Online-intervjuu Priit Hõbemäega
küsimus
1) Mis on monarhia head/halvad küljed?
2) Kas usute Jumalat?
3) Milliseks prognoosite selle aasta majanduskasvu?
1 Monarhia on hea siis, kui see on hästi valgustatud. Halb on see, kui monarh on lühinägelik või pime.
2 Suure häda korral olen pöördunud jumala poole. Paistab, et sellest on abi olnud.
3 Majanduskasvu prognoosimise jätkasin majandustoimetuse juhataja hooleks, kes on sellel alal parem asjatundja kui mina.
lugeja
Lgp Priit Hõbemägi,
kui suur on meediaväljaande omaniku roll antud ajalehe seisukohtade ja vaatenurkade kujundamises? Kui sõltumatu saab olla teie arvates üks ajaleht?
See sõltub nii omanikust kui ka lehe eripärast. Kui omanik või omanike esindaja lööb kaasa majanduses või on tal aktiivsed poliitilised huvid, siis on olemas võimalus, et need jõuavad otsapidi ajalehte. Mis puudutab konkreetselt Eesti Päevalehte, siis omanikud Hans H. Luik ja Jaan Manitski ei osale ajalehe seisukohtade ja vaatenurkade kujundamises. Need asjad on toimetuste juhatajate ja peatoimetaja pädevuses.
Ajaleht on nii sõltumatu kui on selle otsesed tegijad toimetuses. Mida sõltumatumad tegijad, seda sõltumatum ajaleht. Eesti Päevaleht on poliitiliselt ja majanduslikult täiesti sõltumatu.
teine lugeja
Kas EPLi laupäevalisa on naisteleht või peaks ta tegelikult olema midagi enamat?
Ei peaks olema ainult naistelisa, vaid sisaldama ka meestele, noortele ja lastele. Laupäevalehe toimetaja Tiina Kruus on pannud hea alguse uuendatud laupäevalehele, selle edasiarendamine mitmekesisuse ja üllatuslikkuse suunas on parajasti käsil – just hetk tagasi lõpetasime koos Aavo Koka ja Tiinaga selleteemaline arupidamise.
jeff1
Millist otsest kasu saab Eesti EUROOPA LIIDUGA ühinedes. Kuidas see mõjutab Eesti ajakirjandust?
Mitmendaks jääb Mart Lajal Paris-Dakar rallil? Kas teil tööd ei ole pakkuda?
Otsene kasu seisneb Euroopa liidu programmides ja selle kaudu tulevas rahas, mis aitab Eestil väga kiiresti edasi areneda. Et ühel päeval tuleb ka tagasimaksmise aeg, on ka selge. Kuid selleks ajaks elame juba majas, millel on korralik katus pea kohal ja küte sees. See on nagu pangalaen, sest vastasel korral peaksime aastakümneid sente koguma, et elamist korda saada. Võrdluseks võiks vaadata Iirimaad.
Eesti ajakirjandust mõjutab see nii, et ajakirjandus muutub asjalikumaks ja täiskasvanumaks, kuna uued probleemid on sellised, et nende peal enam lihtsalt "surfata" pole ajakirjandusel võimalik.
Mart Lajali kohta ei oska öelda, sest eilsel kiiruskatsel läks tal kehvasti ja ta langes edetabelis. Loodan, et ta platseeruks 10. ja 20 koha vahele.
Oskajale inimesele leidub tööd alati. Mis alal olete silmapaistev ja millised on olnud teie parimad tulemused sel alal?
ym@hot.ee
Miks on laupäevane leht muutunud mingiks arusaamatu sisuga naistekaks. Selliseid asju on ju kõik naisteajakirjad täis. Kas midagi asisemat on plaanis välja mõelda?
Kas majandus ka paremaks läheb?
Tallinna lisa on väga hea!
Leht algab ka laupäeval kõvade uudistega nagu alati. Pehmemad lood on tagapool. Üldiselt plaanime viia naistele mõeldud sisu tasakaalu teiste lugejate huvidega, see on lähiaegade töö laupäevase lehe arendamisel. Majandusest: erinevalt hard-core majandusväljaannetest kirjeldame meie, mis inimestega majanduses juhtub ja seletame inimestele, mis on asjad nii nagu on. Valime teemasid, mis puudutavad paljusid inimesi. Kui seda järjekindlalt teha, tekkib vähehaaval ka tervikpilt majandusest. Ehk siis meie teeme panust rohkem inimestele kui analüütikutele. Kuid me hakkame enam sisse tooma ka üldistusi, mida kirjutavad meie oma töötajad.
Tänud Tallinn lisa eest kuuluvad toimetaja Lea Larinile ja tema toimetuse töötajatele!
valle
Kas olete elus kunagi kirjutanud või plaanite kirjutada mõne raamatu? Kui siis millise, kas teadusliku, popularistliku või ilukirjandusliku?
Kiusatus on olnud, aga olen suutnud seda maha suruda. Oskaksin tõenäoliselt kirjutada vaid sellest, mida hästi tunnen – ajakirjanduse tegemisest, mis on ju tegelikult erakordselt mitmekesine ja juhtumiterohke töö, mis kunagi ei lähe kätte igavaks. Poolilukirjanduslikke ambitsioone elan välja kolumne kirjutades.
juba kolmas lugeja
Kuidas võrdleksite enda ees seisvaid ülesandeid Eesti Päevalehes nende ülesannetega, mida pidite lahendama Ekspressis ja Õhtulehes? Arvestades lehtede seisu antud ajahetkel, teie enda ambitsioone jne. Kauaks näete, et jääte Eesti Päevalehte?
