ONLINE-INTERVJUU: Presidenditegijad
Küsimus Uudelepale. Esmaspäeva hommikul kuulsin Vikerraadiost küsimust: valdav osa eestlasi toetab Ilvese saamist presidendiks. Kuidas seletada seda, kui presidendiks surutakse ikkagi Rüütel, kelle toetus on palju väiksem? Sellele vastas Uudelepp: "See ongi demokraatia."Küsiksingi nüüd selgituseks - mis demokraatia see selline on, mis surub enamusele peale vähemuse tahet? Kas ta on sugulane venemaal juurutatava "suveräänse demokraatiaga"? Ja kas võib edaspidigi loota enamuse tahet eiravat musklidemokraatiat?
Esimesele küsimusele vastates: Mis puutub minu kommentaari Eesti Raadiole, siis täispikkuses kõlas see nii: "See ongi demokraatia, et erakondadel on õigus oma kandidaate üles seada ja neile toetust otsida." Arvan seda ka praegu. Teeme ühe väikse mõttemängu: oletame, et 2007. aasta Riigikogu valimiste eel on kõige populaarsem erakond Keskerakond. Kas see tähendab, et kõik teised erakonnad peavad oma kandidaadid esitamata jätma?
Kui uuringute tulemusel teame, et ühe Rüütlit toetava eestlase kohta tuleb ligi kolm Ilvest toetavat eestlast, ühe Ilvest toetava venelase kohta tuleb aga üle kolme Rüütlit toetavat venelast, kas võib siis väita, et Rüütli valimisel saavad venelased endale presidendi, Ilvese valimisel aga eestlased? Kui mu mõttekäik on vale, siis milles on selle ekslikkus?
Uudelepp: Mõlema kandidaadi puhul saab endale presidendi kogu Eesti. Riigipea ei tohi kunagi vaadata elu nii, et mina olen nüüd ainult oma valijate president. Rüütli puhul pole kahtlust, et ta suudab solvangutest ja vastutöötamisest üle olla. Kui te vaatate viimast viit aastat, siis presidendiks sai ta peamiselt Rahvaliidu ja Keskerakonna häältega, peaministriks on teinud kaks korda reformierakondlase ja korra respublikaani.
Koppel: Ei ole eestlaste ja Eestis elavate muust rahvusest inimeste presidenti. Ilvese väiksem toetus nende hulgas, kelle emakeeleks ei ole eesti keel, on tingitud ainult sellest, et Ilves poliitikuna tõenäoliselt ei kuulu nende infovälja. Tõtt-öelda kuulub sinna üldse suhteliselt vähe Eesti poliitikuid. Kui Ilves valitakse presidendiks, siis on ta täpselt ühtmoodi hea president nii eestlastele kui venelastele.
Kas te teete oma tööd usus, et teie kandidaat on Eesti tuleviku jaoks parim, või on see teie karjääri suur väljakutse?
Uudelepp: Sellist vastandust ei saa teha, need ei ole välistavad kategooriad. Jah, ma usun, et Arnold Rüütel on Eestile väga hea president. Ilma tema autoriteedita ei oleks me praegu Euroopa Liidus. Paljud inimesed tegid väga head tööd liitumise ettevalmistamiseks, kuid tema panuseta referendumi eel oleks inimesed ei öelnud. Rüütel suudab mõelda tulevikule ning kaasata neid inimesi, kes tunnevad end kiiresti arenevas ühiskonnas mahajääjatena.Samas on see ka suur väljakutse, noorusuljalt parempoolses Eestis eakale "endisele" toetuse leidmine on kindlasti raskem kui noorema kandidaadi kasuks kampaania tegemine.
Koppel: Olen täiesti kindel, et Ilvesest saab Eestile väga hea president. Sama meelt on ka 65 protsenti eestlastest ja üle poole Eesti elanikkonnast. Ilvesel on kõik vajalikud isikuomadused ja kogemused et täita presidendiroll sellise sisuga, mis jääb seadustega kehtestatud raamidesse, kuid võtab vajaduse esitada viimasel ajal korduvalt kuuldud küsimust: kas Eestil üldse presidenti vaja on. Mis mu väljakutseisse puutub, siis mingit tõestamisvajadust ma isiklikult ei põe. Küll aga ei kavatse ma varjata rahulolu, kui minu tagasihoidlik kaasabi aitab veidigi kaasa sellele, et Eesti saab taas sellise presidendi, kelle üle inimesed saavad uhked olla ning kes teeb Eestist Euroopas ja maailmas veidi suurema riigi kui ta tegelikult on.
Kas peate õigeks väidet, et Riigikogu on 3,5 korda vähem legitiimne kui valijameestekogu?
Uudelepp: Legitiimsuse mõõtmine korrutades või jagades on iga sotsiaalteadlase meelest liialdus. Meeles tuleb aga pidada vähemalt kaht asjaolu: Esiteks, valimiskogu kandepind on laiem, see institutsioon on otsevalimistele märksa lähemal. Teiseks, valimiskogu mandaat on värskem. Riigikogus on erakondi, kes on oma toetusest väga suure osa kaotanud ning kavatsevad sootuks ühineda. Sel uuserakonnal oma programmiga rahva mandaati ei ole.
Koppel: Ei pea, selline võrdlus või kõrvutamine on täielik nonsenss. Mõlemad kogud on valitud seadusi järgides, mõlemad on 100% legitiimsed. Ehk kasutades üht raadiost kuuldud kommentaari: Riigikogu liikme Tiit Tammsaare kaks korda suurem kehakaal ei tee teda Rain Rosimannusest kaks korda legitiimsemaks.
Kas rahvaliit näeb ohtu, et ka valijamehi võiks ähvardada sama oht kui Riigikogu liikmeid - äraostmine? Kui oht eksisteerib, kas loobutakse hääletamisest nagu Riigikoguski? Kui ohtu ei ole - kuhu see oht siis kadus? Hääletama lähevad ju ka need nii ebausaldusväärsed Riigikogu liikmed!
Uudelepp: Äraostmisoht Riigikogus oli olemas ja pole kuhugi kadunud ka valimiskogus. Parlamendis tuli aga üle meelitada vaid kolm inimest, valimiskogus peaks neid olema paarkümmend tükki. Valijamehed on väga põhimõttekindlad inimesed ja nende hulgast nii paljude ümberrääkimine ei ole kuigi tõenäoline, nii et mingeid erimeetmeid ei ole tarvis.
Jaak Allik põhjendas hääletusel mitteosalemist hirmuga valimistulemuste võltsimise ees. Kas nüüd on kasutusele võetud meetmeid selle ohu likvideerimiseks?Kui jah, siis miks ei rakendatud neid juba enne Riigikogu hääletust? Kui ei - siis millest taoline ignorantsus? Ja kas on teada, kas Jaak Allik jätab sellisel juhul ka nüüd hääletamata?
Uudelepp: Üldiselt on eelmise vastusega ka sellele küsimusele vastatud. Jaak Alliku eest rääkimiseks mul küll volitust ei ole. Ta on Eesti üks kogenumaid poliitikuid ja kultuuritegelasi ning räägib alati enda eest ise.
Teatavasti pole valijameeste kogus võimalik hääletada ei Rüütli ega Ilvese vastu. Kas see asjaolu võib pärssida rahvaliitlaste hääletamist nagu ta tegi seda Riigikogus?
Uudelepp: Riigikogus oli üles seatud vaid üks kandidaat vooru kohta, mingil Rahvaliidule senini arusaamatuks jääval põhjusel ei olnud Ene Ergma ja Toomas Hendrik Ilvese pooldajad valmis neid koos ühte vooru välja panema. Võib-olla oli neil hirm, et Ergma võidab Ilvest.Valimiskogus on asi teine, üles seatakse kaks kandidaati ja loomulikult osalevad ka rahvaliitlased valimistel. Parlamendis oli hääletus, mitte valimine.
Koppel: Üldsegi ei saa välistada, et veendudes Rüütli võimaluste luhtumises asub Rahvaliit käituma taktikaliselt ehk siis kehutama valijamehi üles sedeleid rikkuma või neid tühjaks jätma. Mingist hetkest alates hakkas Keskerakonna ja Rahvaliidu tipp-poliitikute hoiakus domineerima mitte toetus Rüütlile vaid vastuseis Ilvesele. Tänaseks on sellest vastuseisust saanud paaniline hirm, mille tõestuseks on Keskerakonna esimehe tänane intervjuu oma parteilehes.
