Online intervjuu liiklusspetsialist Johannes Piritaga
ahhaa, 14:56 12.07.2002
Mida arvate praegusest massilisest üheaaegsest tee-ehitusest, sellega seonduvatest teesulgudest, ümbersuunamistest jne. Kas teoorias saaks seda kuidagi paremini teha?
Johannes Pirita, 13:03 15.07.2002
Ka praktikas saab paremini: tänavu juba ongi natuke parem, st. tee-ehitajad segavad liiklust vähem.
Tuleval aastal vist on teede tegemiseks raha tänavusest vähem. Kahjuks.
Segi, 14:59 12.07.2002
Kas te usute,et need põmmpead, kes ei mõista liikluses teisi ning ennast Liikluses suudaksid muid maailmas esinevaid nähtusi adekvaatselt tajuda? St. suudavad nad tajuda maailma ja ennast selles õieti?
Johannes Pirita, 13:06 15.07.2002
Rootsis nägin, kui hästi meie mehed sõitsid: täpselt nagu Rootsis kombeks. Tallinna sadamast maale tulles nägin neid taas: sõitsin nagu meil kombeks. St. pole need põmmpead kõik mitte ühe vitsaga löödud.
Kolla, 15:02 12.07.2002
Milline on teie praktikas nähtud kõige koledam liiklusõnnetus, mis selle põhjused olid?
Johannes Pirita, 13:09 15.07.2002
Olen näinud rongi alt läbikäinut, olen näinud trammitattaga tükeldatud inimkeha. Aga need polnud Eestis. Siinsetest süngeim oli Mait Metsamaa uppisõit Rannamõisa teel. Ta sõitis arutult kiiresti suure vihma ajal.
Mati, 15:13 12.07.2002
Kas kiirematel linnasisestel teedel nagu Järvevana tee võiks tõsta piirkiiruse 90-ni. Niikuinii nii sõidetakse ju.
Johannes Pirita, 13:11 15.07.2002
Võiks küll, vähemalt seal, kus tee keskel on põrkepiire, ning ristmikke pole jms.
speed, 15:33 12.07.2002
Kas autokoolides selgitatakse tulevastele juhtidele, milleks on autol peeglid? Igapäevaliikluses ei vaata vist keegi peeglisse, sest kui kiirem auto järgi jõuab ei vaevu küll enamik juhte teed andma.
Johannes Pirita, 13:14 15.07.2002
Mitte ainult ei selgitata, vaid õppur peab oskama neid ka sättida. Kuid ka puudulik võib olla õppuri parim hinne.
Brex, 15:33 12.07.2002
Kas aeglasel autojuhil polegi õigust sõita? Kas kõik peavad 90-ga sõitma? Kui on tegemist algaja korraliku autojuhiga,siis on loomulik,et ta kiiresti ei sõida. Kui niisugune autojuht kiiremad ilusti mööda laseb, ta ju liiklust ei sega?
Johannes Pirita, 13:18 15.07.2002
Päevalehes oli juttu sellest, et maanteel piirkiirusest aeglasemalt sõitja on kohustatud enda taha kogunenud mööda laskma (LE § 136), linnas aga sellist reeglit pole, et ka linnas peaks kehtestama sellise reegli.
speed, 15:36 12.07.2002
Veel sõiduõpetamisest. Kuidas teha autojuhtidele selgeks, et ummiku korral oleks mõistlik ristuvate tänavate kohale autoga mitte sõita. Ise ju niikuinii sõita ei saa, aga ka risttänavast ei saa keegi välja keerata. Sama asi ristmikel, näit. Tartu mnt.- Peterburi tee ristmik reede õhtupoolikul.
Johannes Pirita, 13:21 15.07.2002
Kuidas, see on selge: liikluseeskirjas on nii öeldud. Keerulisem on, kes peaks neile liiklusreegleid meenutama. Arvatavasti liikluspolitseinikud?
jaak, 15:36 12.07.2002
Kas autojuhtide-rullnokkade pidevat liikluseeskirjade ignoreerimist ja kiiruse ületamist saab seletada nende seksuaalse puudulikkusega.
Johannes Pirita, 13:24 15.07.2002
Võibolla. Kuid enamasti on põhjuseks asjaolu, et inimene otsib ebaeduka tegevuse asemele tegevuse, mis võivat kompenseerida eelmist ebaedu. See on soov ennast kuidagi näidata, liiatigi seal, kus kontroll nõrk ja karistus väike
Brex, 15:37 12.07.2002
Kas aeglasel autojuhil polegi õigust sõita? Kas kõik peavad 90-ga sõitma? Kui on tegemist algaja korraliku autojuhiga,siis on loomulik,et ta kiiresti ei sõida. Kui niisugune autojuht kiiremad ilusti mööda laseb, ta ju liiklust ei sega?
Johannes Pirita, 13:26 15.07.2002
Tore. Olete asjast õigesti aru saanud: liiklus on liiklejate omavaheline suhtlemine. Ja hea, kui see suhtlus on meeldiv.
mati, 16:02 12.07.2002
Kas vastab tõele väide, et teedele maha märgitud märgistus ei vasta euroopa liidu nõuetele ja on seega kehtetu. Ja samas kui pidevjoone sees on 1 cm vahe, kas see siis on katkendjoon?
Johannes Pirita, 13:28 15.07.2002
Eesti märgid ja märgised vastavad meie standardile. Polerküll kuulnud, et ELis oleks teistsugused märgised (ma ei mõtle väikesi erandeid).
mati, 16:06 12.07.2002
Kust saaks tavaautojuht infot liikluspolitsei sisemäärustike kohta.
Johannes Pirita, 13:32 15.07.2002
internetist leiate vastuse(d) suht. kergesti. Muide, alarmauto juht peab olema kaine, peab täitma reguleerija nõudeid, peab tagama liikluse ohutuse. Iseasi, kas riigipeale rohelise tee tegemiseks kohale sõitnud politseinikud oma auto korralikult panevad või ei, st. kas sihuke seisev auto on alarmauto? Arvan, et ei.
mati, 16:08 12.07.2002
kuna tehnoülevaatuse kleeps numbrimärgil ei ole kohustuslik, kas siis selle puudumisel saab kaevata politseiniku peale, kes pidas auto kinni just selle kleepsu puudumise tõttu?
Johannes Pirita, 13:33 15.07.2002
Tehnoülevaatuse kleeps ei ole kohustuslik. Kui politseinik selle eest trahvi tegi, siis ta eksis.
speed, 16:09 12.07.2002
Miks peavad Rapla ja Järva maakonnas raudtee ülesõidukohtadel olema STOPP märgid. Mujal ju neid praktiliselt ei ole. Nähtavus on mõlemale poole hea ja ülesõit nii halb, et max. 1. või 2. käik. Vane vastus, et ülesõidud ei ole reguleeritud ei veena. Mujal Eestis ju asi toimib. Või peaks märkide olemasolu seostama kohaliku liikluspolitseiga?
Johannes Pirita, 13:35 15.07.2002
Neid märked paigaldab ja võtab ka maha kohalik omavalitus.
rullnokk, 16:12 12.07.2002
Kas autos olles viina juua tohib? Ma ei mõtle sõidu ajal, lihtsalt seisvas korralikult pargitud autos. Või on vahet kus istmel istutakse? Ma ei räägi sellest et avalikus kohas alkoholitarvitamise eest saab ka haldustrahvi määrata, aga kui on näiteks vabaõhukoviku või pizzaleti ees kus nagunii tänaval laua taga ja päevavarju all õlut juuakse.