Kui alustasin Eesti Ekspressis, siis oli mul kolm suurt ülesannet: vabastada Ekspress kollasest mainest, ehitada üles Eesti suurima tiraazhi ja lugejaskonnaga ajaleht Eestis ja koostada Eesti parim toimetus. Kui lahkusin Ekspressi peatoimetaja kohalt 1996 aastal, siis olid toimetusel need eesmärgid saavutatud – Ekspressil oli usaldusväärne maine, leht oli trooninud tiraazhitabelite ja lugejauuringute tipus, toimetuse koosseis oli kui tähtede paraad
Õhtulehes oli minu kui peatoimetaja eesmärk muuta Õhtuleht selliseks stiilipuhtaks tabloidiks, mille kõrval Eestis teise tabloidi väljaandmine oleks majanduslikult mõttetu tegevus. Toimetusel see õnnestus – Õhtuleht tõusis oma sisu ja hinnapoliitikaga Sõnumilehe varjust nagu rakett ja saavutas mõne ajaga SList kaks korda suurema tiraazhi. Ja tõepoolest osutus teise lehe väljaandmine mõttetuks, mille tulemuseks oli lehtede ühendamine. Tänane SLÕhtuleht ongi ju sisuliselt seesama toonane Õhtuleht, millest sai turuliider ja millele kunagisest Sõnumilehest on lisandunud vaid arvamuskülje sotsiaalne tundlikkus.
Päevalehes ees olevad ülesanded on hoopis keerulisemad. Nimelt on turul kaks võistlevat päevalehte, mis teineteisest väga palju eristuda ei saagi. Nii et mõlema lehe sisu võib olla küll kvaliteetne, aga hea turundus tähendab veel rohkem. Päevalehe eesmärk on olla Tallinnas ja selle lähimas piirkonnas konkurentsitult tugevaim kvaliteetpäevaleht, nii et teistel päevalehtedel pole mõtet siin konkureerida. Aga sinnani on veel pikk tee.
Päevalehes kavatsen olla niikaua, kuni minu oskustest ja ideedest lehele kasu on. Nii et see sõltub eeskätt minust enesest.
Milles on probleem?
Miks on Eesti Päevaleht kahjumis? Kas Õhtuleht jõuab ka sel aastal oma kasumi arvelt teid ülal pidada. Kas asi on lehe sisus, või lugejate vähesuses? Aitäh.
Eesti Päevaleht on kahjumis, kuna selle tegemisega seotud kulud ületavad tulusid. Kuid kahjum vähenes möödunud aastal jõudsalt ning paari aasta pärast teenime oma leiva juba ise. Muide, Õhtuleht ei pea Päevalehte üleval. Päevalehe sisu on hea, aga seda saab alati parandada ning sellega tegeleme iga päev. Lugejaid on Eestis tõesti liiga vähe. Neid oleks juurde vaja paar miljonit! Kahjuks on ka reklaamiturg juba aastaid madalseisus. see kõik avaldab mõju lehtede majandusele.
Alev Strömm
Hva gjør De tror, er det god at Nordic penger regjerer Estonian presse? Er det mulig at Shcibsted kjøper Eesti Paevaleht også?
Ja, det er god med mig med Nordisk penge i Estlands aviserne. Men jeg tror at Schibsted koper ikke Eesti Päevaleht.
tinkivinki
Millist tulevikku näeb Eesti Päevaleht oma internetiväljandel? ÄP kirjutas, et nii EPL kui SL ÕL teevad oma internetiversioonid peagi tasuliseks.
Võimalusi on mitu:
1. jätta nii nagu on
2. sulgeda ja anda password koos lehe tellimusega kaasa
3. sulgeda ja müüa passworde SMSi kaudu.
4. Kuni kl 14 kuvada ainult pealkirju ja sissejuhatusi.
Millist eelistate teie ise?
Göran Svensson
Härra Hõbemägi.
Milline on Teie suhe spordiga ja kas te teate mis on virtuaalsport?
Tänan!
Jalgratas, mägimatkamine, sulgpall, mäesuusatamine sobivad mulle ja aeg-ajalt tegelen nendega. Proovisin ka uisutamist. Virtuaalsporti proovisin Tokyos Sony meediakeskuses slaalomisimulaatori taga. See oli vägev, sest adrenaliini tekkis sama palju kui päris mäe peal!
Dr. Stirlitz
1. Kes oli see geniaalne inimene, kes tuli mõtte peale EPL online's TSENSUUR kehtestada? Ja kui vana ja mis haridusega teie tsensor(id) on?
2. Kas Peeter Känd valmib teie toimetuse suleseppade toel?
Päevaleht on kvaliteetleht ja ropendamine, vaenuõhutamine jms ei sobi meie meelest Päevalehega kuidagi kokku. Viisakale interneti kasutajale ei tohiks see iial probleemi tekkida. Kisab ikka see, kelle king pigistab, kelle roppus läbi ei läinud vms.
Peeter Känd paistab tegutsevat ühes ministeeriumis, nii et Päevalehel pole temaga midagi pistmist. Tundub, et temas on lausa gigantset koomikuannet!
Pierre
Que votre opinion de joint-il avec l'Union européenne?
Minu arvates Eesti peaks ühinema Euroopa Liiduga.
harv lugeja
Kas tuleb ette erakorralisi "kohvil käimisi"omaniku juures?
Jah, tuleb, kuigi harva.
Teemu
Mitu aastat olite te kommunistliku partei liige?