Küsimus mõlemale: kas saate ka oma praeguses ametis (kampaania tegemisel) ka tulemuspalka?
Koppel: Parim ja rahas mõõdetamatu tulemustasu on rahulik sisetunne, et andsin endast oma võimete ja oskuste piirides maksimumi. Minu töö ei ole projektipõhine. Toomas Hendrik Ilves ei ole "projekt", tema presidendikampaania ei ole "projekt". Ta on isiksus, kellele valijamehed loodetavasti usaldavad laupäeval Eesti riigipea ameti.
Uudelepp: Ei.
Pühapäevases raadiodebatis mõistis Ilves hukka sundparteistamise. Rüütel rääkis pikalt hoopis muust asjast. Kas võib järeldada, et Arnold Rüütel pole sundparteistamisest üldse teadlik või puudub tal selle kohta seisukoht?Kui seisukoht on, kas oskaks keegi seda resümeerida?
Uudelepp: Sundparteistamisega on lugu nii, et opositioonierakonnad räägivad sellest alati suure suuga ja võimule saades teema vaibub. See on malakas, millega saab alati virutada, kuid Tarmo Tiisleri metafoori laenates - tegu on nagu Ruhnu karuga. Kõik teavad, et see on olemas ja on alati valmis sellest kõva häälega rääkima, kuid näinud pole juba tükk aega keegi.
Iga enesekindel erakond on valmis tunnistama, et mõni inimene on valmis kohe päris vabatahtlikult mõnda teise erakonda astuma, kuigi asja sees olevad poliitikud on vastastest hirmsa vaenlase kuju maalinud. Sundparteistamine on demokraatlikes riikides vastuvõetamatu ja minu jaoks on Eesti demokraatlik riik.Küsimuse esitaja loogikast lähtudes võiks küsida, kas Toomas Hendrik Ilves ei hooli inimeste heaolust ja demograafilisest seisust, rääkis Rüütel ju debatis sellest märksa enam?
Küsimus A. Uudelepale Kas ei teki sisemist konflikti toetada venelaste kandidaati ja võidelda eestlaste kandidaadi vastu? Eestlaste kandidaadi kasuks töötamine oleks ju meeldivan? Või töö on lihtsalt töö?
Tegemist on vana hea propagandistlike võtete ristkasutusega. Kõigepealt jagatakse maailm omadeks ja võõrasteks ning siis pannakse omadele külge särav silt ja võõrastele midagi kurja.Arnold Rüütel on Eesti Vabariigi president ja kui ta tagasi valitakse, on ta samuti Eesti Vabariigi president. Ma loodan südamest, et Ilvese meeskond ei pea oma kandidaati vaid eestlaste kandidaadiks. Me ei saa teeselda, et venelasi Eesti ei ela, nii et selline jaotus on ohtlik. Meil ei ole vaja selliseid rahutusi, nagu olid Pariisis. Meeldetuletuseks, seal tulid tänavatele teise ja kolmanda põlve immigrandid, sest tundsid end teisejärgulisteks inimesteks surutuina.Mis puutub sellesse, et eestlased Rüütlit ei toeta, siis tuleb näha alati valimiste eel olevast meediamürast kaugemale. Suvel toetas Rüütlit ümmarguselt 70% eestlastest. Ma tunnistan, et Rahvaliit tegi kampaaniat kavandades vea: kuna valivad valijamehed, siis me ei teinud massiivset üldsuse mobiliseerimise kampaaniat. Seda lihtsal põhjusel, et ei pea ühiskonna lõhestamist õigeks. Praegu on olukord selline, et võidab kes võidab, ühiskond on tülis ja lepitamine on alati keerulisem kui vaenu külvamine. Ma loodand, et kirgede üleskütjatel on olemas ka plaan, kuidas need maandada.
Kuidas on ennast õigustanud Rüütli kampaania rajamine võitlusele surnutega? (Halvustavad märkused Lennart Mere aadressil, inetud vihjed Georg Meri kohta)
Koppel: See on minu hinnangul üks Rüütli kampaania rängimaid möödalaske. Jätkuvalt imestan, et Rüütlil isiksusena ei jagunud tahtmist end toetavaid poliitikuid korrale kutsuda.
Uudelepp: Arnold Rüütli kampaania on rajatud tulevikust rääkimisele. Minevikus sobramine on jäänud suuresti tema vastaste pärusmaaks.
A.Uudelepale A. Rüütel on kurtnud meedia "psühhoterrori" üle. Kas V. Reiljani äärmiselt halvustavad märkused Ilvese aadressil võib samuti liigitada rubriiki "psühhoterror"? Kui ei, kas need rünnakud jäävad lahjemaks või kangemaks kui Rüütli suhtes väljendatud seisukohad?
Villu Reiljan ei ole kordagi rünnanud Toomas Hendrik Ilvese perekonda, vaid tema kui poliitiku tegevust ja seisukohti. Narva elektrijaamade erastamise eestvõitlejaks olemise meeldetuletamine ei ole kuidagi psühhoterror, välja arvatud vast siis, kui Ilvesel on selle pärast sügavalt häbi ja osatamine riivab hinge. Psühhoterror on aga näiteks see, kui mängu tuuakse lapselapsed, omas maailmas elav tütar ja lõpuks välja mõeldud sohipoeg, et vastaskandidaat ka oma perega tülli ajada. Kusagilt peaks minema piir, millest üle ei astuta.
Lp. Agu Uudelepp.Lugenud üht Teie juhtkirja RL ajakirjas, kus võrdlete häid ja pahasid poliitikuid Pipi ja Karlssoniga. Tookord tekitas see meelevaldne tõlgendus kerget hämmingut. 16. sept. SL Õhtulehes Reiljan, Janno põhjendab oma sõnakasutust jällegi lasteraamatuga, sedapuhku raamatuga "Üle linna Vinski", kust leitud kaunis eestikeelne sõna "kõnts" oma kaunikõlalisusega tema tähelepanu niivõrd köitis, et ta otsustas seda viivitamatult kasutada.Tahaksin küsida, millest RL liikmetel nii suur huvi lastekirjanduse vastu ja samas nii suur osavus lastekirjandust oma tahtsi ära kasutada?
Ausalt, see küsimus meeldib mulle. Vahva, kui keegi viitsib nii hoolega Rahvaliidu lehte lugeda, et mäletab ammuseid artikleid. Aga asjast. Kõigepealt, Pipi ja Karlssoni kasutamine ei olnud sugugi meelevaldne. Need kaks geniaalse lastekirjaniku loodud kangelast on sügavalt arhetüüpsed tegelased, kellele lisatud üleinimlikud võimed. Esmalt, Pipis on ühendatud herakleslik ehk peajumala pojale omane jõud ning Monte Cristolik rikkus. Teiseks, Karlsson suudab lennata, mis oli üks inimkonna suuri unistusi. Nende iseloomuomadused on samuti karikeerimiseni välja joonistatud, Pipi on üdini hea, lahke ja õiglane ning Karlsson samavõrra isekas ja enesekeskne. Ma mäletan seda juhtkirja ning arvan, et tegemist oli päris hea üldustusega.Kui küsija on ka mu teisi artikleid sama hoolikalt lugenud, siis ta teab, et viitan päris paljudele ja eri tasandi raamatutele. Olen näiteks viidanud ka Lutsule, Bornhöhele, Twainile, ka Ilfile ja Petrovile, kui tuua välja terava sulega satiirikuid, tõsisematest asjadest kirjutades olen kinnitust lisanud kasvõi avaliku arvamuse kujundamise ühelt klassikult Lippmannilt või tänapäeva mõjukaimaks mõtlejaks nimetatud Noam Chomskilt. Nii et ainult lastekirjanduse kasutamist ei soovi oma nimel küll omaks võtta, miks Janno Reiljan seekord oma artiklisse just sellise raamatu valis, peab temalt küsima. Ise valin lähtuvalt sellest, et artikli lugejad peaksid ka olema seda raamatut lugenud ning mõistaksid seetõttu laiemat konteksti.
A.Uudelepale. Kas ajalehes Kesknädal Allan Alaküla poolt vallandatud Ilvese-vastane kampaania on Rüütlile kasuks või kahjuks tulnud? Või pole neil mingit mõju (seega tarbetud ja mõttetud ning võinuks hoopis kirjutamata jääda)?