Johannes Pirita, 13:39 15.07.2002
Kuid ära unusta: vanker on alati hobuse sabas!
aixx, 16:48 12.07.2002
Kas Hr. Johannes Pirita pooldab Ameerikas ekspertide poolt esitatud 85% reeglit kiirusepiirangute määramisel. http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=209511
Johannes Pirita, 13:43 15.07.2002
See, et parki tehakse teed alles pärast seda, kui on näha kust kuidas käima hakati, on hea. Tänavatel aga tuleb arvestada muidki tegureid: teekatet, nähtavust, loomade võimalikku ohtu jms.
Calvin, 16:53 12.07.2002
Teie suhtumine surmanuhtlusesse?
Johannes Pirita, 13:45 15.07.2002
Kui mõrvari kongis pidamine maksab riigile 5000 kr. kuus, pensoinär saab kuus alla 2000, siis jaa, suhtun jaatavalt.
vasjok, 17:14 12.07.2002
Millest tuleb et maailmakuulus Johannes Pirita Liikluskool ja teised superkoolitajad võtavad küll blondidelt sigapalju raha koolituse eest, aga unustavad neile selle raha eest selgeks teha, et 70-alas vasakpoolses reas 40-ga sõitmine on keelatud? Või et autol suunatuled on olemas? Või et samaaegselt autot juhtida, jäätist süüa ja mobiiliga rääkida suudavad vaid fakiirid? Ja millest tuleb, et mitme autokooli õppeautod patustavad samade asjadega, KUIGI AUTOS ÜKSINDA JA ROOLIS ISTUB INSTRUKTOR???
Johannes Pirita, 13:48 15.07.2002
Te eksite. Eestis saab juhiloa ühe keskmise palga eest, Soomes-Rootsis - vähemasti kulub kaks keskmist palka.
Teiseks. Teil olevat palju infot autokoolide kohta, kuid üheski neist ei tööta mitte ühtegi instruktorit. Ka ei ole ma kuulnud, et nii oleks, nagu väidate.
kuban, 17:54 12.07.2002
Milline on Teie suhtumine sellisesse nähtusesse nagu streetrace ja kas teie arvates tuleks politsei poolt karistada ainult sõitjaid või vahelduseks ehk ka joobes alaealisi pealtvaatajaid?
Johannes Pirita, 13:49 15.07.2002
Ammu oleks aeg teha üks, veel parem mitu korralikku ja ohutut rada.
T34, 18:16 12.07.2002
1. Kas Te ei leia, et artikkel teemal "aeglaselt sõitjad on jobud" kutsub meie kasina liikluskultuuri puhul esile negatiivse efekti? Nööbisuuruse ajuga kihutajad puhkevad õitsele ja hakkavad lärmakalt õigust taga ajama.
2. Kas olete kunagi umbjoobes autot juhtinud, et ise ka ei mäleta, kuidas koju jõudsite?
Johannes Pirita, 13:51 15.07.2002
1. Ajukääbikute vastu ainult jutuga ei saa.
2. Purjus küll, aga mitte autoga ja mitte ka umbjoobes.
jansa2, 18:37 12.07.2002
1 Millal kaovad Eestis esmased juhiload. Kusagil Euroopas ei tunta sellist nähtust ja mis mõte sellel üldse on?
2 Kuidas suhtute massilisse esmaste lubade tühistamisse? Näiteks kerge liikusõnnetuse põhjustamise eest, või kindlustuse tegemata jätmise eest on ju see lausa lollus.
Johannes Pirita, 13:54 15.07.2002
1. Esmased juhiload on õige mitmes riigis.
2. Liiklusseadusesse on see sisse kirjutatud. Suhtun positiivselt.
Kaljo, 18:46 12.07.2002
Ütlelge ausalt,kui suurt piirkiirust Te isiklikult peaksite parimaks ja kui suuri piirkiiruseid Te rakendaksite täna Tallinn-Pärnu;-Narva ja -Tartu maanteedel,oletades,et ei arvesta neid remonttõid.Remonditavates kohtades on kiirused piisavad vist. Ja kui suured piirkiirused kehtestaksite,kui ametnik mingis liikluskomisjonis või nii.(Arvestame,et vana sapakaga muldvana pensionär enam ilma ei tee ja selliste taha ei poe oma vastuste kommenteerimisel) Tänan avameelsete vastuste eest.
Johannes Pirita, 13:56 15.07.2002
Kõik oleneb oludest. Parim kiirus on ohutu kiirus. Milline ja kus , seda ühe-kahe lausega öelda ei saa.
Jaak Poom, 18:55 12.07.2002
Tundub, et kiirema arenguga riikides on rohkem aega liikluses osalemiseks. Norras on kesklinna läbimiskiirus 15, Rootsis-Soomes ca 20km/h. Jalakäija ja rattur on kuningad, keda mootoriomanikud teenivad. Tallinnasse jõudes tekib koheselt muidugi teadmine, kel jõud, sel õigus. Siiski säilib elementaarne küsimus - kas mõistus peab valitsema või teenima jõudu. Veel üks tähelepanek - rattur peab saama võrdseks teiste liiklejatega. Pikk tee on meil käia-pedaalida, et saavutada teistega vähemalt samaväärnegi positsioon...
Johannes Pirita, 13:58 15.07.2002
Kui prantsalsel poeab olema 1 naine, kaks last, 3 tuba ja 4 ratast, siis eestlasele näib seda vähe olevat. Häda selles, et me pole veel autoga harjunud. Olen Teiega nõus 155%.
Anton, 19:07 12.07.2002
Küsimus peaegu sama, mis jansa2-l: kas hr.Rumvolt sai ARK-lt mingi lisatasu, et LE-sse esmaste juhilubade tühistamise pani?
2.Kuidas on üldse võimalik karistada juhte samade rikkumiste eest erinevalt? Kerge avarii eest parklas juhtimisõiguse äravõtmine on ikka täielik sigadus.
Johannes Pirita, 14:00 15.07.2002
1. Küsimus valele mehele.
2. Karistusseadustik võimaldab määrata sama rikkumise eest erinevaid karistusi, sest rikkumise asjaolud võivad olla erinevad.
Ants Viira, 19:34 12.07.2002
Kas on teda juhtumeid, kus liikluspolitsei ka peale kiiruse mõõtmise ja alkoholi tarbimise mingeid muid LE rikkumisi jälgib ? Kui ja, siis ehk teate ka kui suur osa see on kogu nende tegevusest tänavatel ja teedel.
Johannes Pirita, 14:03 15.07.2002
Liikluspolitseinik kui nähtus on Eestis likvideeritud. Ainsana on veel Tallinnas mõned jäänud. Vene ajal oli Tallinnas kaks korda rohkem liikluspolitseinikke kui praegu. Praegu oleks vaja luua liikluspolitsei.
Ants Viira, 19:37 12.07.2002
Kas keegi vastutab ka ajutiste liiklust piiravate liiklusmärkide õigeaegse eemaldamise eest ?