Igaühel on minevikus midagi, mille üle ei saa uhke olla, aga mida muuta ei ole enam võimalik. Nii ka minul.
poliitikahuviline noor
Härra Hõbemägi, kõigepealt avaldan tänu ja kiitust Teie pikalt kestnud ajakirjandusliku karjääri üle, mis algas siis kui olin veel liiga noor, et lehti huviga lugeda ja kestab nüüdki, mil loen lehti ilmse kõrgendatud tähelepanelikkusega - meedia ja politoloogiatudeng nimelt. Aga küsimused järgnevad.
1. Erinevates uuringutes on selgelt välja tulnud Eesti Päevalehe (toimetuse ja eriti osade ajakirjanike) teatud mõõdetav vaenulikkus Keskerakonna suhtes ning aimatav sümpaatia nn endise kolmikliidu suhtes. Kas võtate omaks või lükkate ümber.
2. Kui läheneda teoreetiliselt, siis mõteisklege palun hetk selle üle, kas selline sümpaatia (hoolimata Teie vastusest eelmisele küsimusele - võtame eelmainitet uuringuid tõe pähe)on kuidagi ka põhjendatav. On siin mingi loogika (erahuvid, ajakirjanike maailvavaade, toietuse juhtide tegevus). teisisõnu: kust see tuleb ja mille jaoks seda vaja on.
3. Kas erapooletus on (ja kas ta peakski olema) ajakirjanduse eesmärgiks poliitika kajastamisel. Kas see on Eesti Päevalehe eesmärgiks? Miks ni halvasti välja kukub?
Ette tänades, ja jätkuvalt austusega.
Martin
1 EPL ei ole vaenulik Keskerakonna vastu. Me tunneme nende tegemiste vastu tõsist huvi, sest mida suurem võim on erakonnal, seda hoolikamalt peab press seda silmas pidama, et poliitikud tunneksid avalikkuse survet ja ei julgeks hämaraid tegusid teha.
2. Kui on olemas sümpaatia liberaalse maailmavaate vastu, siis tuleneb see ajakirjanike isiklikest veendumustest. Sealt see tulebki - inimeste seest. Mille jaoks seda vaja on? Selleks, et ennast selles kirevas maailmas määratleda ja oma koht leida. Üks maailmavaade ei ole parem kui teine, need on lihtsalt erinevad.
3. Erapooletus peab olema ajakirjanduse eesmärgiks, kuid samal ajal peab ajakirjandus olema ka kirglik võitleja. Meie võitleme õigluse eest. Kes teeb, sel juhtub.
mamma
Millal õpivad EP ajakirjanikud ära eesti õigekirja? Noorematel autoritel on seis ikka üsna nutune. Võibolla aitaks, kui toimetusse osta paar eesti keele õpikut!
Aitäh, raamatuid meil siin ikka on. Ja nüüd on kolm head korrektorit ka!
juhan
kuidas hindad mega.ee saadud kogemust ning mida õppisid sellest
Megast saadud kogemus oli kahesugune: ühest küljest oli see väga huvitav uue tehnoloogiaga tegelemise aeg ja teisest küljest tõestas, et isegi siis, kui pool maailma usub mingi asja ärilisse edusse, võib ikka kõik vastu taevast lennata..
miisu
miks epl tellijate arv on peaaegu 2 korda väiksem kui postimehel
Päevalehe tellijate arv on läbi aegade olnud enam-vähem samasugune. See näitab, et sellel lehel on kindel lugejate hulk, kellele selline leht meeldib ja vajalik on. Päevalehe eesmärk on olla tugev Tallinnas ja selle lähimas ümbruses, mitte igas Eetimaa nurgas. Tiraazhi oleks samas väga kerge tõsta üliodavate tellimustega, kuid möödunud aastal me seda teed vältisime.
ivar
Mr. Hõbemägi!
Kas EPL Online läeb selle aasta jooksul tasuliseks või piiratakse muude võtetega juurdepääsu enne teatud kellaaega?
Miks EPL järjest rohkem "kolletub"?
Miks on artiklitel olematu keeleline korrektuur?
Ja spordiosa on täiesti mõtetu, ütelda olematu!
1 Ei oska veel öelda, aga kui paljud inimesed maksavad lehe sisu lugemise eest ja osa millegipärast ei maksa, siis tekib küsimus, et kelle arvel sellist kingitust tehakse?
EPL ei kolletu.
Lehes on 3 korrektorit.
Spordiosa vajab tuge ja arendamist, see on võetud arendustöö prioriteetide hulka. Nii et läheb paremaks!
jam
Küsimust pole, aga edu soovin teile küll. Poliitikasse oleks teiesugust meest vaja, saaks rohkem kino vähemalt.
Tänan heade soovide eest, Res Publica juba käiski mind poliitikasse kutsumas, kuid ma otsustasin jääda ajakirjanduse juurde.
Punktike
Miks EPL ei taha anda uudist edasi erapooletult, ilma omapoolse poliitilise töötluseta?
Miks Punktike ei taha esitada küsimust erapooletult, ilma omapoolse poliitilise töötluseta?
jaan
Mida arvate ajakirjandusõpetuse üldisest tasemest praeguses Eestis ja selle muutumisest viimase 15 aasta jooksul? Kas praegu ülikooli lõpetavad ajakirjanikud on piisavalt kompetentsed?
Kuidas on Eestis lugu ajakirjanduseetikaga (võrreldes meie lähinaabritega)?
Ma pean väga lugu neist ajakirjanikest, kes õppisid oma eriala 1980ndatel aastatel Tartus. Minu arvates on missioonitundlikkus ajakirjanikule hädavajalik, nagu ka särava isiksuse olemasolu. Vahepealsed ajad olid üsna nukrad, kuid paaril viimasel aastal näen taas, et Tartust tulevad noored ajakirjanikud on erksad, haritud, uudishimulikud ja edasipüüdlikud. Aga pean ikkagi veidraks, et ajakirjandust õpetatakse linnas, kus puudub oma tasuline ajaleht ja on vist vaid 1 raadiojaam. Ujumist tuleb õpetada ikka veega tidetud basseinis!