Kui oled Roomas, käitu nagu roomlane. Ehk teisisõnu, kui asi läheb räpaseks, ei saa ise valges ülikonnas rahuliku sammuga jalutada ja mõelda, et ah, mis seal siis ikka. Sisuliselt oleksin tahtnud näha presidendivalimistel tuleviku- mitte minevikudebatti. Olen täna juba ühes vastuses öelnud, et sellise lõhe tekitamine on vastutustundetu. Kui poliitikud oleksid vastandumise asemel asjast rääkinud, ei oleks inimesed praegu valmis barrikaadidele tulema.
Rüütli taga on kaks erakonda, Ilvese taga kolm või neli, sõltub sellest, kuidas lugeda.Kui tihedat koostööd teete oma kandidaati toetavate erakondade kantseleide, kontorite, staapide või muu sellisega? Mil määral kooskõlastavad Teiega oma ülesastumisi Teie kandidaati toetavate erakondade juhid? Härra Uudelepp, kas Teie teadsite eelnevalt Alaküla artiklist, milles oli juttu Ilvese emast? Härra Koppel, kas Juku-Kalle Raid on teiega mingil määral oma aktsioone kooskõlastanud?
Uudelepp: Üks Eesti ühiskonna paljudest müütidest on see, et parteide teadmata ja käskimata ei toimu midagi. Eestis ilmub väga palju ajalehti, sisu üle otsustan mina neist ainult ühe, Rahvaliidu "Teataja" puhul. Kesknädalasse on minult lugusid küsitud ja olen sinna kirjutanud, kuid ma ei tea kunagi ette, mis seal veel on. Ühendpartei on Isamaa ja Res Publica Liit, Rahvaliit ja Keskerakond on kaks eraldi erakonda.
Koppel: Ilvest toetavate erakondade tihe koostöö käivitus kohe, kui president jäi Riigikogus valimata. Sestpeale on tõesti pea iga päev omavahel kokku saadud ning arutatud kampaania taktikalisi küsimusi. Erakondade juhtpoliitikud neis aruteludes ei osale, täpselt samuti ei kooskõlasta keegi nende seisukohti. Seda polegi vaja teha, sest kõik nad on veendunud, et just Ilvesest saaks Eestile parim president.
Ja sellele küsimuse teisele poolele vastan ka: Juku-Kalle Raid on iseseisev inimene ega otsi oma tegevuseks minu (ega ilmselt ka kellegi teise) luba või kooskõlastust. Suhtlesin Jukuga kolm-neli kuud tagasi, kui ajaleht KesKus tahtis teha Toomas Hendrik Ilvesega intervjuud. Kohtusime ka Ilvese raamatu esitlusel.
A. Uudelepp oskab vastata. Nägin televiisorist, kuidas Inglise kuningannaga kohtuma minnes hoidis A.Rüütel käes mingit raamatut. Mõtlesin õudusega, ega see pole ometi toosama Rüütli kaitseinglitest rääkiv raamat ja ega seda ometi kuningannale taheta anda? Kas tõesti võib olla võimalik, et A.Rüütel levitab seda raamatut välismaiste riigipeade seas? Kas välisministeerium andis selleks ka oma nõusoleku, et meie presidenti võidaks promoda mittetõsiseltvõetava... ma parem ei ütle kellena?Ja kui suurt osa mängib antud kurikuulus raamat meie oma sisemaises presidendikampaanias? Kas leiab kasutust või on käibelt kõrvaldatud?
Madis Salumi raamatut ei kasutata valimiskampaania osana. Arnold Rüütel ei ole seekord valimiskampaaniaks raamatut koostanud, eelmine kord oli selleks "Tuleviku taassünd". Tänavu jagab raamatut Toomas Hendrik Ilves.
Ilves kritiseeris peambula lisamist – see oli suurim üllatus.
Koppel: Küsimust siin küll polnud, kuid kommenteerin seda väidet.
Toomas Hendrik Ilves väljendas tõepoolest ja korduvalt seisukohta, et piirileppe preambula täiendamine viitega Tartu rahule polnud möödapääsmatult vajalik. Kui aga see viide on lepingu teksti sisse viidud ja parlamendis heaks kiidetud, siis selle hilisem eemaldamine pole õige. Kui Norra on saanud hakkama ilma piirileppeta, saab ka Eesti.
Kas presidendiks olemine on rahvateenri amet või võimalus vanaduspõlve veeta?
Uudelepp: Villast visates, presidendiks olemine on võimalus on rahulik vanaduspõlv ära rikkuda. Loomulikult on see rahvateenri amet ning seda on Arnold Rüütel ka teinud. Muuseas, üle väga pika aja oli loomulik iive juulis taas positiivne. Viimati juhtus see Rüütli eelmisel riigipeaks olemise ajal. Vaieldamatult on Rüütel andnud oma panuse Eesti arengusse ja inimeste väärtustamisse.
Koppel: Presidendi amet kätkeb endast suurt vastutust. Samas on võimalik seda tööd teha ka miinimummahus ehk siis täita täpselt mõne parteijuhi soove, lugedes ette nõunike poolt kirja pandud tekste. Ilves sõltumatu inimesena mõistab täielikult presidendiametiga kaasneva töö mahtu ja ulatust.
Hr Agu Uudelepp. President Rüütel on öelnud selge sõnaga, et kui eesti rahvas soovib tema mittekandideerimist või isegi Eestist lahkumist, siis ta teeks seda. Millist tõestust on hr Rüütlile vaja, et rahvas teda presidendina jätkamas ei soovi? Kas teledebattide hääletused, lugupeetud kultuuritegelaste pöördumised + toetuskontsert Ilvesele ja avaliku arvamuse küsitlused pole piisavad indikaatorid rahva suhtumisest? Sest on ju teada, et grilliüritusega või mitmete kohaliku tähtsust omavate lubadustega äraostetud valijamehed ei ole rahva hääle otsesed väljendajad ning siiani on avalikkuse ees Rüütli kaitseks välja astunud peamiselt vaid nende kahe partei esindajad, kes teda soosivad. Arvamusliidrite, kultuuritegelaste, sportlaste või tavakodaniku häält pole tema kaitseks eriti kuulda olnud.
Alustan lõpust. Kui Villu Reiljani ja Edgar Savisaare korraldatud vastuvõtt valijameestele oli äraostmine, siis kuidas suhtuda Toomas Hendrik Ilvese raamatu jagamisse valijameestele? Selle kaanehind on 165 krooni ehk enam kui ühe kõhutäie maksumus. Pealegi küsige Olari Koppeli käest järele, ega Ilves ometi täna õhtul valijameestega kohtu?
Mis puutub kandideerimisse või mittekandideerimisse, siis ei saa mõisteid segi ajada. Praeguste arvamusküsitluste kohaselt soovib rahvas ca kaks ühe vastu Toomas Hendrik Ilvese saamist presidendiks. Jutt ei ole sellest, et Arnold Rüütel ei tohi kandideerida. Ja mis puutub arvamusküsitlustesse, siis Rahvaliit on õppinud neid rahulikult võtma. Eelmistel kohalikel
valimistel sai Rahvaliit 13% häältest, Emor pakkus meie toetuseks nappi valimiskünnist. Eriti kurioosne oli olukord Läänemaal, kus saime 22% häältest ja Emor näitas samal ajal toetuseks 2%!Presidendivalimiste ajal ma palusin ühe küsitluse metoodikat näha ning see seletab osaliselt Rüütli allajäämist. Näiteks küsitletakse inimesi linnades ja maa-asulates, külad jäetakse kõrvale. Samuti ei küsita "liiga vanade" inimeste arvamust. Rüütli põlisvalijad, st maainimesed ja eakad on sellega ilusasti välja lõigatud.
Hr Agu Uudelepp. Alustuseks tooksin mõned näited hr Rüütli verbaalsetest „ämbritest”:- teemaga mitteseotud vastus küsimusele "mis on performance"- võidupüha segadus- Hiljutine aastaarvude segi ajamine külalisteraamatus- Kaastundeavalduse adressaadi segi ajamine telestuudios pärast L. Meri lahkumist.- Kadriorgiate skandaal.
Kas teil on siia kõrvale panna kasvõi sama palju positiivseid nähtusi, mis on otseselt hr Rüütli algatusel meie ühiskonnas toimunud ja ajakirjanduses kajastamist leidnud või mis on põhjustanud välismeedias meie mainet tõstvat tagasisidet? Ja ärme räägime asjadest, mida keegi teine oli valmis teinud ja mida hr Rüütel passiivselt toetas - ma pean silmas nähtuseid, mida Hr Rüütel isiklikult on presidendina algatanud (Hr Meri kohta võiks neid näiteks mitmeid tuua).