Johannes Pirita, 14:04 15.07.2002
Jaa, see, kes märgid käskid üles panna - omavalitsus.
Ants Viira, 19:43 12.07.2002
Kas olete nõus väitega, et kiiruse ületamine on tagajärg, mitte põhjus ? Nagu ka paljudes muudes kohtades püüame likvideerida tagajärgi, mitte põhjuseid. Arvan, et kiirust piiravad märgid paigaldatakse liiga kaugele enne ohtlikku kohta, piirang on liiga suur, ehk antud teelõik lubaks palju kiiremat liikumist, samal teelõigul ühel suunal võib liikuda 110-ga, vastupidisel suunal 90-ga, jne. jne.
Johannes Pirita, 14:05 15.07.2002
Jaa, olen sama meelt.
Ants Viira, 19:46 12.07.2002
Kas Teie arvates on õige piirata kiirust mingil kohal (teelõigul) seetõttu, et seal on aasta jooksul olnud niimitu avariid ? On ehk keegi ka lugenud mitu autot on sealt suutnud läbi sõita ilma avariid tegemata.
Johannes Pirita, 14:08 15.07.2002
Kui on mingi õnnetu koht, oleks vajalik uurida miks. Kuid Eestis liiklusuuringuid ei tehta (Loodetavasti ei solva ma Dago Antovi Firmat Stratum), pole uurijaid, pole selleks raha. Lihtsam on panna üles mingi märk, näiteks 30.
Ants Viira, 19:52 12.07.2002
Kõik siin ilmas on suhteline ja võrreldav (kui on soovi). Kas Teie arvates on õige piirata kiirust peateedel (näiteks Tallinn - Narva) väga hea nähtavusega kohtades (minu arvates ebaolulistel põhjustel) kuni 50 või isega 30 km/h kui pimedate kurvidega külavaheteedel võin palju ohtlikumates tingimustes sõita 90-ga ja keegi ei saa mind karistada selle eest ?
Johannes Pirita, 14:09 15.07.2002
Olen sama meelt.
Ants Viira, 20:01 12.07.2002
Kas võiks peateedel, kus tingimused seda lubavad, kehtestada aastaringselt kiiruse 110 (või rohkem) km/h ? Ma ei saa kuidagi aru, miks ma näiteks märtsi kuus heades tingimustes heal teelõigul pean sõitma 90-ga ja kui keegi lõpuks leiab juulikuuks kusagilt märgi, millele on kirjutatud 110 ning selle üles paneb, siis võin samas kohas samades tingimustes sõita 110-ga.
Johannes Pirita, 14:12 15.07.2002
Märkide paigaldamine võtab oma aja. Kuid Eestis on nende kiirustega ikka pisut liialdatud küll. Möödunud aastal sõitsin Kesk-Eestis, kus lubatud 100, kuid kohe, märgi taga oli Ettevaatust, metsloomad.
Euroopas on tavalistel teedel kiirus nagu meilgi, kiirteedel (milliseid meil pole) - 120 -130. Meie aga tahaksime tavalisel teel sama kiresti sõita.
Ants Viira, 20:25 12.07.2002
Liikluskultuur ei ole meil praegu veel tõesti kiiduväärt. Liikluspolitsei aga istub põõsas või nurga taga peidus ja mõõdab ainult kiirust. Sellega ju ei tõsta liikluskultuuri mingil moel. Kas on võimalik kusagile teha ettepanek nende tegevuse täiendamiseks/parandamiseks ? Näiteks: Kui on kusagil liiklusummik, kohe kiirelt reguleerija kohale seda likvideerima. Kui veoauto sõidab pikka aega kõige vasakpoolsemal rajal, rajalt maha ja suunata õigele rajale. Kui teele või tänavale on tekkinud liiklustakistus, see kõrvaldada. Kui tänaval on busside jaoks oma rada ja kõikidel muudel sõiduradadel on bussid, ainult bussirada on tühi, siis peaks ju keegi midagi ette võtma korra tagamiseks. Kui teatavat marki autod pidevalt vahetavad sõidurada ilma suunatuld näitamata, siis on see palju ohtlikum kui väike kiiruse ületamine. ... Igapäevase liiklejana arvan, et selliseid rikkumisi, mis vajaksid igapäevaselt liikluspolitsei sekkumist ( tähelepanu juhtimist vigadele või vajadusel ka karistamist) võiks kirjutada mitu lehekülge. Aga ise ei ole veel oma üle kolmekümne aastase staazi juures näinud korravalvurite sellist tegevust.
Johannes Pirita, 14:15 15.07.2002
Liikluskultuur pole omaette nähtus. Kultuurne on ka liikluses kultuurne, mats on ka roolis mats. Moraalne kääbik täidab LEd ainult kartusest vahele jääda. Aga meil seda ohtu (liikluspolitseid) ju pole.
Moraal: Liikluspolitseinikke olgu tuhat korda rohkem!!!
xxx, 10:07 13.07.2002
Mida teie raamat sisaldab?
Johannes Pirita, 14:18 15.07.2002
Selles on ainult need reeglid, mida iga päev sõites vaja on + õpetus selle kohta, kuidas roolis talitada, et auto kjäitusk nii nagu juht tahab.
Raamatu pealkiri on: LIHTNE LIIKLUSEESKIRI JA OHUTU SÕIDU ÕPETUS: Ostke ja lugege!
Alo Linntam, 11:07 13.07.2002
Lp. J.Johannes Pirita,
kui 2000.aastal Tallinnas Kotka tn. sõitis politseinik VÖÖTRAJAL vana inimese surnuks - ja seejuures niisuguse kiirusega (otsustades pidurdusjälje pikkuse ja ohvri vigastuste järgi), et väga tõenäoliselt ei paistnudki auto veel kurvi tagant, kui inimene vöötrajale astus (me ei tea ju, kui kiiresti 75-aastane inimene liikus) -, siis leidsite, et politseiniku põhjendus "meil oli autos varas, kes ütles meile, et on ohtlik narkomaan ja võib märatsema hakata" oli asjakohane ja peaaegu isegi küllaldane, et väga kiiresti sõita (kas siis vilkuritega või ilma, pole tähtis; muuseas, vilkurid ei töötanud). Seega siis, te olite arvamisel, et kui autos viibib isik, kes väidab, et ta "võib märatsema hakata", siis tuleb sõita suure kiirusega, mitte vastupidi, just eriti ettevaatlikult, aeglaselt ja ohutulede või vilkuritega. Küsimus: kas te olete jätkuvalt samal arvamisel?
Johannes Pirita, 14:22 15.07.2002
Ärge pange mulle suhu sõnu. Tee kus käija surnuks sõideti, on suht sirge ja hea nähtavusega.
Tekst, millele viitate, avaldati Päevalehes enne kohtuistungit,. Juba seetõttugi ei saanud kirjutaja ei üht ega teist poolt ei õigustada ega süüdi mõista.
kuban, 15:02 13.07.2002
Kas joobes juhtide arvu vähenemisele ei aitaks kaasa alkomeetrite laialdasem levik elanikkonna seas, kuna tihti sõidetakse 0,5-0,8 promillise joobega seetõttu, et ei teata oma joovet ja usutakse, et ollakse kaine?
