ei tähenda kõigi kodanike osalemist otseses sõjategevuses, vaid kõigi institutsioonide ja riigi vahendite kaasamist kaitsetegevusse.Totaalkaitse eesmärgiks on Eesti riigi ja rahva edasikestmise tagamine, mitte selle ohustamine.Tänapäeval on ka sõjalise kaitse oluliseks osaks asjatute kahjude, sealhulgas inimohvrite vältimin. Seda nii tsiviilelanikkonna kui ka sõjaväelaste hulgas. Kahuriliha on rohkem Esimese maailmasõja aegne kontseptsioon. Kaitseväel on oma sotsiaalne dimension, selle eitamine oleks rumal. Mida rohkem mõistame, et kaitsevägi on ühiskonna normaalne osa, mis eksisteerib koos ja seoses tsiviilstruktuuridega, seda paremini suudab kaitsevägi täita ka oma sotsiaalseid funktsioone.

Ralff

Austatud hr. minister!

Miks trügib Eesti Teiega eesotsas NATO-sse, kui me oma kodutöödegagi pole hakkama saanud? Ehk ajaks kõigepealt omad probleemid joonde (struktuurid, varustus jne) enne, kui NATO-sse läheme. Muidu pole kaugel olukord, kui NATO nõuab meilt tõelist tegutsemist - ja meil pole neile midagi pakkuda, kuna meil pole veel midagi, sest muud ei tehta kui pidevat reformimist?

Sven Mikser

Elus on paraku nii, et mitut asja tuleb teha parallellselt.

rein

Kas kaitseministrit on teavitatud, kes saab pärast kindral Johannes Kerdi lahkumist maaväe ülemaks ning mida hakkab tegema kolonelleitnant Aarne Ermus? Kui on teavitatud, siis kes saab maaväe ülemaks ning mida hakkab Ermus tegema?

Sven Mikser

Küsimused on arutusel.

pukk

Kas peate sõjalise õpetuse sisseviimist gümnaasiumi

vajalikuks(üldteadmiste tasandil)?

Sven Mikser

Jah, pean küll.

Bobik

Kas Eestil on plaanis ka naisterahvaid tegevteenistusse värvata?

Sven Mikser

Seadus seda ei nõua, aga lubab.

Sven Mikser

Tänan küsimuste eest! Loodan küsimustele, mis täna ajapuudusel vastamata jäid, vastata tulevikus.

Eesti Päevaleht Online tänab kõiki küsijaid ja kaitseminister Sven Mikserit!


Mikser sai kaitseministriks eelmise aasta lõpul. Seni oli ta Riigikogu liige ja Keskerakonna abiesimees.

Sven Mikser sündis Tartus 8. novembril 1973. aastal. Keskhariduse sai ta Paide 1. keskkoolis, pärast selle lõpetamist läks ta Tartu Ülikooli inglise keelt ja kirjandust õppima. 1996. aastal hakkas ta õppima TÜ magistratuuris inglise filoloogiat.

Mikser on vallaline.

Alates 1995. aastast kuulub praegune kaitseminister Keskerakonda, tema ringkonnaks on Järva ja Viljandi valimisringkonnad.

Lisaks Riigikogule ja Keskerakonnale on Mikser töötanud põllumajandusülikooli raamatukoguhoidjana ning TÜ germaani-romaani filoloogia osakonna assistendina.

Mikser oskab inglise, vene ja saksa keelt.

Kaitseministri roll praeguses valitsuses on ülioluline, sest Eesti on teel NATOsse, kuhu peaksime me kutse saama sügisel toimuval Praha tippkohtumisel.