Mida kavatseb Hr Rüütel edaspidi teistmoodi teha, et vältida enda meedia naerualuseks sattumist ning et propageerida oma seisukohti?
Kadrioru skandaal ei ole verbaalne ämber ja Lennart Meri lahkumise puhul ei avaldanud Rüütel kaastunnet valele inimesele. Kõike lehtedes kirjutatut ei tasu südamesse võtta, tegelikult on elu ilusam.Üks konkreetne näide Arnold Rüütli algatustest:
Ühiskondliku Leppe Sihtasutus. Kahju, et osa erakondi ei suutnud näha selle päevapoliitika ülest rolli, vaid vaatas kümnetele mittetulunduslikele organisatsioonidele küüniliselt ülevalt alla. Ma tunnistan, et Arnold Rüütel ei ole meedia lemmiklaps.
Samas armastas mu vanaema ikka öelda, et tülil on kaks poolt. Kui Rüütel tagasi valitakse ja kired jahtuvad, eks siis peab hakkama vastastikust mõistmist ja lugupidamist otsima.
Küsimus mõlemale kandidaadile: Milles näete Eesti tulevikku? Kui praegu on veel meie trumpideks olnud puutumata loodus, töökad inimesed ja liberaalne keskkond, siis kuidas seondub see kiire majanduskasvu ja globaliseerumisega? Kiire majanduskasv viib metsad, nagu viib ka atraktiivse investeerimispoliitika. Tööjõudu napib juba praegu, turism on pööranud näo seksile, rahvussuhted teravduvad. Millisena näete väljapääsu?
Uudelepp: kokku leppides pandi paika, et ei mina ega Olari Koppel saa kandidaatide nimel sõna võtta, sest oleme vaid nende sõnumi vahendajad. Arnold Rüütli nägemus on tema valimisplatvormis, see on avaldatud täistekstina Rahvaliidu koduleheküljel ww.erl.ee ja siinsamas EPL Online´is. Põhiline on inimese väärtustamine ja sotsiaalsetele küsimustele tähelepanu pööramine. Eesti areng saab tugineda vaid eestiliku kultuuriruumi hoidmisele, looduse väärtustamisele, majandusliku heaolu õiglasele jagunemisele ja iga inimese panuse hindamisele. Kui ükskõik milline neist neljast komponendist jääb vaeslapseks, et ole Eesti riik ja eesti rahvas püsivad.
Koppel: Tjah, ei hakka minagi Ilvese seisukohti lahti seletama. Soovitan lugeda tema raamatut "Eesti jõudmine", samuti tema ajaleheartikleid ja eelmisel nädalal avalikustatud alusmõtteid. Neis on vastused kõigile küsija tõstatatud probleemidele. Üks on selge: odavale tööjõule rajanevast allhanke-Eestist lähevad euroopalikku elukvaliteeti ihkavad inimesed ära.
Selle protsessi peatamine ja tagasipööramine on üks Ilvese keskseid eesmärke nii eelmises, praeguses kui ka tulevases ametis.
Olari Koppel, TH Ilves protestib sundparteistamise vastu ja annab mõista, et on suur demokraat. Millega siis seletada seda, et kui sotsid olid viimati kolmikliidu valitsuses, taastati platsipuhastamise poliitika riigiameteis ja teistes avaliku sektori asutustes? Mis garanteerib, et kui Rüütel ei võida, alustatakse rahvaliitlaste ja keskerakondlaste järjekindlat tagakiusamist, niipea kui nad opositsiooni lähevad? Mis garantiisid saab Ilves üldse anda, kui tema erakonna sõnal pole ka pärast valimisi Eesti poliitikas arvestatavat kaalu?
Ilves on väga selgelt öelnud: tema isiklikult lähtub personalipoliitilistes valikutes vaid inimeste oskustest, mitte aga erakondlikust kuuluvusest. Mingit platsipuhastamist ei tule. Mis sotsiaaldemokraatidesse puutub, siis üldistava lahmimise asemel võiks küsija ehk tuua mõne näite, kus hea spetsialist on vallandatud ning ametisse on pandud keskpäraste võimetega parteiliige.
Hr. Agu Uudelepp. Miks on Rahvaliit nii ülbe ja surub vägisi, eestlaste tahte vastaselt Rüütlit Eestile presidendiks? Kõik küsitlused näitavad ühte ja sama, et üle poolte eestlastest sooviks presidendiks T.H.Ilvest ja Rüütlit sooviks vaid umbes veerand eestlastest.
Demokraatlikus riigis on inimestel õigus kandideerida ja oma huve esindada. Valijad otsustavad, kas ja kuidas on õige. Näiteks on Edgar Savisaar äärmiselt rünnatud poliitik, kuid viimastel valimistel alati saanud rohkem hääli kui ükskõik kes teine. Mart Laari on korduvalt süüdistatud seitsmes surmapatus, kuid ta tuleb ikka ja jälle tagasi. Ma olen täna juba maininud Noam Chomsky´t. Sel aastal anti lõpuks ka eesti keeles välja tema raamat "Meedia ja võim". See on väga kasulik lugemine.
Ta näitab, kuidas lihtsad ameeriklased õhinal Iraagi sõtta tormasid ja kuidas nüüd on neil väga raske uskuda, et just nii nad käitusid ja arvasidki. Massihävitusrelvi pole leitud, Saddam Hussein ja Osama bin Ladin olid hoopis tülis jne. Kampaania korras võib teha ja uskuda paljutki, ühel hetkel tuleb tegelik elu tagasi.Arnold Rüütel on teinud Eesti Vabariigi ja selle taastamise heaks väga palju. Neid teeneid ei saa keegi ära võtta, ükskõik kui palju seda tahetaks. Kui nüüd väita, et sellisel inimesel pole isegi kandideerimise õigust, siis mina niisugust suhtumist ausaks ei pea.Praeguse valimiskorra süüdistamine on samuti veider, tehti ju omal ajal presidendi valimiste osa põhiseaduses just eesmärgiga välistada Rüütli saamine presidendiks. Mälu värskenduseks, 1991. oli ta rahva kindel soosik, kuid presidendiks sai Lennart Meri. Rüütel ei ole Meri kohta selle pärast ühtegi halba sõna öelnud. Nüüd on Rüütel sama seaduse alusel korra juba riigipeaks valitud ja tõenäoliselt valitakse veel kord. Ei tasu süüdistada meest ja erakondi, kui teiste tehtud seadus ei meeldi.
Agu Uudelepp. Miks Rahvaliit on valinud oma presidendikandidaadi toetamisel nii madala profiili? Vabariigi presidenti võib suvaline arst või jurist avalikult kottida, sattudes teravasse vaastuollu oma kutse-eetikaga, me ei saa aga ajakirjandusest lugeda usaldusväärsete arstide arvamust presidendi tervise kohta ega näiteks presidendi akadeemilise nõukogu argumenteeritud vastuseid juriidilisele vassimisele? On ausaadav, et Rüütel on ülimalt tagasihoidlik inimene, kuid selliste alusetute süüdistusteta heidetakse varju ka Eesti Vabariigi kõrgeimale võimule ja legitiimsusele. Presidendi kantseleid ei tohiks sellises olukorras jätta totaalsete rünnakutega üksinda, ja Aleksander Einselnist üksi ikka ei piisa. Rääkimata positiivsete kultuuriinimeste kaasamisest.
Rahvaliit on lähtunud põhimõttest, et ei vala õli tulle ega aita kaasa ühiskonna edasisele lõhestamisele. Seega jah, me ei agiteeri pealtnäha sõltumatuid eksperte Arnold Rüütli toetuseks sõna võtma. Vastaspoolelt on ju arvamust avaldanud näiteks sõltumatud Lennart Meri sõber Enn Soosaar, Res Publica liige Jaan Elgula, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed Ivar Tallo ja Jaan Kaplinski ning veel paljud toredad inimesed, Res Publica nimekirjas kandideerinud Juku-Kalle Raidist rääkimata. Viimane on kõnelnud lausa presidendi teotuseks. Loomulikult ei saa välistada võimalust, et nad kõik on seda teinud spontaanselt, kuid kampaaniate tehnilist poolt tundes ma seda ei usu.