Need seadmed, mida apteekides 500 krooniga müüakse, näitavad parajalt aiateibaid ning sellised nagu politseil, maksavad jälle palju. Kuid kasvõi tänavatele paigaldatavad avalikud alkomeetrid ju peaksid nii mõnegi endas mitte kindel oleva juhi roolimisest loobuma. Või mis te arvate, kas asi oleks seda investeeringut väärt?
Johannes Pirita, 14:25 15.07.2002
Jaa, kindlasti. Ise kasutan just seda 500-kroonist. See ei näita promille veres, vaid alkoholi väljahingatavas õhus. Olen seda võrrelnud, näitab küll! On saada ka kallimad 900 maksvad. Eriti võiksid alkomeetrid olla joomakohtades.
tiit, 02:17 14.07.2002
palun kirje´ldagge mulle autooostuga seonduvat.kui ,siis lisage möni link.teie yours.aitäh.soovin teid jälgida esm.l.kurat ma ei ole veel aru saanud sest autoostu süsteemist.räägi mulle tehing arvest.või äkki ei olegi seda enam?ma ka ei tia.
Johannes Pirita, 14:32 15.07.2002
Siin jutt liiklusest. Autoostu küsimus esitage asjameestele.
hani, 02:27 14.07.2002
kas faci(keskmise sõrme) näitamine teisele autojuhile on seadusega karistatav.
Johannes Pirita, 14:26 15.07.2002
Moraalset primitiivi karistus targemaks ei tee. Kahjuks.
vastutustundetusest, 08:21 14.07.2002
"lubatust aeglasem sõitja ei tohi takistada neid, kes tahaksid sõita piirkiirusega" - see teie vastutustundetu avaldus (nt järelikult ka libedal teel peab igaüks sõitma ohtliku kiirusega ning samuti näitab see avaldus meie olukorra põhiprobleemidest täielikku mittearusaamist), tekidab küsimuse, et kui suur osa meie paljude puuduliku mõtlemisvõimega ja ka kogenematute noorte juhtide poolt tehtud liiklusõnnetusest ja nende ohvritest võib olla tingitud taolistest avaldustest ja langeb selliste avalduste "asjatundjatest" esitajate arvele?
Johannes Pirita, 14:31 15.07.2002
Kordan juba korduvalt öeldut: Päevalehes oli jutt sellest, et maanteel peab piirkiirusest aeglasemalt sõitev piirkiirusega sõita tahtjad endast tagant mööda laskma, linnas see nõue ei kehti. Aga võiks ka linnas nii olla. Teisisõnu: Päevalehes kirjutasin, et liiklus on suhtlermine ja oleks tore, kui kõik liiklejad omavahel ilusti ja kenast suhtleksid. See kihutamise jutt on vale arusaam!!!
Raina, 12:21 14.07.2002
Kas suunatuld peab näitama ka sellisel ristmikul pööret sooritades, kust see vastav pööre on ainus võimalik sõidusuund? Tean, et LE järgi peab iga manöövri eel suuna sisse lülitama 3 sekundit enne selle sooritamist, aga kui suunatuli ei anna mitte mingit infot?
Johannes Pirita, 14:35 15.07.2002
Kui tekib küsimus, kas suunda näidata või mitte, siis alati näidake suunda. Muide, suunatuli on pelk info teistele, ega anna suunatule näitajale vähimatki eelist/õigust.
marka, 14:17 14.07.2002
Kui mul on olemas esmased load, mis on tehtud aastal 1996 ja kehtisid kuni 98, kas neid saab veel praegu ümber vahetada? Vahepeal (1998) olen teinud (mitte vahetanud) load Saksamaal.
*G*, 11:57 15.07.2002
Lõige:Kui esmase juhiloa omanik ei ole 12 kuu jooksul, arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest, saanud vastava kategooria juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt juhtimisõiguse saamiseks nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami. http://www.ark.ee/atp/index.html?id=247
EvaldSimman, 21:46 14.07.2002
KommenteerigeKeelumärkidePraktikat:
MiksSeatakseSeeReeglinaÜlesErandeidAndvaLisatahvliga?
KasNiiEiKasvaÕiguslikNihilism?
Johannes Pirita, 14:37 15.07.2002
Telliskivi märgi alla on lisatahvel: maaomaniku loal. Kas tohib või ei tohi maaomaniku loal? See on jama.
Ruimo, 00:08 15.07.2002
Hr.Johannes Pirita. Ei tahaks küll korrata mõningaid siinseid kommentaatoreid, aga kas Teie ei arva et sigadus on ära võtta algajalt juhiluba kerge avarii eest? Algajad oleme olnud ju kunagi kõik! Kuidas saab algajast kogenud autojuht kui tal võetakse see õigus? Praegu on olukord nii et paljud unistavad: OHHH...saaks vahtralehest lahti küll siis võiks juba roolitaga pulli teha... Seadusetegijad arvavad et see soov kaob paari aastaga ära... aga mina arvan et vastupidi, pigem süveneb. Kui juhte karistatakse rikkumiste eest ühtemoodi karmilt, siis oleks asi nagu efektiivsem.
Johannes Pirita, 14:40 15.07.2002
Kas sigadus või mitte, seda saaksin öelda alles asjaoludega tutvununa.
Raul, 00:11 15.07.2002
Lp. Härra Johannes Pirita. Miskipärast on mul selline tunne, et üritate hakata meie liikluskultuuri veidi valest otsast parandama. Ehk peak ikka enne süstijad ja tõmblejad käsile võtma. Võibolla on isegi hea, et teisel ja kolmandal real ka autod lubatust veidi aeglasemalt sõidavad, nii pääsevad ehk mõned inimesed ka ülekäigurajalt üle tänava. Teed ju nagunii keegi ei anna. Teie artiklist jäi igatahes mulje, et juht kes sõidab 70 alas 60-ga takistab teisi ja on seega halb juht, aga kui ta 70 alas oleks 90-ga sõitnud (nagu enamus) siis oleks ta olnud juht kes teisi ei takista(ehk siis sellise loogika kohaselt hea juht). Kas peab nii aru saama või?
Johannes Pirita, 14:43 15.07.2002
Meil sii jutus vaid üks tahk: liiklejad peaksid omavahel suhtlema inimlikult. Teil on õigus:Ö probleem on palju laiem. Teie küsimuse tagumise poolega ma nõus ei ole.
Jüri Kuritäi, 01:32 15.07.2002
Kunagi vene aja lõppedes muudeti liikluseeskirja hakati lubama kõnniteedel parkida. Mida vist keegi mõtles erandolukorra lahendamisena, aga mis on muutunud reegliks. Kas iga mats võib minna kõnniteele, värvipott peos, ja jooni maha tõmmata, sünnitades sinna parkimikaste? Kas Autodel on kohustus parkida kõnniteele? Miks jalakäijaid ahistatakse ja niigi kitsad kõnniteed loovutatakse liikluse surnud sektorile ehk päev läbi samas kohas parkivatele autodele? Miks on Eesti ainuke riik, kus on kõnniteele pandud liiklusmärgid autode jaoks? Kas ei oleks aeg taastada torud ja lehmaketid kõnniteede kaitsmiseks autode eest, mis olid ju kunagi olemas, vanasti küll vastupidise ülesandega - hoidmaks inimesi ületamast sõiduteed vales kohas. Parkimisanarhia vältimise elemendina on lehmaketid ja torukonstruktsioonid mujal maailmas linnasüdametes väga levinud.