Eetika? Ma arvan, et meie vaba ajakirjanduse lühikese kogemuse kohta üsna OK, aga mida pikema demokraatiaga ühiskond, seda olulisem on ajakirjanduse eetikaküsimus. Küll see ka meil nii läheb.
tellija
Kas möödunud aastal oli EPLis mõni huvitav artikkel?
Mul ei jäänud küll mitte ühtegi meelde (küll torkisid silma üleeilsed välisuudised, uudisevabad uudised Eestist jne jne).
Varem sai huviga lugeda Kalle Muuli, Harri Tiido või Enno Tammeri artikleid - praegu ei venita küll ükski EPL ajakirjanik ega kommentaator kuidagi nende tasemele ligilähedalegi (ei Soosaar, Kivirähk ega keegi teine).
Mis põhjusel peaks ma EPLi tellima?
Oli küll huvitavaid artikleid, võibolla on probleem hoopis mälus, kui meelde ei jää... ;)
Minu arvates on Päeavlehe arvamusküljed praegu konkurentsitult parimad terves Eesti ajakirjanduses, aga maitse üle, nagu öeldakse...
EPLi peaks tellima sel põhjusel, et olla hästi kursis sellega, mis meie ümber toimub ja teada, mida arvavad sellest kõigest Eesti parimad kolumnistid.
sander
Lugupeetud Priit Hõbemägi.
Mida arvate Kesknädala kunagisest nõudest Teie tagasiastumise kohta Eesti Päevalehe peatoimetaja kohalt? (meeldetuletuseks - http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=4
645081 )
Milline on teie arvamus Kesknädala taoliste poliitiliselt sõltuvate ajalehtede kohta? Kas neil on oma koht Eesti ajakirjandusmaastikul või loete Te neid tõsise ajakirjanduse hulka mitte kuuluvaiks?
Ei arva eriti midagi. Igaüks võib nõuda mida tahes, Nõukogude Liit näiteks nõudis rahu Afganistanile, samal ajal seal sõda pidades. Poliitiliselt sõltuv väljaanne on parteiladviku hääletoru ja propagandarelv (erakonna nimest hoolimata), muud midagi. Sel pole miskit pistmist vaba ja sõltumatu ajakirjandusega.
Punktike. Kommentaar
Tegelikult peaks EPL sellise internetikommentaaride arvu juures pururikas leht olema. Rahvas on ikka liiga vaene, et sellist luksust, nagu meie oludes on üks ajaleht, omale võiks lubada. Mu sugulasel on USA riigametis lihtteenistujana päevapalk kolm korda suurem kui siin näiteks arstil või õpetajal kuupalk. Vahe on ikkagi ju 90-kordne, aga EPL on ainult poole odavam kui näiteks Washington Times, samasugune parempoolne rahvaleht.
Kui kunagi peaks asja saama nn "mikromaksetest", mis iga klikkimise eest sendi võtavad, siis oleks leht jah pururikas. Aga sellest süsteemist ei saa kuidagi veel asja.
Ja lehtede tellimine on tõesti kallis, kuid ainult natuke kallim nende tootmise omahinnast, millele lisanduvad levitamise jms kulud.
guglunk
Kas Teile on teada, kes peidab end Peeter Kännu nime taha? EPL toimetus teab nende IP andmeid ja on selge, et pole alust seda infi avalikustada. Kui aga juhuslikult pärinevad selle "kommentaatori" tekstid Tallinna Linnavalitsuse arvutitest, või ehk mõne muu maksumaksja raha eest toimiva institutsiooni seast, paluksin küll sellist kohta teada saada. Niipaljuks peaks meil õigus olema.
Ei ole linnavalitsus, hoopis üks ministeerium on.
Quo Vadis
Hr Hõbemägi!
Kuivõrd oluliseks peate ajakirjanikuna oma töös eetikat. Kas Teie arvates on Urmas Ott ekraanil käitub õigesti või on ta liiga ülbe ja lubab endale liiga palju. Milline on Teie suhe Urmas Otiga. Kas teil oleks temalt midagi õppida või pigem temale midagi õpetada. Kas Teile omal ajal ka meeldis telemees Pant ja millisena tema teile tundus. (p.s ma ei ole Urmas Ott)
Tänud ja edukat teletaipu. Olete seal teised Richard Tondid..
Ilma eetikata ei saagi ajakirjanik töötada. Ott on kahtlemata üleolev, aga kui see on vahend, siis saavutab ta oma tulemuse. Tema puhul on see pigem stiili kui eetika küsimus. Ja temas on sellist sarmi, mida harva ekraanil kohtab. Ma pole Otiga isiklikult tuttav, eelistan teda telerist vaadata (ja kommenteerida). Aga ta on nii isikupärase stiiliga, et vaevalt talle midagi õpetada on - ja õppida temalt ka vaevalt. Asi iseeneses, nagu öeldakse. Panti mäletan telekast ja ta on hästi meelde jäänud. Ta oli väga sisendav saatejuht, kes pani ennast kuulama.
Pedro
Lei ama dei maccheroni?
Sorry? What did you say?
aadu
Millistel alustel toimib EPL Online tsensuur... kergelt sarkastilise märkuse eest Iisraeli -Palestiina teemal saab mitmenädalase kommenteerimiskeelu aga samas jõhkraid-ropendavaid kommentaare samal teemal ei tsenseerita ja kui saata asja kohta loo autorile Hankewitsile e-mail siis see jääb vastuseta.