Austatud hr. Agu Uudelepp, Esitan Teile alljärgnevad küsimused, millistele soovin konkreetseid, põhjalikke ja ausaid vastuseid, mis esindaksid hr. Arnold Rüütli enda seisukohti. Kuidas sai võimalikuks, et nn KeRA (keskerakond ja rahvaliit) lepingu garandiks oli selles märgitud Arnold Rüütel? Kuna garandiks saab keegi olla vaid enese tahtel, siis on ju igati loogiline, et Rüütel andis KeRa-le (Savisaarele ja V.Reiljanile) sellesisulise nõusoleku. Sellest johtuvalt ka küsimus: kas teie meelest Savisaar ja Reiljan valetavad nimetatud lepingus, et selle garandiks on president A. Rüütel ( ehk et selle nõusoleku andis A. Rüütel)?
Pean tunnistama, et neile küsimustele vastamisel olen natuke segaduses. Austet propellerdatud härrasmees soovib, et vastused esindaksid Arnold Rüütli seisukohti. Samas oli EPL Online´i toimetajate kehtestatud reegel see, et me esindame oma seisukohti. Ja maailma parim rebasemaalija soovibki edaspidi, et ütleksin oma seisukoha. Nii et Arnold Rüütli vastuseid siin pole, on minu omad.Veel teema arenduseks: on ju vahva, kui nõutakse konkreetseid, põhjalikke ja ausaid vastuseid. Vaikimisi tähendab see, et vastaja on olemuslikult pealiskaudselt hämav valetaja ;-)Esimene vastus, konkreetselt ei või jah, nagu Majasokk Väikevennalt nõudis: ei, minu meelest Savisaar ja Reiljan ei valeta selles lepingus.
Agu Uudelepp. Arnold Rüütel on avalikult väitnud, et ta ei ole oma nõusolekut KeRa lepingu garandiks hakkamise kohta andnud, kuid samas ta osales pärast nimetatud lepinguga tutvumist ja selle sõlmimist KeRa koosolekul kõnega, andes niiviisi kaudselt tõendi selle kohta, et ta tõepoolest tahab olla selle lepingu garandiks. Kui Arnold Rüütel ei esinenud KeRa-le eelmainitud põhjusel, siis mis eesmärgil ta tegi seda pärast selle lepinguga tutvumist ja selle allakirjutamist?
Ma ei saa sellele küsimusele konkreetselt, põhjalikult ja ausalt vastata, sest ei saa aru, millisest Keskerakonna ja Rahvaliidu koosolekust on juttu. Kui tegemist on pühapäevaõhtuse valijameeste vastuvõtuga Villu Reiljani õuel, siis seal esines presidendikandidaat Arnold Rüütel oma potentsiaalsete valijate ees. Minu teada ei ole rohkem ühtegi Keskerakonna ja Rahvaliidu ühiskoosolekut, millel Arnold Rüütel oleks käinud.
Austatud hr. Agu Uudelepp. Kui Arnold Rüütel ei soovinud kandideerida Riigikogus põhjusel, et edumeelsemad ja nooremad saaksid enne teda kandideerida, siis miks ei võta A. Rüütel oma kandidatuuri tagasi (loobuks) nüüd, kui praktiliselt iga avaliku arvamuse uuringuga on leidnud kinnitust fakt, et Rüütlit toetab presidendina väike vähemus võrreldes Ilvesega? (Ilvesel on rahva enamuse toetus). Kas ei tundu, et A. Rüütel on oma seisukohti muutnud või on ta juba algusest peale kavaldanud ja mänginud koos KeRa-ga valimiskogu peale?
Rahvaliidu kongress otsustas 18. juunil, et erakonna presidendikandidaat on Arnold Rüütel ja valimistel keskendutakse valimiskogule. Sel ajal ei olnud meil Riigikogus 21 häält oma kandidaadi ülesseadmiseks, pärast Keskerakonnaga koostööleppe sõlmimist ei olnud aga tehniliselt enam võimalik uut kongressi kokku kutsuda. Protseduurireeglid näevad ette teatud ajapiirangud ning neist üle astuda ei ole võimalik. Põhiseaduse paragrahv 79 näeb valimiskogu ette ja viimased kaks korda on president just seal valitud, korra Lennart Meri, korra Arnold Rüütel.
Kas A. Rüütli kandideerimissoov on üksnes tema isiklik soov või on siin tegemist KeRa sooviga, et A.Rüütel kandideeriks ka järgmistel presidendivalimistel või on tegu A. Rüütli ja KeRa ühisotsusega?
Uudelepp: Eestis ei saa kedagi kandideerima sundida. Samuti võiks ju küsida, miks Toomas Hendrik Ilves Reformierakonnale "jah" ütles, kui ta oli alles veidi varem ajalehes lubanud, et kandideerida ei kavatse? Vandenõuteoreetikud saaksid tublisti ainest huvitavateks hüpoteesideks, kuidas peaminister Euroopa Parlamendi saadikut survestas.
Miks A.Rüütel kandideerib uuesti presidendiks? Mis on tema missiooniks presidendina järgmisel presidendiksoleku ajal?
Uudelepp: Väljavõte Arnold Rüütli valimisplatvormist:"Eesti ülim eesmärk on rahva
püsimajäämine ja oma riigi hoidmine. Püsima suudab jääda turvalises maailmas elav terve, haritud, jõukas ja üksteisest hooliv rahvas.Usaldusväärselt toimiv riik, mida valitsetakse ausalt, on rahvale koduks.
Eesti ei vaja kursimuutust. Me jätkame vaba ja iseseisva riigina demokraatia ning turumajanduse kindlustamist. Loomulikult vajab aga ka Eesti muutusi – käiguvahetust. Senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata sotsiaalsetele küsimustele ja inimese väärtustamisele. Eetilised väärtused – õiglus ja hoolivus, austus ja mõistmine – tuleb suuremasse ausse tõsta.
Riigikogus konsensuslikult heaks kiidetud arengustrateegia Säästev Eesti 21 kohaselt tugineb Eesti areng aastani 2030 neljale valdkonnale: eestiliku kultuuriruumi hoidmisele,
majanduslikule heaolule, sotsiaalsele sidususele ja keskkonna väärtustamisele. Nendest peab lähtuma Eesti tuleviku kujundamisel."
Mis on A.Rüütlil tulevase presidendina kavas teha midagi erinevat ja midagi niisugust, mida on võimeline tegema vaid A.Rüütel ja ei ole võimelised tegema teised kandidaadid, näiteks Ilves? Kui ta ei ole võimeline tegema midagi teistmoodi kui Ilves, siis miks ta ikkagi kandideerib presidendiks? (eriti arvestades ka tema vanust)
Uudelepp: Arnold Rüütel annab kindlust neile, kes seda vajavad. See on maailmavaateline küsimus: kas riiki on vaja inimeste või inimesi riigi jaoks? Kas riik peab aitama neid, kes ise ennast aitavad või toetama neid, kes omal jõul järele ei jõua? Ehk minu hinangul suudab Arnold Rüütel suhelda kõigi Eesti elanikega, kes on valmis eelarvamustest üle olema. Toomas Hendrik Ilvest ma isiklikult ei tunne ja pole veendunud, kas ta sisimas Eesti rahva hingekeelest aru saab ning tunnetustasandil sarnaselt mõelda suudab. Vaadake kandidaatide platvorme, Arnold Rüütlil on inimene palju enam väärtustatud.
Kas A.Rüütli arvates rikkusid KeRa parlamendiliikmed Riikogus toimuval presidendivalimisel mitteosalemisega Eesti Vabariigi põhiseadust või läksid selle mõttega vastuollu, kui jätsid valimissedelid välja võtmata, ja näitasid sellega, et nemad ei soovi presidendi valimist riigikogus vaid valimiskogus? Kas A. Rüütli arvates on põhiseadus ja Vabariigi presidendi valimise seadus kooskõlas, kui ignoreerida presidendivalimiste riigikogu etappi ja minna otse valimiskogu peale?
Uudelepp: Ma ei saa vastata Arnold Rüütli nimel. Aga näidake palun seda punkti
põhiseaduses või valimisseaduses, mis kohustab hääletama kandidaadi poolt, kes ei meeldi. Põhiseadus sätestab, et riigikogu liige on oma otsustes vaba ja kui ei taha kellegi poolt olla, siis ta ka ei ole. Vabariigi valimiskomisjon on oma hinnangu andnud, seadust ei ole rikutud.