Miks ei ole jalgrattateid?
Miks on Tallinna kõige elavama autoliiklusega tänavad Viru, Kullassepa ja Raekoja plats, aga iial ei kohta seal jalakäijate tsoonist autosid peletavaid politseinikke?
Johannes Pirita, 14:47 15.07.2002
LE lubab kõnniteel parkida ainult siis, kui kõnniteele on tehtud parkla, st. kui märgid nii lubavad, ning kui käijale jääb vähemalt 1,5 m. Jälle jõuame sinna, et liikluspolitseid ikka koha hädasti oleks tänavatele.
Oma teise ja kolmanda küsimuse peaksite esitama linnaisadele.
Eve, 02:04 15.07.2002
Olen algaja autojuht,kuid sõidan iga päev ja olen jõudnud juba harjuda Tallinna hullumeelse liiklusega.Sõitsin esimest korda autoga ilusti laeva peale ja sealt maha soomemaale.Algul pelgasin veidi võõra maa liiklust ja võõraid teid,kuid esimeste kilomeetrite möödudes hakkasin imestunult ringi vaatama.Kõik autod sõidavad ilusti omas reas õige kiirusega,mitte keegi ei vaheta rada selleks,et kõrvaltrada pidi kiirust ületades mööda vurada.Ja tundus,et selline asi kui möödasõit on soomlastele täiesti võõras,ei pannud kordagi tähele.Kokkuvõtteks,liiklus tundus olevat uskumatult rahulik ja turvaline.Küsimus on siis järgmine.Mis eestlastel viga on?Praegust liikluspilti vaadates tundub võimatu,et meie kunagi soomlastega samale tasemele jõuame.
Johannes Pirita, 14:50 15.07.2002
Soomlased hakkasid autostuma pärast sõda, meie - pärast taasiseseisvumist. Soomlased on autoga harjunud, meie - mitte. Veelgi enam, kui küsida, kas siis Eesti on nüüd autostunud, ei saa jaatavalt vastata. Autostumise üheks tunnuseks ongi just kõrge liikluskultuur.
Ülo, 02:24 15.07.2002
Mida arvate Tallinna ühistranspordi pikaajalisest arengukavast (kui selline üldse olemas on)? Kas on ikka õige see praegu mahitatav ülim autokesksus? Kas ei oleks mitte aeg hakata edendama trammiliiklust suuremate ja kaugemate linnaosade ja keskuse vahel? Tramm ju ikkagi eesõigusega liiklusvahend, mis looks inimestele võimaluse kiiremini südalinna ja südalinnast välja jõuda, pealegi keskkonnasõbralik liiklusvahend. Miks ikkagi selles suunas asjad ei liigu?
Johannes Pirita, 14:53 15.07.2002
Ülim autokesksus on üpris täpne: Eest püstitas läinud sajandi lõpul autode juurdekasvu maailmarekordi. See autoplahvatus on nüüd taandumas. Järelkajad aga pole veel vaibunud.
ohver, 08:25 15.07.2002
Kas oskate ligikaudugi öelda, mitu kümnendikku oleks meie teedel vähem ohvreid, kui ühesuunaliste teede asemel oleks kahesuunalised (praegu on tegemist ju sisult ÜHEsuunalistega, sest vaheriba puudub)?
Johannes Pirita, 14:56 15.07.2002
On kaks ise asja, kas ühesuunaline tee või eraldusribaga tee. Ühesuunaline tee on igal juhul ohutum, kasvõi juba sellegipärast, et vastassuunas sõitjaid pole. Kahesuunalise tee teeb ohutumaks just see tee keskel olev takistus (haljasriba, põrkepiire vms.).
Paavo, 08:48 15.07.2002
Kindlasti nagu kõik inimesed, ka teie eksite. Olen täiesti nõus, et see parempöörde koht Põhjaväilal (pildil) on äärmiselt ohtlik ja kaootiline. Kõige hullem on see, et jääda vasakult tulevaid autosid ootama, võib trammi alla jääda. Aga, mis puutub liiga aeglaselt sõitmisse, siis see Tallinnas ega ka kusagil mujal probleem ei ole ! Tallinnas on probleem kihutamine, liiklusülbus, viletsad teed ja vale reguleeritus. Küsimus - miks oli vaja kirjutada pseudoprobleemist ?
Johannes Pirita, 14:59 15.07.2002
Juht ise valib kiiruse, mitte keegi ei saa ega tohi teda sundida kiiresti/aeglaselt sõitma. Kuid taas: sõida kui kiiresti/aeglaselt tahad, aga lase ka teistel sõita. Liiklus on suhtlemine.
Hannes, 09:38 15.07.2002
Kas poleks vajalik viia LE-sse sisse kord, mis nõuaks näit. kruusateel vastutuleva auto puhul ja ka möödumisel kiiruse vähendamist, et rataste alt paiskuvad kivid ei purustaks vastusõitva sõiduki klaase. Hea tee puhul saab seal küll lubatud piirkiirusega sõita, kuid kahjuks osade autode juhid ei arvesta, et kivid rikuvad teiste autot.
Ainuüksi kiiruse tervel teel piiramine pole ka õige lahendus.
Johannes Pirita, 15:01 15.07.2002
Palun: LE § 123.
Sõidukijuht, 09:40 15.07.2002
Nii.Olen käinud kahes autokoolis.Hiljuti tegin ühe kategooria endale juurde.Erinevalt 5 aasta tagusest õppest õpetati üht asja, nimelt suunanäitamist erinevalt.
Kujutage ette, Te et tulete Tehnikaülikooli poolt Nõmmele ja sõidate Nõmme ristmikult öisel ajal (teeme asja põnevamaks ja ütleme et teekatte märgistust ka pole näha) vilkuva kollasega (mööda peateed!) Rahumäe poole.Kas Te näitate suunda vasakule ? Otse Te ei sõida (sel juhul sõidaksite tuletõrje ette), vasakule VanaPärnumaanteele ka ei keera.Esimestel kursustel õpetati mulle, et peatee on püha lehm ja tehku mistahes jõnkse, suunda näitama ei pea.LE järgi jah, praegu vist peaks näitama aga mind huvitab Teie loogika ja kommentaar, elik, mida Te teeksite, kui oleks Teie teha ? Minu meelest on OK, kui peateel ei pea näitama, tehku millist jõnksu sisse iganes.(praegu muidugi näitan, aga kuidagi imelik on ...)
Johannes Pirita, 15:05 15.07.2002
kui peatee ristmikul suunda muudab, peab ikka suunda näitama.
Teisisõnu, kui tekib küsimus, kas suunda näidata või mitte, siis ikka näidake. andke teistrele teada, mida kavatsete teha.
Helle, 10:24 15.07.2002
Aeglasem sõit kogemuste puudumisest pole kuritegu. Kui nõuda algajalt juhilt üle võimete kiiret sõitu, polegi ehk enam kedagi karistada. Liiklust saavad muuta sujuvamaks ja kiiremaks kogemustega juhid, kes lubavad vähem kogenu vahele, et ta ei peaks pöörde tegemiseks liiga vara kiiremas sõitma.