Kui toimetuselt ei saa vastust põhjendatud protestile, siis tuleks pöörduda minu poole. Konkreetset juhtumit teadmata on mul raske seisukohta võtta, ka otsus oli õiglane või mitte. Me püüame selle poole, et meie piirav tegevus oleks alati õiglane ja aus.
wungel
Nägin seda Teletaibu saadet ETVs, minu arust te kõik peale Leinatamme lipitsesite Savisaare ees. Nii kõva autoriteet on mees või mis?
Ei lipitsenud seal keegi. Kuid saatekülalisi ei peedistata ega solvata samuti.
Peter
Lp Hr Hõbemägi.
On-line interviud on toredad asjad. Kahjuks on enamus kordadel promimentidel vastamiseks vaid tund ja enamus küsimusi jääb vastuseta. Kas ei oleks neile siis korektne hiljem vastata. Loomulikult paljud küsimused oma sisult korduvad, aga ikka jäävad väga paljud küsimused vastuseta. Interviueeritav saab ka siis valida millistele ta vastab ja millistele mitte. loomulikult pole vajadust vastata solvavatele ja tühjadele küsimustele aga piinlikele ikka võiks.
Kas Teie vastate kõigile esitatud küsimustele?
Teie märkus on õige. Ma püüan vastata kõikidele küsimistele ja püüame leida lahenduse sellele,et ka teised intervjueeritavad saaksid kasvõi hiljem kõik vastused anda. Aitäh!
Krista
Üks asi on ajakirjanduses tublisti muutunud: kirjutajaskond on kokku tõmbunud. Kollasust peites püsitakse n-ö ekspertkirjutiste mallis, põhinedes sulepeast ilmutatud faktil (sh eksperdi kommentaar) või ligi mõttetutel lühivaadetel maailmavaatelisetesse asjadesse. Kas ei peaks kohta leidma laiemalt oluline (sh eluolu) ja kas ei peaks lugejat väheke kõrgemalt hindama?
Isikupäraseid kirjutajaid on Eesti ajakirjanduses väga napilt. Esimesena tuleb meelde Madis Jürgen, teisen Rein Sikk...kes veel? Need on erilised anded, muidugi. Nagu aru saan, ootate rohkem reportaazhilikku ajakirjandust sündmuskohalt. Võtame selle arvesse! Laiemalt olulise ja elulise poole püüame ka meie, nii on ka meie tänavu aastased prioriteedid sõnastatud.
roco
Lp.P.Hõbemägi, kas olete kungagi kanepit suitsetanud?
Suitsetanud olen elus küll, aga kes ütles, et see just kanep oli ;)
Kuukulgur
Kas Teie arvates on tugev ajakirjanik see, kes kirjutab suvalistel teemadel "seinast seina" või see, kes spetsialiseerunud kindlale valdkonnale? Kes on Eesti Päevalehes ülekaalus?
Toimetuses on alati vaja mõlemaid - esimesi nimetatakse üldreporteriteks, teised on spetsialistid. Mõlemad võivad olla tugevad või nõrgemad. Päevalehes on mu meelest tasakaal. Aga üldiselt on hea, kui ldreporteril on olemas ka oma tugev "eriala", kus ta silma paistab.
Brex
Kas ei võiks taastada ajalehe vana formaadi,selle mis oli enne 2000.a. septembrit?
Vana formaat oli
1. ebamugav kasutada
2. kallim toota
3. seda formaati jääb maailmas ühe vähemaks
Aga ehk teeme mõnikord mõne eriväljaande selles vanas formaadis!
maalt ja hobusega
tre,
millised on EP sporditoimetuse tulevikusuunad? kas on lootust, et nende poolt kajastatavate sportlaste ja spordialade geograafia kunagi kasvab?
p.s. Ville Arike on täitsa OK
Suunad on välja töötamisel, alustame järgmisel nädalal tõsist tööd. Küsige siis uuesti!
Liis Prikk
Tere! Minul tekkis küsimus, kas ja mil määral üldse tehakse artiklitele keelelist korrektuuri? Kõige viimase näitena sobiks 08.01 online artikkel "Töökuulutus ahistab ealiselt ja sooliselt", kust võib leida sõna KANDITAAT. Ainult selle kallal norida poleks aga õige, tükkmaad hullem on artikli "Milleks meile supernaine" (08.01) lause - Läänekad on välja mõelnud, kuidas PALANSEERIMISEGA välja tulla. Sõna läänekas tundub võõras, kuid palanseerimine on lihtsalt vale. Sarnaseid vigu leiab minu arust ajalehest liiga tihti. Ajalehe sisuga jään enamasti rahule, kuid keeleline vorm võiks küll paremaks muutuda - mõnikord on keelekasutus nii väär, et varjutab hea sisu. Jõudu!
Toimetuses töötab nüüd 3 korrektorit, kes loevad läbi kogu lehe. Aga ka neil võib tulla ette vigu. Üldiselt on aga kvaliteet varasemaga võrreldes tugevasti paranenud.
Linda
Kas teie meelest on praegu võimalik kolmanda üleriigilise päevalehe turuletulek, nii et ta oleks ka elujõuline? Mitu ajakirjanikku tuleks selleks ülejäänud väljaannetest ära meelitada (s.t ilmselt ei saaks see toimuda ainult töötute / muul ametil töötavate ajakirjanike jõul)?