Kui tahaksin muutuda vastikuks, siis tooksin välja statistika, mitmelt istungilt Toomas Hendrik Ilves Riigikogu liikmena põhjuseta puudus, kuid jäägu see mudaämber teistele lobistamiseks.
Kas põhjuse otsimine mudaloopimiseks teeb teid endale vähem vastikuks?
Uudelepp: Ma ei ole endale vastik. Ja mudaloopimiseks ei vaevu põhjuseid otsima, jätan kasutamata isegi need, mis elu ise kätte mängib.
Kas A.Rüütel on liberaalse ja vaba Eesti patrioot? Kui jah, siis millal see temast sai? (Millal toimus tema teadvuses kardinaalne muutus sotsialismilt kapitalismi kasuks?) Mäletatavasti ütles ju Rüütel Moskvas avalikkusele pärast Eesti taasiseseisvumise deklaratsiooni 1988.a sisuliselt, et Eesti ei tagane sotsialismi kursilt.
Uudelepp: Jah, on. Arnold Rüütli teeneid Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel ei saa eitada isegi tema kõige kurjemad vaenlased.
Miks on A.Rüütlil vajalik koguda KeRa vastava tegutsemise abil toetusallkirju, kui seda seadus ju ei nõua? Kas siin ei ole tegemist presidendi valimise salajasuse printsiibi rikkumisena, kui seda tehakse enne valimispäeva?
Uudelepp: Seadus nõuab seda, et valimiskogus kandidaadi ülesseadmiseks peab olema vähemalt 21 valijamehe allkiri. Arnold Rüütlil on toetajaid rohkem ning ta antakse üles enamate allkirjadega. Tema ülesseadmiseks allkirja andmine on valijameestele võimalus, mitte kohustus. Muuseas, allkirjade andmise juures olen ma taas näinud Eesti ühiskonnas hirmu. Pühapäeval oli Luual mitu inimest, kes kinnitasid, et nad hääletavad igal juhul Arnold Rüütli poolt, kuid allkirja anda ei julge. Kardetakse, et kui Toomas Hendrik Ilves võidab ja "paremerakonnad" märtsis võimule peaksid saama, hakatakse Rüütli toetajaid
represseerima. Kõigil on veel meeles Ken Marti Vaheri kvoodid omavalitsustegelaste vahistamiseks ja Aivar Sõerdi ametist kangutamine Tõnis Paltsu maksuasja peitmiseks, sellised teod on inimeste hinge oma jälje jätnud.
Mis põhjusel oli A.Rüütlil vajalik ja kasulik osaleda Villu Reiljani talus peetud peol ja seal sõna võtta, kui selle korraldasid KeRa juhtfiguurid Savisaar ja Villu Reiljan selleks, et osta söögi ja joogi abil valijameeste hääli, minnes niiviisi jällegi vastuollu ühiskonnas valitseva moraaliga, mis taunib häälte ostmist valimistel.
Kas A. Rüütlil on teada, et ühiskondliku moraali aluseks, millega taunitakse häälte ostmist valimistel, on analoogiana ka karistusseadustiku § 164, mis näeb ette karistuse valimistel häälte ostmise eest? Karistusseadustiku § 164 sätestab:“Isikule ainelise hüvitise andmise või pakkumise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”
Uudelepp: Ma ei ole nõus valijameeste sellise mõnitamisega, nagu käesolevas küsimuses on ette võetud. Mul on selline ettepanek, et jätaks õige omavalitsustegelaste mõnitamise järele. Nad ei ole inimesed, kes müüksid oma südametunnistuse kõhutäie lambaliha ja lõuatäie veini eest, just nagu nad ei müü seda raamatu eest. Ei tohiks ju olla liiga raske mõista, et EPA endisel rektoril, Rahvaliidu omaaegsel auesimehel ja Eesti Vabariigi presidendil on omavalitsustegelaste hulgas piisavalt toetajaid, kellel on hea meel
võimaluse üle temaga kohtuda ja tema mõtteid kuulata. Arnold Rüütel teeb presidendikandidaadina kampaaniat valijameeste hulgas. Ma saan aru, et igaks juhuks peab vastaspool oma võimaliku kaotuse ette legitimeerima. Küllap kostavad laupäeval Rüütli võidu korral kohe hädahüüded, et ta on ostetud president. Ka kaotada peab oskama, ette pole vaja hädaldada.
Kas Arnold Rüütel oli Villu Reiljani talus peetud peo (ürituse valijameeste häälte ostmine söögi, joogi ja meelituskõnede abil) üks korraldajatest ja garantidest?
Uudelepp: Ei.
Missuguste või kelle raha eest korraldati Villu Reiljani talus peetud üritus valijameeste häälte ostmiseks, millest võttis osa ka president A. Rüütel? Kas keskerakonna ja rahvaliidu raha või kellegi isikliku raha eest?
Uudeleppp: Ma olen juba rõhutanud, et see üritus ei olnud valijameeste häälte ostmine ja selline mõtteviis on valijameeste alandamine. Oma kodus korraldatavad vastuvõtud maksab Villu Reiljan oma taskust.
Kas A.Rüütel on seisukohal, et Villu Reiljani talus peetud ürituse näol ei ole tegemist mitmetasandilise korruptsiooniohtlike suhega? Savisaar, Reiljan, A.Rüütel ja üritusel osalenud valijamehed olid ju kõik korruptsioonivastase seaduse mõttes ametiisikud, kes seetõttu, et võtsid vastu KeRa või Reljani isikliku kukru abil ostetud sööki ja jooki, võtsid alkirjade eest vastu immateriaalset hüve. Nad oleksid pidanud sellest hoiduma, et vältida korruptsiooniohtliku suhte tekkimist. Aga nüüdseks on sellise suhte loonud kõik eelmärgitud isikud, s.h Vabariigi president A.Rüütel. Missugune seisukoht on selles küsimuses A. Rüütlil?
Uudelepp: Taas, ma ei saa rääkida Arnold Rüütli nimel. Korrupitsioonivastase seadusega ei ole siin mõtet vehkida. Selle loogika kohaselt ei ole näiteks ühelgi riigikogulasel olnud neli aastat asja vabariigi aastapäeva puhul korraldatavale presidendi vastuvõtule. Nad kõik hakkavad ju Riigikogus presidenti valima, äkki on rahva rahaga sel vastuvõtul ära ostetud. Seaduses on korruptsioon väga konkreetne mõiste, mitte propagandistlik silt.
Kas A.Rüütli arvates ei ole siin - valijameestega kohtumise ja KeRa liikmetele esinemisega seotud kulutuste näol - hoopis tegemist karistusseadustiku §-s 289 sätestatud Ametiseisundi kuritarvitamisega? Sätestab ju KarS § 289: Ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga tekitada või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Valijameestega kohtumine, sisuliselt osalemine nende häälte ostmisel Villu Reiljani talus ning esinemine KeRa funkstionääridele, ei ole ju Vabariigi presidendi ametiülesanded, vaid eralõbu. Seega on tegemist olukorraga, kus president tegeleb oma tulevase ametihüvede saamiseks riigi raha kulutamisega ametiseisundit kuritarvitades. Kas A.Rüütli seisukoht on, et tema eelpoolviidatud käitumine on kooskõlas hea halduse tavaga ja ei ole vastuolus KarS §-ga 289?
Uudelepp: Vabariigi presidendi turvamine ka tema vabal ajal on seadustes samuti täpselt sätestatud, ei tasu otsida tonti sealt, kus seda pole. Jälle paralleel: kas Toomas Hendrik Ilves tohib Brüsselist Eestisse sõites praegu kasutada Euroopa Parlamendi saadikule selleks ette nähtud summasid, ta on ju presidendikandidaat, käib debattidel ja kohtub valijameestega?
Kes on Teie tööandjaks ja kellelt tuleb teile sellise töö eest palk? Kas presidendikantseleist või muust riigiasutusest? Kui jah, siis millisest täpsemalt?
Uudelepp: Olen Eestimaa Rahvaliidu teabejuht. Rahvaliidu presidendikandidaadi kampaania korraldamine kuulub minu kui Rahvaliidu teabejuhi ametikohustuste hulka, saan erakonnast oma tavalist kuupalka.