Johannes Pirita, 15:07 15.07.2002
Just nii. Sellest siin täna korduvalt juttu olnud.
kalmar, 10:37 15.07.2002
Kas talvel lumises kurvis toimuva avarii korral jääb süüdi see autojuht, kes sõitis teiste poolt ette sõidetud lumevabades rööbastes (mis sageli ületavad pidevaid jooni) või see autojuht, kes sõidab teekattemärgistuste järgi (mis enamasti on 90% ulatuses lume alla peidus ja näha ainult seal kus kuivaksõidetud rööpad neid ületavad).
Johannes Pirita, 15:08 15.07.2002
Märki, mida nähe pole, joont, mis ei paista, pole juhi jaoks olemas. Meil on parempoolne liiklus. See nõue kehtib sõltumata aastaajast ja nähtavusest.
Yll, 10:42 15.07.2002
Lp hr J.Johannes Pirita,
-Õismäe ringilt sõites Harku järve poole, ristmikule Paldiski mnt-ga tuleks paigaldada FOOR, tipptundidel on võimatu sõita ja jalakäijad on ohus!
-Retke tee alguses Retke 6 maja ees ja sealt edasi pargivad furgoonauto, buss jm. Sinna tuleks paigaldada Parkimist keelav märk, samas on Kiirabijaam, bussipeatus vastaspoolel ja tee telgjoone ja parkivate autode vahe on vähem kui LE nõutud p.126.7 - alla 3 m
Tänan
Johannes Pirita, 15:10 15.07.2002
Harku ring ehitatakse kahetasandiliseks, viaduktiga ristmikuks.
Retke tee asjus saab ehk politsei teid aidata.
Ago Selgmäe, 11:05 15.07.2002
Lp. hr Johannes Pirita
Kuidas suhtuda sõiduõpetusfirmadesse ja ka sõiduõpetajatesse viimaste otsuste valguses.Kas eelmainitud võtavad suuna juristide poolt sissetallatud rajale, et kui teenuse hinda ei saa enam kõrgemaks keerata, siis tuleb uusi ja tihti tobedaid seadusi välja mõelda.Mõtlen siin TALVISE SUNDKURSUSE kehtestamist esmaste lubade (nende kohta on juba eelkirjutajad õiglast arvamust avaldanud)omanikele. Mind ennast see kohustus ei ähvarda, sest üle kahekümne aastane štaas on möödunud nii suvel kui ka talvel. Toetudes sellele ei saa mina küll pihta , miks TALVEL eksami andnud noorjuht peab maksma veelkord selle eest, mis lubade saamiseks juba tehtud on. Sõitis ta ju oma sõidutunnid enamus pimedal ajal ja talvel on lumi-jää ka olemas.Äärmisel juhul võiks teha reegli nii, et talvel eduka ekami ja õppesõitu sooritanu peab korduskoolituse ja eksami läbima lõõmavas päikeses ja äärmiselt kuiva asfaldiga.On ju TOBEDUS ? Samalaadseid näiteid võib tuua ju veelgi.Kas ei saaks siiski moodustada midagi "kombluskomisjoni" taolist tobeduste vastu ? Ette tänades kaasamõtlemise eest.
Johannes Pirita, 15:14 15.07.2002
Jutt pole mitte talvisest sundkursusest, vaid lisaõpetusest, mis seisneb mõnetunnises autosõidus ja väikeses vestluses pärast seda. Nii on see paljudes riikides, Soomes, näiteks, kohe päris täpselt nii.
Kogu meie koolitus pärineb Soomest.
Nii et seda lõppasastme koolitust ei maksaks ka ületähtsustada.
Mix, 12:20 15.07.2002
Tere. Lisaksin omaltpoolt paar küsimust Hr. Johannes Piritale.
1. Juhtivinspektor Sirk märkis oma vastuses,et olukorras kus ristmikule on jäetud alles "Anna teed" märk ja ära korjatud "Peatee" märk s.t ühed liiguvad paremakäereegli järgi ja teised ootavad niisama(Mustamäe ja Vilde ristmik) peaks juht tuvastama olukorra nii: peateel liikuja peab märkama kolmnurkset tipuga allasuunas olevat märki ka tagantpoolt?!!(talvel,pimedas, udus jne) ja lähtuma sellest. Kui ohutu on sõita arvestades liiklusmärkide tagumisi külgi?Mida Teie antud olukorras teeksite?
2.Kiirusest- elamus nädalavahetusest ja Pärnu mnt.
Sõitsin mootorrattaga Tallinnast Pärnusse. Möödusin Taisto reisibussist 853(835), kiirus a' 100 km/h. Kilomeeter hiljem algas kruusaga kaetud remonditav teelõik-lubatud kiirusega 50km/h. Sõitsin a'60-ga . Bussijuht kiirust ei vähendanud s.t jätkas liikumist a' 100 km/h. Loomulikult oli ka vastutulijaid elik buss võttis võimalikult paremale. Päris korralik adrenaliinilisa on sõita bussi küljeall kivipilves.
Sama kordus veel kolmel korral, kuna maanteel liikus buss kaootiliselt vahemikus 70-130 km h ja jõudsin temast uuesti mööduda.
Siit küsimused:
a. Kas olin mina oskamatu juht, kui "takistasin" suure reisibussi vaba liikumist kruusateel?
b.Tekkinud kivipilvest sai rikutud minu sõiduki välimus- kas ja kellelt saab kahjutasu nõuda, kui jääb bussijuhi sõna minu sõna vastu?
c.Mida sellistes olukordades edaspidi teha?
Tänan.
Johannes Pirita, 15:19 15.07.2002
Kahjuks pean ikka ja jälle ohkama: liikluspolitsei peaks taas sündima. Neid on praegu nii vähe, et taoliste rikkumiste avastamise lootustki pole.
Teie teistele küsimustele saaksin vastata alles siis kui oolen üksikasjadega tutvunud.
Raivo, 12:32 15.07.2002
Lgp. hr. J.Johannes Pirita,
Vaidlustamata LE §128/1)sätestatut
-juht ei tohi põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid - ning tõesti sellest tulenevaid aeg-ajalisi takistusi, peaksin hoopis olulisemaks küsida -kas maksab veel midagi samas eespool sama LE§124 "suurim lubatud sõidukiirus"???
Viibides ise juhina igapäevases liikluses (enamjaolt Tallinnas aga ka magistraalidel) ja nähes, mis toimub, saan nentida enamasti vastupidist -hoopis hullem on üldlevinud kihutamine:-alas, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50km/h sõidetakse 70km/h ja enamgi, kus lubatud on 70km/h - seal 90km/h jne. Sõites märgitud alades vastavalt kiirustega 55-60 ja 75-80km/h oled juba jalgujääja, kellest püütakse ükskõik kuides mööda või kas-või üle sõita. Ja politsei mõõdeb veel kuiskil kiirusi!!! -kes siin rikub nüüd eeskirja??? Teie artikli alusel jääb selleks ilmselt see "jalgujääja", kes teiste jaoks piisavalt lubatut ei ületa. Ehk sõnastada siis §124 hoopis -"vähim lubatud sõidukiirus" -ja siis, andke minna - õnnetuste ja laipade üle ju veel mingit statistikat peetakse.