Ma ei usu kolmandasse lehte, sest isegi olemaspolevad kaks ei saa hästi sellest turust ära elatud. Ei näe ka investorit, kes tahaks oma raha põletada. Umbes 100 miljonit krooni peaks esimese paari aastaga ära kulutama. Toimetuses peaks olema kokku umbes 60 lehe tegemisega seotud inimest, neist 40 ajakirjanikud.
sõna vabaks
Mis kasu on arvamustest kui tsensuur roogib ebamugavamad välja? Ei pea silmas roppusi ja muud taolist.
Kui tõesti on nii, siis palun andke mulle märku.
Misha
Kakogo võ mnenija o võhodjashchih v Estonii gazetah na russkom jazõke?
K sozhaleniju ne ha otshenj võsokom mnenij. Kazhetsja, tshshto oni rabotajut v polititseskih i ekonomitshekskih interesah sobstvennikov, a ne v interesah tshitatelej.
elumees
Noh, omavahel öeldes, kuidas siis Ingrid kah on?
Tänan küsimast, aga oma eraelu ma ei kommenteeri.
peeter
Paar päeva tagasi kirjutasite petis Aare Pällinist.Eriti kaval, osalise juuraharidusega-ei maksa iialgi riigilõive ja lollitab kohtu- ja ametivõime.Täitevameti andmeil puudub tal vara ja igasugune sissetulek.Homme korraldab konverentsi, kust võtab osa rida riigikogu liikmeid.
Kuidas on selline asi Eestis võimalik. Me ei ole ju esimist aastat riik.Nüüd ähvardab ja mõnitab ajakirjanikke.
Kohtusin Pälliniga juba aastaid tagasi, kui ta oma keerulist teed alustas. Õnneks on ajakirjandus Pällinile juba tähelepanu juhtinud, nii et ehk tal ei õnnestu sulitempu korda saata! Aga eks tuleb ametnikel ka endal hoolikalt vaadata, kellega asju ajada!
Anne Luht
*Kas on alles veel vanu sõpru?
*Mis on nende head jooned?
*Kes on praegu kõige parem sõber?
*Kas peres looma on? Mis nimi, miks just selline?
*Kes naabrid on?
*Kuidas suhtlemine kulgeb?
*Ema-isa, õed-vennad, kõige vanemaks elanud esivanem?
*Mõni sõna sugupuust, kust pärinete?
*Kas olete analüüsinud EL-u tulevikku, kui see näljastekari sellega liitub, milliseid kaitsevahendeid EL siis võiks kasutusele võtta?
* Kui me veel kohe ei astuks EL, millised oleksid meie edasised kauplemise võimalused?
Ette tänades!
Sõbrad on enamasti alles.
Sõbrad on sõbrad hoolimata nende headest või halbadest joontest. Neid ei valita, nad on.
Kõige parem sõber? See on nii isiklik küsimus, et parem jätan vastamata.
Peres on vöödik kass, kellel ühelt poolt pole nime, aga teiselt poolt on neid mitu. Mine võta kinni, miks see just nii on.
Naabritega teretan, aga eriti ei suhtle.
Ema ja isa on insenerid, vend on ja poolvend.
Ei oska öelda, kui vana see kõige vanem esivana oli, aga paistab et pikaealised on kõik.
Üht otsapidi Hiiumaalt, teist otsa pidi Järvamaalt. Esivanemad paistavad olema osavad mehed olnud - seitse põlve seppaid.
Euroopa Liidu tulevikku on väga raske ette ennustada, aga leht hakkab nende analüüsidega varsti peale - et mis siis saab!
Küll me kuidagi ka kaupleksime, aga me ei suudaks oma riiki üksinda nii kiiresti ja hästi üles ehitada.
kana
Kas pea ikka nokib?
Pea nokib mul täiega!
kolleeg
1. Miks te laupävase lehe esikaant reklaamiks müüte? Kui näiteks reedel laienes EL oli järgmise päeva esikaanel mingi korvmööbel. Kas te ei arva, et see on nö "lühike raha"
2. Kuidas te ise lehe formaati defineerite
Ega ise ei tahaks müüa, aga raske on reklaamivaesel ajal rahale ei ütelda. Sellepärast.
Formaat on kas a. A3 või b. kvaliteetpäevaleht.
pallike
Lehe formaat tundub küll nii tühine asi sisu kõrval, aga paljud inimesed on kurtnud just seda ,et antud formaat on eba mugav ja seepärast arvan, et tasuks kaaluda. Jääge ikka parempoolseks!Jõudu edaspidiseks!
Tänan hea soovi eest! Aga lehtede suurus väheneb maailmas selle tõttu, et elus on vähem ruumi ja lugeda tuleb füüsiliselt kitsastes oludes.
Enn Oja
Tere kunagine ajutine kursusekaaslane! Mul 2 küsimust.
1) Millal lõpetab EPL kommijate ARVUTITE VÄLJALÜLIMISE (isiklik kogemus sügisest, sain pärast eelnevaid ähvardusi ka sellise teate kommimisel) ja kes oli sellise staalinliku tsensuuri väljamõtleja EPL-is? Ning millal lõpeb taoline tehistsensuur EPL-is üldse?
2) Millal kohustad oma kaastöötajaid (/alluvaid!) tutvuma võõrkeelsete nimede hääldus- ja õigekirjareeglitega, võõrnimede kirjakuju vastab juba ETV spordijutlustajate hääldamise taseme(tusega)? Kui ise ilmas ringi liigud, tunned ju huvi vastavas riigis valitseva kirjaviisi ja nimede häälduse vastu? Sa pole ju ameeriklane või russ, et ülejäänud maailmale tuumapommi seljast sülitada.