Selle aasta suvel tähistasid rahvaliitlased ja keskerakondlased venelaste maatasa pommitatud Narva vallutamist kui Narva "vabastamist", mälu järgi tegid rahvaliitlased isegi "sügava kummarduse" vallutajate ees. Küsin: kas pesident Rüütel reageeris antud sündmusele otsekohe, kas ta mõistis resoluutselt hukka taolise tegevuse, mis seab küsimärgi alla Eesti Vabariigi õiguse eksisteerida, kas ta distantseeris end otsustavalt taolisest käitumisest ja kas mõjutas see ka tema olemist või saamist Keskerakonna ja Rahvaliidu kokkuleppe garandiks? Või ei näinud president antud intsidendis midagi erilist, tal puudus asjas oma seisukoht, pidas seda käitumist normaalseks või kiitis koguni heaks?
Uudelepp: Rahvaliit on oma Narva osakonna liikmete sellise avalduse avalikult hukka mõistnud ja vabandanud nende inimeste ees, kes tundsid end puudutatuna. Narvalaste avaldus ei ühti Rahvaliidu ajalookäsitlusega, me ei pea neid lahinguid Narva vabastamiseks ja Nõukogude Armeed vabastajaks.
Kas leiate, et EPL ja teised massiteabevahendid on võrdselt ja objektiivselt käsitlenud Ilvese-Rüütli minevikku, olevikku ja tulevikku? Kas olete kindel, et /kreeni kallutatud/ reklaam ja propaganda ei mõjuta valimistulemusi?
Uudelepp: Ei, ma ei arva, et mõlemad pooled on võrdselt sõna saanud, aga halamine pole elu kunagi edasi viinud. Kas usin Rüütli kallal urgitsemine on oma mõju avaldanud, saab laupäeval selgeks.
Kaks küsimust Olari Koppelile: 1) Kas teil pole häbi nimetada Rüütlit minevikujõuks, kui just suuresti tänu Rüütli abile oleme me nüüd Euroopa Liidus?
2) Kuidas suhtute kultuuriinimeste väitesse, et Eestis on elu jäänud soiku, kui just viimased peaministrid on meil Ilvese toetajad ehk siis Isamaaliidu, Reformierakonna ja Res Publica liikmed?
Koppel: Mulle ei meenu täpselt, kes on nimetanud Rüütlit mineviku jõuks. Küsin vastu, kas ta ei ole seda? Kas praeguses kampaanias tuleks unustada Arnold Rüütli tegevus ENSV tippjuhtkonnas, tema tegevus Eesti taasiseseisvumise protsessis ja Eesti riigi ülesehitamisel? Ma arvan, et selline unustamine ja mineviku mahavaikimine oleks vale, ülekohtune ja põhjendamatu. Kogu Rüütli kampaania on ju ehitatud minevikulistele teenetele. Keegi ei vaidlusta Rüütli rolli Euroopa Liidu rahvahääletuse eel. Oleks aga väär spekuleerida, kas tema selge Euroopa Liitu toetav seisukoht oli määrava tähtsusega või mitte. Kindlasti on aga ülepingutamine öelda, et Rüütel viis Eesti Euroopa Liitu ja
NATO-sse. Selle tohutu töö tegid ära president Meri, mitmed järjestikused valitsused, tublid riigiametnikud ja kokkuvõttes kogu Eesti rahvas. Nende seas ka otsustaval perioodil välisministri tööd teinud Toomas Hendrik Ilves.
Kas Arnold Rüütel on ka tuleviku jõud? See on juba keerulisem küsimus ja nõuaks analüüsi, et millist tulevikku me Eestile soovime. Isiklikult arvan, et Ilvesel on Eesti tuleviku ees seisvatest probleemidest ja lahendusvariantidest parem ettekujutus kui tema
oponentidel. Sama meelt on ka 65 protsenti Eesti rahvast.
Mis puutub kultuuritegelaste kirja, siis nendel on õigus oma arvamusele, sealhulgas rahulolematusele presidendi ja valitsuste tööga. Seda õigust ei saa keegi kelleltki vabas ühiskonnas võtta.
Rahvaliidu juhtiguurid on rajanud oma Ilvese-vastase kampaania ksenofoobiale ehk võõravihale, püüdes Ilvest suruda raamidesse "nje svoj tšelovek".
1.Kas see tegevus moodustab osakese ka teie kampaaniast või pälvib pigem teie (ja presidendi) hukkamõistu? 2. Milliseks hindate sellise tegevuse mõju A.Rüütli populaarsusele rahva seas, kas V.Reiljani rõhuasetus bolševistlikele stampidele (kosmopoliit, emigrant, lääne agent) on seda populaarsust tõstnud või langetanud? 3. Kas teie meeskond üldse hoolibki populaarsusnäitajatest - peaasi kui
valijameeste hääled koos on - ülejäänule võib vilistada?
Uudelepp: Rahvaliidu juhtfiguurid on rajanud kampaania sellele, et rääkida erinevatest tulevikunägemustest. 1. Sildistamise ja sopaloomisega saavutab ainult poliitika üldise maine halvenemise ja rahva edasise võõrandumise, positiivset tulemit ma ei näe. Kahjuks on praegu lugu nii, et kui esineda piibelliku üleskutsega patust ja kivi heitmisest, siis ei liiguks liivakübegi. 2. Arnold Rüütli parim visiitkaart on tema ise, teiste sõnad mõjuvad vähe. 3. Jah, hoolime küll. Milline on soovitus? Kas aitame lõhestamisele kaasa
või jääme mingitesse vastutustundlikesse piiridesse pidama?
Mis tunne on olla Narva elektrijaamade erastamist peale pressinud isiku teenistuses?
Koppel: Toomas Hendrik Ilvese meeskonda kuulumine on suur tunnustus. Narva Elektrijaama osaluse müügi protsessis piirdus Ilvese roll USA investori kontaktandmete edastamisega Eesti tollasele valitsusele. Sirvisin mõni aeg tagasi väljavõtteid 1996-1997 aasta valitsuse istungi protokollidest ning toonane minister Villu Reiljan nõustus valitsuse
kavaga alustada läbirääkimisi elektrijaamade aktsiate müügiks. Ilves seevastu kuulus sellesse valitsusse, mis lõpetas müügiläbirääkimised ja elektrijaamad jäid Eesti Energia ainuomandisse.
Kas TH Ilves on sünnijärgne Eesti kodanik?
Koppel: Jah, on küll. Toomas Hendrik Ilvese mõlemad vanemad on Eesti Vabariigi
kodanikud ja sellest tulenevalt on ka Ilves sünnijärgne Eesti kodanik. Ta ei ole Eesti kodakondsusest kunagi loobunud. Ilves loobus topeltkodakondsusest (USA oma) 1993. aastal asudes tööle Eesti Vabariigi välisministeeriumisse.
Hr. Uudelepp, teie kampaanias rõhutatakse kogu aeg, et Arnold Rüütel on kogu rahva president. Mille alusel te seda väidate, kui avaliku arvamuse uuringute ja 80 kultuuritegelase kirja põhjal on teada, et enamus rahvast Rüütli kandidatuuri ei toeta ja toetab hoopis Toomas Hendrik Ilvest?
Uudelepp: Arnold Rüütel tegutseb kogu rahva heaolu nimel. Jah, praegu saab öelda, et osa rahvast teda ei toeta. Samuti ei ole ju Toomas Hendrik Ilves kogu rahva president, ka tal on oma vastased. Eks pärast valimisi saab näha, kumb ja kuidas peab rahvast taas ühendama hakkama. Ma pean kultuuritegelastest väga lugu, kuid 80 inimese arvamus ei ole üldistatav kogu ühiskonna peale.
Kuidas valmistub presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves debattideks? Kas vastab tõele, et Ilves on oma presidendimeeskonna juba kokku pannud? Kuidas üldistaksite üldjoontes peagi lõppevat kampaaniat?
Koppel: Toomas Hendrik Ilves valmistub valimisdebattideks oma nõunike ja mõttekaaslaste ringis. Debatid Arnold Rüütliga on spetsiifilised, kuivõrd oponendi väljendusviis erineb oluliselt tavapärasest. Et ajakirjanikud on viisakad ega kipu Rüütli sõnavõtte katkestama, siis tuleb ka Ilvesel sellest lähtuvalt käituda. Ilves ei ole oma "presidendimeeskonna" isikkoosseisule veel mõelnud. Iga asi omal ajal. Aga on selge, et ta lähtub personalipoliitikas eranditult kandidaatide kompetentsusest. Küsimus iseenesest on ju huvitav ja pole juhus, et just Edgar Savisaar selle eile tõstatas. Väidetavasti seadis 2001. aasta presidendivalimistel Savisaar Reiljanile ühe tingimuse: Keskerakond toetab valimiskogu teises voorus Rüütlit, Kadriorgu saavad tööle Keskerakonna inimesed. Selle lubaduse unustas Reiljan pärast edukaid valimisi kohe ära. Mistõttu on mõistetav, miks see presidendikantselei mehitamise küsimus on Savisaarele nii õrn teema.