Johannes Pirita, 15:24 15.07.2002
Minu kirjatükis pole juttu jälgujääjatest, vaid sellest, et igaüks sõidab nii kiresti/aeglaselt kui tahab, ainult liiklus on suhtlemine, ja oleks tore, kui see omavaheline suhe oleks meeldiv. Olen ise ikka nii püüdnud sõita, et ma teisi ei segaks, takistaks, õrritaks,. Ja uskuge, tihti see ka õnnestub. Kihutamisest pole juttu olnud.
Toilet Takk, 12:45 15.07.2002
Tallinna tänavad on tõepoolest õudsas seisus. Nende remont on ülivajalik. Seega ei vaidlusta ma absoluutselt teeremondi vajalikkust kui niisugust. Kuid:
1) Miks tehakse kõiki töid üheaegselt? St. mitu aastat vaikust ja siis kaevatakse korraga kogu linn üles... Miks peab linnavalitsus iga asjaga vindi üle keerama? Tean, et Teist nende asjade otsustamine ei sõltu, kuid Teie arvamus.
2) Oma võhiklikkuses arvan, et kui Tallinn soovib mingilt firmalt teereemonti tellida, korraldab ta riigihanke. Ja seab seda välja kuulutades omad tingimused. Üks tingimus ON LOOMULIKULT, et töid teostatakse ka öösiti, selleks, et liiklust vähem häirida. Sest seda tööd saab suurepäraselt teha pro~ektorite valguses. Hr. Johannes Pirita, miks firmad sellest tingimusest kinni ei pea ja teevad töid vaid päeval? Teie arvamus.
Johannes Pirita, 15:27 15.07.2002
Kõik oleneb rahast. Tänavu on raha rohkem, töid tehakse rohkem. Aga seda kõike on ikka veel väeh, et linn korda saaks. Kõiki tõid ei saa teha ööseti. Mõningaid saab, mõningaid ka tehakse. kas piisavalt, jään vastuse võlgu.
ivo, 12:50 15.07.2002
Miks enam ei võimaldata A.Laikmaa teel sõida otse, et minna Kaubamaja parklase. Nüüd peab selle asemel tegema ringi ümber Islandi väljaku kus on niigi suur liiklus.
Johannes Pirita, 15:28 15.07.2002
Ristmik ju remondis
lyy, 12:58 15.07.2002
Mis on Eesti liikluse/liikluskultuuri kolm kõige suuremat puudust Teie arvates?
Johannes Pirita, 15:30 15.07.2002
Ei saa puudusi loetleda, seda kultuuri ju pole.
mike, 13:16 15.07.2002
kas tallinna vanalinnas, mis on õueala, kehtib parema k2e reegel(kui puuduvad ristumine peateega m2rgid)?
Johannes Pirita, 15:35 15.07.2002
Tallinna vanalinn on õueala, kuid LE järgi öuealalt läbi sõita ei saa, vanalinnast aga saab.Õueala ja parema käe reegel on sõltumatud reeglid. Parema käöe reegel kehti ristmikul, kus kõik suubuvad teed/tänavad on võrdsed, kui ristmiku ees pole eesõigusmärke.
dexter, 13:30 15.07.2002
Hr. Johannes Pirita, kas autos tohib olla lahtist alkoholi? ja resijad seda ka manustada? (juht on aga igal juhul kaine)
Johannes Pirita, 15:36 15.07.2002
Siin jutt vaid juhist, kes peab olema kaine.
madis, 13:58 15.07.2002
kas on võimalik teha juhilubasid eksternina??
Johannes Pirita, 15:37 15.07.2002
Eksternismi enam ei eksisteeri, iseõppimine on võimalik. http://www.ark.ee/atp/index.html?id=225
Piret, 14:12 15.07.2002
Olete propageerinud piirkiirusest aeglasemalt sõitjate karistamist, kui nad takistavad liiklust. Sõitsin eile Matsalust Tallinna ja nende veidi üle 100 kilomeetri peal (sõitsin täpselt piirkiirusega, et testida oma auto bensiinikulu) sõitsid KÕIK teised autod (ca 20-30-40) minust mööda. Ainus esmapilgul mõistlikuna tundunud sõitja osutus aga ilma piduritulesid või suunatuld näitamata pidurdajaks.
Teine autoseltskond, kes aegajalt ka lubatud sõidukiirust ületas jõudis Tallinna ca 10 minutit varem. Ainus teel kohatud politseipatrull passis Lihula ristis põõsas ja neist polnud küll suuremat tolku.
1. Kas teie arvates selline lubatud kiirusest kiirem möödasõit ja süstimine segab korralikke liiklejaid?
2. Kui palju te ise maapiirkondades pedaali rohkem vajutate ja palju olete vahele jäänud?
Johannes Pirita, 15:43 15.07.2002
Tulin Matsalust neljapäeval. Sõidan nö piiri peal. Aga kümmekond läks mimust mööda kui postist.
Korralikke sõitjaid kihutajad ei ärrita. Vähe-sõirta-saanuid ärritab küll.
2. Nagu öeldud, sõidan nii täpselt kui võimalik, kasvõi juba sellegi pärast, et kuhu see kõlbaks, kui Johannes Pirita rikub reegleid. Kuid, mööda sõidan alati nii kiiresti kui võimalik. See tõepoolest on LE rikkumine. Olen isegi korra trahvi saanud, kui Vabaduse puiesteel möödusin peatusest väljuvast bussist, et mitte Ikaruse tossu sisse jääda.
autojuht, 14:14 15.07.2002
Hr Johannes Pirita, kas on normaalne, et autosõiduõpetajad joovad sõidupauside ajal õlut ja napsi?
Johannes Pirita, 15:45 15.07.2002
Kui Te neid teate, öelge nimi, auto nr. Mina ei tea. Johannes Pirita Liikluskoolis on head sõiduõpetajad!
libleke, 14:24 15.07.2002
Kui kiiremini sõitjatele õigusi juurde anda, siis millega tagatakse aeglasemalt sõitja võimalus vaskpöördeks teise või kolmandase ritta reastuda? Praegu on mõnel pool Tallinnas nõnda, et vasakpöördeks tuleb sõidurida vahetada, siis kui on võimalik, sest siis kui on vajalik ja paras koht, seda võimalust sulle lihtsalt ei anta. Tulemuseks see, et vahtraleheke sõidab täpselt lubatud kiirusega pikka aega teises või kolmandas reas, aga normaalsed liiklejad kes sõidavad "lubatud kiirus+20km/h" on taga tropis ja näitavad keskmist näppu.
Johannes Pirita, 15:47 15.07.2002
Ei ole jutt kiiremini sõitjatele õiguste lisamisest, vaid sellest, et me kõik ühteviisi sõbralikult liiklema hakkaksime.
karl, 14:48 15.07.2002
Automehaanikud soovitavad pidurite töökorras püsimise eesmärgil igal võimalusel pidurdada suht järsult (muidu jäävad tagapidurite klotsid trumli külge kinni). Muidugi peab jälgima, ega taganttulija väga seljas pole. Mulle isiklikult meeldib sujuv sõit enam ja samamoodi sujuv pidurdus, aga pidurite tervishoid tundub oluline argument selle praktika muutmiseks. Mida teie sellisest praktikast arvate? Ehk ühelt poolt kas automeeste jutt on õige ja teiselt poolt paluks hinnangut liiklusohutuse aspektile siinjuures?
