Seitsme kuuga muidugi mingeid suuri materiaalseid nihkeid ei ole. Kõige tähtsam muutus on see, et inimesed on ärganud ja aktiivseks muutunud.

Kui tugev kolhoosikord siis veel maal on?

Ta ei ole mitte niivõrd kolhoosikord, kuivõrd endiste kolhoosijuhtide võim volikogus.

Miks neid ikkagi valitakse volikogusse?

Sest vallas on nii väike rahvaarv. Kui on nii vähe rahvast, siis toimib kas suguvõsa või mingi väikse grupi võim. Demokraatlikult mõtlevate ja tegutsevate inimeste hulk on lihtsalt niivõrd väike. Demokraatia ei toimi nii väikeses üksuses. Sellepärast ütlen mina, et väiksed vallad ühinegu ruttu.

See on küll üllatav avaldus, sest paljudes kohtades sõditakse valdade ühendamise vastu kõvasti!

Jah, mina olen vist üks väheseid nüüd endisi vallavanemaid, kes ütleb, et ühendage meid ruttu. Hüüaksin Toompea poole neile, kes haldusreformi eest vastutust kannavad, et ühendage meid ruttu, ruttu linn ja ümbritsev vald kokku. Siis saaks ka ehk toimiva volikogu valida.

Tean, et enne Teid ei olnud vallas keegi teinud mingit arengukava.

Absoluutselt ei, reageeriti ainult välismuutustele, arengule suunatud mõttetegevus puudus täielikult.

Olen kuulnud, et Mihkel Tiks tegi üksinda valla arengukava?

Eelmine aasta oli väga kiire arengukavaga. Tuli seaduseparandus, mis nõudis seda ja eks ma siis kiiruga kribisin. Eelmisel sügisel ajasin vallast nelikümmend erksamat kuju kokku ja tegime SWOT-analüüsi. Sealt tulid eesmärgid välja, mille põhjal sai nüüd pikem arengukava tehtud.

Missugused on siis näiteks need kolm vaala, millele Loksa valla areng peaks toetuma?

Esimene oleks elamis- ja puhkemajandus. Teine oleks turism ja kolmas kõige kallim ja kõige raskem: infrastruktuur esimese ja teise eesmärgi realiseerimiseks või võimaluse loomiseks. Need on teed, telefon, elekter, vesi, reovesi. Täiesti selgelt on meie tulevik elamis- ja puhkepiirkond. Lahemaal ja siin mere ääres on muidugi suured piirangud nende arendamiseks. Sellesse tuleb muidugi algul kõvasti investeerida.

Mega lugejad on vallavanem Tiksi kiitnud turismiinfo ilmumise eest.

Need on nii elementaarsed esimesed sammud, mis siin sai ilma rahata tehtud. Tegime turismiinfolehed, kus on põhiline valla kohta kirjas: kaart, turismiobjektid ja kultuurikava. Riputasime need ülesse külapoodidesse ja panime viidad välja. Kavas oli ikka üks normaalne turismiprogramm käivitada.

Teine Mega lugeja märgib vallavanema juures ära tema osa töökohtade hankimisel valla inimestele.

Seda ma küll ei arva. Vald ise töökohti moodustada ei saa. Soodsa kliima töökohtade tekkimiseks saame küll luua. Kui inimene, kellel on mingi plaan, tuleb vallamajja, me saame talle öelda ,,väga hea” ja anda talle näiteks tasuta konsultatsiooni Harju Ettevõtluskeskuses. Või ta tahab maatükki ja me saame talle näidata konkreetseid võimalusi, mille hulgast ta saab midagi sobivat endale valida. Või ta tahab mingit tööstust püsti panna ning me saame aidata, et seal on meil sellised ja sellised selleks asjaks sobivad ruumid või hooned. Kõige tähtsam on see, et inimene saab sooja vastuvõtu ning teadmise, et tema huvi on ka valla huvi. Varem oli meil vallas küll selline suhtumine, et mis sa tuled ja tüütad meid, parem kui mujale läheksid. Arvan, et see suhtumine küll on vallas muutunud.

Kas vallavanema koht oli tulek suurde poliitikasse?

Ma olin Rahvarinde Algatuskeskuses Savisaare ja Lauristini vahel ühel hetkel. Aga see on ka kõik.