Kampaania on olnud pikk ja hoogne. Loodan, et ka tulemuslik. Kui valimised läbi, siis tuleks seda kindlasti põhjalikult analüüsida. Siin on väga palju õpetlikku.
Hr. Uudelepp, kuidas sobib teie kampaaniaga Savisaare rõõmsameelne teatamine, et Ilves tuleb võimule punaveteranide abiga? Kas Rahvaliidu suhteliselt rahulik ja maamehelik kampaania üldse sobib kokku Savisaare väljatöötatud talle omaste provokatsiooniliste avalduste ja valega? Kas RL ja KE on omavahel ka kuidagi koordineerinud Rüütli kampaaniat? Kas te kiidate heaks Savisaare provokatiivse ideoloogia selles kampaanias?
Uudelepp: Minu meelest on siin tegemist propagandistliku vastandamisega. Vastapool väidab, et Arnold Rüütel viib Eesti hukka ja Venemaa oblastiks (huvitav, miks ta seda seni teinud ei ole, kui plaan tõsine oleks), Edgar Savisaar kasutab sarnast retoorikat vastu. Natuke kurb on see, et Eestis kehtivad topeltstandardid, üks pool võib lubada endale seda, mis teisele karmilt keelatud. Kui Res Publica Tallinnas Bittmani üle tahtis osta, oli kõik
jube hästi. Kui Reiljan korraldab valijameestele vastuvõtu, on see äraostmine, sundparteistamine ja jube paha. Retoorika ja sildistamise kasutamisega on sama lugu. Elu ei vii edasi ei äraostmine ega tõrvamine. Ei, Rahvaliidul ja Keskerakonnal ei ole igahommikusi ühiskoosolekuid, kus taktikat kooskõlastame.
Teatavasti T. H.Ilves on vabamüürlane ja kuulub Trilateraalsesse komisjoni. Kas A.Rüütel on vabamüürlane ja millisesse looži ta kuulub?
Koppel: Pean vabandama, et ma ei tea suurt midagi Trilateraalse komisjoni tööst. Toomas Hendrik Ilves ei ole vabamüürlane.
Uudelepp: Arnold Rüütel ei ole vabamüürlane.
Palun kommenteerige palun allolevat lugu: http://www.sakala.ajaleht.ee/200906/esileht/uudised/5022782.php
Iseäranis huvitab mind, kuidas suhtute noorsootöötaja avalikku sekkumist poliitikasse ning noorte kaasamist. On see Teie meelest eetiline?
Uudelepp: Kui need noored on täisealised, siis miks nad ei võiks tulla? Tegu on
ju valimisealiste inimestega. Arstid ja kohtunikud on niikuinii juba kaasatud.
Koppel: Neetud lugu, mul see lehekülg ei avane.
Miks lubab Rüütli kampaania midagi, mida president oma võimupiirides tegutsedes täita ei saa? Tsitaate Rüütli platvormist: "Anda noortele peredele rohkem kindlustunnet, suurendades sünni- ja lastetoetusi, tagades lasteaiakohad, tasuta üld- ja kutsehariduse, õppevahendid ja koolitoidu, samuti tasuta kõrghariduse. /.../ Jätkata pensionide tõstmist ja luua pensioniealistele täiendavaid töötamisvõimalusi. /.../Arendada Eesti maksusüsteemi nii, et see ühelt poolt ei suurendaks sotsiaalset ebavõrdsust ning teisalt säilitaks motivatsiooni ettevõtlikele inimestele /.../ Kindlustada oluliste infrastruktuuriettevõtete kuulumine Eesti riigile. /.../ Tõsta järgmise viie aasta jooksul kulutusi sisejulgeolekule kiiremini, kui kasvab Eesti riigieelarve tervikuna."
Parandage mind, kui ma eksin, kuid see kõik on kas KOV-i, riigikogu või ministeeriumide võimupiirides. Kui president ei ole mingi kindla erakonnaga tihedates sidemetes, siis kuidas ta seda teostab? Juhul kui president on mingi erakonnaga sidemetes, kas siis ei rikuta nõuet, et president peab olema sõltumatu?
Uudelepp: Lugege Arnold Rüütli platvormi tähelepanelikult. Ta sedastab, mida peab vajalikuks, mitte ei ütle, et ta seda ise teeb. President saab poliitikat mõjutada ja suunata, täideviimine on tõesti teiste roll. Arnold Rüütel annabki inimestele teada, millises suunas ta Eesti riigi arengut mõjutada soovib.
Vabamüürlaste organisatsioon seab oma liikmetele ette tingimuse, et ühiskonnas saavutatud positsiooni ära kasutades tuleb eelistada selle organisatsiooni huve ametikohaga seotud huvide arvel. Kas peate vajalikuks sellise seaduse olemasolu, mis välistaks sarnaste organisatsioonide liikmetel vastutavatele ametikohtadele pääsemise?
Uudelepp: Kahjuks ei oska ma vabamüürlusega seonduvat kommenteerida, tegemist on
salaorganisatsiooniga. Kindlasti peab olema tagatud see, et riigi esindajad lähtuvad alati riigi huvidest.
Koppel: Ma olen Aguga täitsa nõus.
Kuidas näeb välja teie praegune tavaline tööpäev presidendivalimiste juures?
Uudelepp: Hommikul üles ja suhtlema ning kirjutama, kirjutama ning suhtlema ja
nii õhtuni välja.
Koppel: Ärkan, nagu ikka, kell 7 hommikul ja lähen magama siis, kui järgmise päeva lehed on pärast südaööd netist loetud. Selle vahele mahub tegevus, mille üldnimetaja on "jooksvate küsimuste lahendamine". Et Toomas Hendrik Ilvese põhitöökoht on Brüsselis ja Strasbourgis, siis valdav osa suhtlusest presidendikandidaadiga käib telefoni ja meili teel. Võiksin kunagi anda raamatu "kogutud e-kirju valimiskampaania päevilt".
Kas presidenditegemise köögipool on teie eetiliste tõekspidamistega kooskõlas või on see osutunud ootamatult räpaseks?
Uudelepp: Väljund on tihtipeale palju räpasem kui köögipool. Katsun oma elu elada nii, et saaksin vaadata nii peeglisse kui sõpradele otsa. Kui minult nõutaks näiteks alaealiste kasutamist vastaskandidaadi vaimu murdmiseks, paneksin päevapealt ameti maha.
Koppel: Minu "köök" on päris puhas. On uskumatu liialdus väita, et kõik Ilvest toetav materjal on lähtunud Ilvese valimisstaabist. See tähendaks mõtlemisvõimeliste Eesti kodanike algatusvõime alahindamist. Küll aga olen mitu korda, viimati täna hommikul,
endalt küsinud: milliseid isikuomadusi läheb vaja, et töötada Kesknädala toimetuses? Mis neid inimesi vaevab, mis neil puudu on, mis nendega varasemas elus juhtunud on? Normaalne inimene ei suudaks nädalate ja kuude kaupa sellises koguses õelust ja kurjust produtseerida.
Kas pooldate isiklikult presidendi otsevalimist rahva poolt või mitte? Miks?
Uudelepp: Jah, pooldan.
See annab rahvale suurema võimaluse Eesti elu kujundamisel kaasa rääkida. Jääb ära erakondade koostöövõimetuse iga viie aasta tagant korduv demonstratsioon, kui Riigikogus taas kolm vooru valimisi läbi kukub. Probleem on see, et siis tuleb presidendi volitused ja suhe riigikoguga põhjalikult üle vaadata, sest neil on võrdse jõuga mandaat. Praeguste volituste juures viiks otsevalitud president väga ruttu suurte tülide ja segadusteni. Kui riigiõiguslikult pädeva mudeli paika saab, siis iga kell poolt.
Koppel: Ma ei toeta presidendi otsevalimisi. Minu meelest on kogu presidendivalimistega seotud trall tohutu ülepingutamine arvestades presidendi võimu. Presidendi võiks edaspidi valida parlament lihthäälteenamusega.