1. Pole konkreetse juhtumiga kursis, kui teaksin, siis oskaksin seisukohta võtta.
2. Toimetajad peavad olema kursis õigekirjutusega, korrektorid samuti. Kui on taas konkreetseid juhtumeid, palun märku anda.
?
Tere Hr. Hõbemägi. Olen pikaajaline Päevalehe lugeja aga viimasel ajal tunnen muret, et miks teie lehest on hakanud lahkuma head ajakirjanikud , kes on ka huvitavad isiksused? (Enno Tammer, Rein Sikk jne.) Kas see tuleneb lehe sisestest konfliktidest või kardavad lahkujad lehe tuleviku pärast ja otsivad kindlamat töökohta?
Aitäh sisuka küsimuse eest! Üks põhjus on see, et Päevalehe toimetus on üsna muutumatuna püsinud 5-6 aastat. Inimesed on teinud oma tööd suure pingega ja pole imestada, et ühel hetkel vajab keegi vaheldust või uut väljakutset. Rein Sikk näiteks sai pakkumise kohaliku ajalehe peatoimetaja kohale - see on ju talle tõsine väljakutse. Tammer tegi tööd nii suure pingega, et see muutus juba tervisele ohtlikuks. Nii et inimeste liikumine on loomulik. Samal ajal püüme leida oma ridadesse uusi nimekaid kirjutajaid Kui teil on mõni hea nimi pakkuda, kuulan huviga!
Laine Harjal
Kas peatoimetjad on sageli edevad ja rumalad?
Oleneb inimesest, mina olen kohanud sageli tarku ja tasakaalukaid peatoimetajaid.
H Niidas
Olude sunnil elan/töötan New Yorgis ja pean sidet kodumaal juhtunuga Eesti meedia interneti väljaannete abil. Lisaks kaebustele keelekasutuse aadressil ma pakun välja, et Eesti ajakirjanike analüütika võime jääb kõvasti alla näiteks "The Economisti" tasemest. Mida teha, et seda parandada? Kas näiteks ei tuleks kasu palude erivaldkondade ekspertidelt päevakohaseid artiklid? Sotsioloogid saaksid rahvale selgitada demograafilisi tegureid, mis tagavad Eesti praegust madalat iibet, et vältida (või vähemalt vähendada) igasuguste absurdsete ettepanekute tekket sellel teemal.
Jah, ma usun ka et võib alla jääda. Üks põhjus on kindlasti sellise inimressursi vähesus. Eks me telligi spetsialistide artikleid, kuid Päevaleht on ikkagi uudiste ajaleht, samal ajal kui Economist on analüütiline ajakiri.
tartlane
Juba mõnda aega eelistan Päevalehte Postimehele teraste arvamuslugude pärast. Arvan, et Päevalehe tellijate arv Tartus kasvaks oluliselt, kui lehel oleks Postimehele sarnane Tartu lisa, kasvõi kultuuri-info. Põhiline, et see lisa ei oleks mingi Linnaleht, mida kusagilt kaubamajast otsida või mille järel sabatada tuleb. Mida arvate?
Mõte on intrigeeriv. Eks aeg näitab, ka me selleni jõuame või mitte.
Juss
1.Tsensuuri kohta juba küsiti, igaks juhuks kordan, ehk saab siis kindlamini vastuse. Pean ka silmas ilmselt kellelegi (kellele?) ebamugavaid kommentaaride kadumist?
2. Kommentaaride juures on märkus, et võibolla kasutate ka paberist väljaandes. Kas tooksite näiteid, milliseid olete kasutanud ja kas autorile honorari olete maksnud?
3. Kas poleks tore, kui iga artiklit ja kommentaari saaksid lugejad ka hinnata. Oletame, et 5 palli süsteemis ja hindamise tulemus oleks avalik järgmisel kujul: x,y,z,k,l. See tähendab x hindajat
pani 1, y hindajat 2 ja nii edasi l hindajat pani hindeks 5. Kommenteerige ettepanekut. Mida teised lugejad arvavad sellest ettepanekust?
1 Tuleks rääkida konkreetsetst juhtumistest, umbes ei oska rääkida.
2. Oleme kasutanud arvamusküljel, honorari me selle eest ei maksa.
3. Mis on sellise hindamise mõte?
SÕSTAR
Kes on Eesti parim laulja?
Kui tegu on heade muusikutega, siis ei saa öelda parem või halvem. Siis on nad lihtsalt erinevad.
Mulle näiteks meeldib Riho Sibul. Aga Jassi Zahharov meeldib ka.
Lugeja
Lugupeetud Priit Hõbemägi
Kuidas saab pakkuda (avldada) artiklit mingil teemal. Olen olnud riigiametis hulk aastaid ning oleks mõndagi lugejatele öelda. Kas selleks valib toimetus kindlad autorid või on igaühel õigus pakkuda oma kirjatööd. Millised on reaalsed võimalused, sest kirjutada lehekülgede kaupa artikleid, mida keegi ei avalda, pole mõtet. Aitäh.
Saatke minu aadressil priith@epl.ee
Seenevana
1. Tundub, et nii TEADUS kui ka LOODUS on EPL-is kaootilisteks juhukülalisteks. Kas on ikka tõesti nii, et see kraam "ei müü"? Isegi EPL-st kollasemas SL ÕL-s tundub nagu müüvat. Milles asi?
2. Eriti suur siirust ei saa järgmises vastuses nõuda, aga ikkagi: kui suur on reklaamiandjate (soovide, tahtmiste, eelistuste, vastuseisu) mõju ajalehe sisule? Ehk saate sellele vastata neid riivamata?