Mida vallavanem üldse suudab ära teha nende ressurssidega, mida kohalik võim praegu kasutab?

Valla oma ressurssidega muidugi mingeid erilisi investeeringuid küll teha ei saa. Loksa vald on selles suhtes soodsamas seisus, et meil on olnud kogu aeg vara, mida müüa. Investeeringute raha tuleb sealt. Maksudest ja dotatsioonist tuleb äraelamisraha. Aga vallas saab ikkagi algatada projekte, küsida välisraha, otsida partnereid ja meelitada siia teistsugust raha sisse. Selles suhtes on piiramatud võimalused. See oleneb ikka suuresti inimeste taibust ja leidlikkusest, kust august oma valla jaoks raha leida.

Kas Teile ei ole öeldud, et Sa ei ole ikka päris meie hulgast, ei ole siit pärit?

Ma elan oma isatalus. Inimesed teavad täpselt, kes oli minu isa ja kus elas minu vanaema. Iseasi, et mu isa oli kommunist ja selle riigivolikogu liige, kes hääletas NLiitu astumise poolt. Kohalikud tapsid siis mu onu ja vanaema sellepärast ära. Sellele vaatamata on mu juured siin. Me kartsime küll, kui siia kolisime, et oleme võõrad, aga üllatavalt hästi on omaks võetud.

Kas Loksa valimisliidud on moodustatud parteilisel või muudel alustel?

Muudel, ehkki seal on küll parteilasi hulgas. Parteilisus on äärmiselt nõrk.

Miks kohalikul tasandil on parteide osa nii nõrk?

Selles ei ole selget mõtet näha. Ma ütlen enda koha pealt. Mulle on põhimõtteliselt sümpaatne praegune koalitsioon. Aga kui ma näiteks astuksin Isamaasse, siis ma kaotaksin raudselt oma valla pensionäride hääled, kes on siiani veendunud, et Savisaar tõi vabaduse ja Laar laskis põllumajanduse põhja. Siin on väga raske mingit poolt valida. On ju küll veel mingisugune maarahvapartei ka, aga noh…

Mis on peapõhjus, et maal domineerib selline jõuetus ja saamatus, kurtmine?

Meil ei olegi siin palju kurtjaid. Meil on siin vanemaid inimesi, kes ühe lehma pidamist ja väikest maaharimist endiselt jätkavad, aga elavad põhiliselt pensionist. Maapensionärid aga üldiselt ei kurda, sest neil on kergem kui linnas, pole vaja korteri eest maksta. Kõige õnnetum kontingent on 50-60aastased endised kolhoosi palgatöölised. Aga nemadki saavad hakkama. Kõige imelikum on see, et vallas on 1200 tööealist inimest ning nendest 400 kohta me teame, et nad ametlikult ei tööta, aga töötud ega invaliidid ei ole, kusagil ei õpi, aga ometi tulevad toime! Kolmandik tegutseb mustalt. Kes ehitab kellegi juures, kes võtab kellegi juures metsa maha või käib merel kala püüdmas. See oli mulle alguses täielik šokk, et iga kolmas tööealine vallaelanik töötab kuidagi riigist või ametlikust töökohast mööda.

Kas Te kavatsete Loksa valla arengu eest edasi võidelda?

Tegutsen järgmiste valimiste suunas, ripsutan tiiba Loksa linna vene intelligentsiga. Ma tegin vallavanemana Loksa kaabeltelevisioonis Loksa valla uudiseid iga kahe nädala tagant ja õpetasin vene lastele eesti taluperedes eesti keelt. Loksa venelased nutsid mul kabinetis, et lõpuks tuli vallavanem, kes neist ka natuke hoolis ja nüüd võeti seegi maha. Eks me siis kahe aasta pärast vaata, kui Loksa vald ja linn on ühinenud. Ma loodan, et niipalju seda haldusreformi ikka tuleb.

Keegi Mega lugejatest pahandas, et Madis Jürgen ,,Eesti Ekspressist” tegi Teie mahavõtmisest loo.

Ma võin talle ausalt öelda, et mina kutsusin Madise. Kutsusin ka BNSi, kõik telekanalid, raadio. Tahtsin, et meil toimuv jama saaks Eestis võimalikult suure kõlapinna.

Intervjueeris Toomas KÜMMEL