*G*, 14:54 15.07.2002
Mine mingi platsi peale ja pidurda terviseks. Jutt muidu õige.
Mr C, 15:04 15.07.2002
Järsult pidurdamine ei tähenda pidurdamist ABS-i rakendumisega vaid ikkagi sujuvalt, kuid tõhusat pidurdust. Ja seda ei pea tegema mitte igal võimalusel vaid vastavalt vajadusele ning sisetundele.
Üldiselt on probleemiks tagumised ketaspidurid ning käsipiduri roostetamine-pealejäämine.
Tahad pidurit hoida siis ära jäta autot pikemalt käsipiduriga seisma (eriti talvel). See on ainult peatumiseks. Aga samas võid seda vahepeal kasutada vähe äkilisema pöörde tegemiseks, et piduriklotsidelt korrosioonikihti maha lihvida.
Johannes Pirita, 15:52 15.07.2002
Nii palju/vähe kui sõitnud olen, pole küll juhtgunud, et klotsid kinni jäävad. Praegu on suuremal osal juba ABS pidurid. Pidurite efektiivsust ei pea tänaval proovima, seda saab teha hoovil, vms.
Siin ka teised vastajad, ja õigesti ütlevad.
Peeter, 14:59 15.07.2002
Vabandan hilinenud küsimuste pärast.
1. Kas möödasõit sõitvast autost ülekäigurajal on lubatud?
2. Kas sama on lubatud kui ülekäigurada on tähistatud ainult liiklusmärkidega?
3. Mida teha kui konkreetsel teelõigul (Pärnu mnt. Kirde bussipeatuse ala) sooritab selliselt möödasõitu iga 30.-40. auto. Silmas pidades, et ”jalgujääjad” on tavalised 60-70km/h sõitvad juhid (lubatud 50 km/h).
Johannes Pirita, 15:55 15.07.2002
1. Ei.
2. Ülekäigurajal tohib mööda sõita ainult siis kui aeglasema ja teie auto vahele jääb üks vaba rada.
3. Ma ei ole selle kohaga sedavõrd tuttav, et vastata. Kuid roikkujatest võiksite politseid informeerida.
Assu, 15:10 15.07.2002
Küsimus nii hilja, sest uudis tuli äsja: politsei kavatseb korraldada üleriikliku liiklusoperatsiooni seoses viimaste päevadel purjus juhtide tekitatud avariidega, milles on hukkunud hulk inimesi. Teie kommentaar?
Johannes Pirita, 15:58 15.07.2002
Väga hea! Kui Eestis totaalne kontroll kinnitab, et siiani oli purjus juhte keskmiselt 3%, mis poole rohkem kui Soomes, siis kuuldub, et nüüd on seegi rekord löödud. Tublid olete, politseinikud, kui nii teete.
kõrvaltnägija, 15:15 15.07.2002
lubatud kiirus 50. vanapapi sõidab igaksjuhuks 45 spidomeeter näitab 10 rohkem, härrasmees ületab "lubatu piires" 10 spidomeeter näitab 5 vähem
TULEMUS 50= 35...65!
iga juht valib ohutu sõidukiiruse vastavalt sõidukile, teeoludele ja juhtimiskogemustele
talv-libejne, tädi VALIS 70, teised 90 TÄDI JÄREL 20 AUTOT KIBELEVAD MÖÖDA, tädile tuli suur auto vastu, hirmust vajutas tädi pidurile... selline teguviis seab ohtu nii tädi kui teised liiklejad.
Johannes Pirita, 16:01 15.07.2002
Ikka ja jälle: jutt täna siin sellest, et iga juht ise valib endale sobiva kiiruse, ja mitte keegi ei saa seda pahaks panna. Kuid hea oleks kui kõik juhid suhtleksid omavahel ka inimlikult, aga just sellest on puudus.
Jaan, 15:29 15.07.2002
Tere! Sõidan maanteel,paremal sõidutee poolel kiiruse piirangu märk 70. Sõidan 2 km edasi,vasakul pool märk 70, "näoga" vastutulija poole, minul aga kiiruse piirangu lõpu märki pole ja ei tulegi enne 25 km läbimist. Kas pean kogu selle lõigu (25+2 km) sõitma 70-ga või võin oletada, et seljaga minu poole olev märk lõpetas kiiruse piirangu?
Johannes Pirita, 16:05 15.07.2002
Maanteel märgi mõju lõpetab teine märk, tee lõpp, vms. Sama lugu Haapsalu poolt tulles enne Ääsmäe risti: 70. St. selle märgi mõju lõpeb Pääskülas, linna piiril. Olen sellest maanteemeestele kõnelnud, piirangu lõpu märki sinna pandud pole.
maatik, 15:37 15.07.2002
Ülalpool oli juba juttu bussijuhtide käitumisest teetööde piirkonnas. Lisaksin omalt poolt ühe näite ja küsimuse sinna juurde. Pärnu maanteel 50km/h piirangu piirkonnas jõudis mulle järele liinibuss ja jäi pikaks ajaks mulle sappa. Veidi enne piirangu lõppu otsustas ta mõõdasõitu alustada (mida ma kohe ei märganud). Kuna piirang lõppes, andsin ka mina gaasi ja sain pahase tuledevilgutamise osaliseks. Eeeskirja järgi olin muigugi mina süüdi, et takistasin mõõdasõidumanöövri lõpetamist. Ja küsimus: kuidas hindate bussijuhi käitumist moraalsest aspektist? Oleksin temast ju hetk hiljem niikuinii uuesti mõõda sõitnud, kui kergem ja kiirem sõiduauto.
Johannes Pirita, 16:08 15.07.2002
Võin vaid vastata LE põhjal: möödasõitjat ei tohi möödasõidetav mingil moel takistada.
Hannes, 15:41 15.07.2002
(Kiirus kruusateel)
LE § 123 on rõhuga õigeaegsele peatumisele ja teelpüsimisele. Enne kui kivi aknas pole, ei saa juhti millegi eest karistada. Proovige aga seda juhti tabada.
Johannes Pirita, 16:09 15.07.2002
Kahjuks jaa, nii on.
krk, 15:51 15.07.2002
kas jalgratturitele ei võiks päevatuled kohustuslikuks teha?
Johannes Pirita, 16:13 15.07.2002
Hea idee, kuid kardan, et tehniliselt teostamatu või siis väga raskesti teostatav. Sest tuli peaks ikka tuli olema, mitte mingi tattnina.
Johannes Pirita on pidevalt tegelenud autode ja liiklusega alates 1972. aastast. Ta aastakümneid teles liiklussaateid teinud, töötanud Eesti Päevalehe liiklustoimetajana ja vastanud lehelugejate liiklust puudutavatele küsimustele.
##Praegu tegeleb Pirita oma autokooliga ning on äsja üllitanud raamatu Lihtne liikluseeskiri ja ohutu sõiduõpetus“, mis peaks sisaldama kõike, mida autojuht peab teel autoga toimetulekuks teadma.
Johannes Pirita ootab teie küsimusi liikluskorralduse, autosõidu ja sellega seonduvate probleemide kohta artikli järel kommentaaridessse.