3. Pole küsimus. Loen väga pikka aega nii EPL kui ka PM (ja Ekspressi, ja vahel Nelli Teatajat ja muudki, ka maakonnalehti) ja vaatlen lõbusa imestusega, kuidas nagu kiigel kord on üks veidi kollasem, siis teine...
Üks kollasuse indikaator (mitte peamine!): kui palju on lehenumbris kirjutisi, mille pealkiri on kas vastupidine sisuga või seda moonutav.
Edukamat soovides, S.
1. Kui Tiit Kändlerit sai Eesti Looduse ja Horisondi juht, siis hakkas tal jääma Päevalehe üha vähem aega. Aga need teemad ise ei kao kuhugi ja kavatseme neid lähitulevikus jätkata koostöös Rohelise Väravaga.
2. Reklaamiandjatel pole mingit mõju lehe sisule.
Indrek
1.Kas avaldati survet Rein Raua artiklite mitteilmumiseks?
2. Kas olete nende eest kusagil "vaibal" käinud?
3. Üldse, kas mitte ei pingutanud leht üle Raua seisukohtade "tasakaalustamisega" polkorrektsete kirjutistega?
aitäh,
Ei avaldatud survet.
Ei, hoopis minu juurde saabus USA saatkonna töötaja, aga me rääkisime viisakat juttu.
Tahtsime küll tasakaalustada, aga tegime seda, sest tundsime vajadust selleks.
Valentin
Miks Päevalehe kultuurikülg nii nõrk on ja meenutab "elukülge"?
Pole nõus. Päevalehe kultuur katab Eesti nn "põhikultuuri" hästi ära. Pigem on seal puudu kergemat sorti kultuuri kajasntamisest.
martin007
Kuidas Teletaibu saates osalemine on teie mainele mõjunud?
Kas Kaur Kender on Teile autoriteet, kelle arvamusest lugu peate?
Arvan et on tuntust lisanud. Mida teie arvate?
Kenderist saab kunagi veel hea kirjanik. Autoriteediks ma teda ei nimeta, küll aga on ta huvitav vestluskaaslane.
Tiit Kuldorg
Nüüd kus te Savisaare Leinatamme saatesse kutsusite ja tema taldu lakkuda üritasite, nüüd võib küsida ka kahte järgmist küsimust:
1) Kui palju Sa teenisid Edgar Savisaare süstemaatilise aastatepikkuse mõnitamise eest Tarmo Leinatamme saates?
2) Kas Sulle maksti seal tükitöö eest või hinnati ka töö kvaliteeti?
Härra, kas te olete hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud?
elektor
Kas on mõtet pidada Päevalehe palgal Tarandit ja Krossi, mina lõpetasin Krossi lugude pärast Päevalehe lugemise.
See küsimus pakub mulle suurt huvi - mis on Krossi ja Tarandi artiklite sisus sellist, mis sunnib Teid lehest loobuma? Palun konkreetselt ja analüütiliselt!
KH
Kas pole tulnud mõtesse muusikaarvustusi mõnelt muult autorilt tellida. nende üle naerdakse ...
Päevaleht on kasutanud erinevaid muusikakriitikuid, kellesse suhtumine on muusikaringkondades samuti erinev. Koosseisulist muusikakriitikut meil ei ole. Lootuses, et kunagi saab olema ja et teda tõsiselt võetakse...
Loogik
Eestis on 30 000 noort narkosõtlast - kurjategijat
+ HIV + AIDS + parimas eas Eestile kadumaläinud tööjõud. Milline on ajakirjanduse ja meedia roll noorte mõjutamisel ja võitluses narkomaffiaga.Kas te kardate narkomaffiat? Kas see ongi demokraatliku turumajanduse tulem? USA on narkoainete kasutamise topinguna sõjaväes seadustanud!? NATO - sse ja Euroopa Liitu astudes kõik eeltoodu võimendub!? Millist lahendust siin Teie näete?
Ajakirjandus ei ole politsei ja ei võitle maffiaga. Maffial on relvad, ajakirjanikul arvuti. Võitlema peab riik kogu oma jõuga. Kui riik sellega hakkama ei saa, siis tuleb süüdlasi otsida Toompealt ja valimistel oma suhtumist näidata.
PK
Lp Priit Hõbemägi!
Eesti Päevalehe kohta on käibel lööknimetused
"Isamaaliidu hääletoru", "õukonnaleht" jne.
Neid nimetusi pruugitakse igal võimalikul ja võimatul juhul, peamiselt siis, kui Teie lehes on
ilmunud uudis või pikem artikkel, mis kahjustab
praeguse võimukoalitsiooni mainet või seab selle küsimärgi alla.
Minu küsimus oleks järgmine: kuidas Teie, keda ei ole vähemalt oma nime all kommentaariumides figureerimas näha, nendele rünnakutele vastaksite?
Milline on Teie kui peatoimetaja vasturünnak, n-ö löökvabandus või -õigustus?
Ette tänades
PK
Kas siis Mart Laar kuulub tänagi "õukonda"?
Tänane Päevaleht on parteidest sõltumatu leht. Minu jaoks on sellised hõiked näide inertsusest, kus tegelikkuse pähe esitatakse oma soove või kinnismõtteid.
peet
hr.peatoimetaja!
Palun vastata. Viimastel päevadel on mitu kirjutist isamaaliidu liikmetest, kas Teie arvates tõmmatkse neile lõplikult "vesi peale" ?
Tänan.
Erakonnad määravad oma saatuse ise, valijad on lihtsalt vesi, mis loputuskastist alla kohiseb.
Peeter Känd
Teie saate palka EP. EP omanikke huvitab kõigepealt lehe müügist saadud kasum. Nüüd siis küsimused:
1. Kas kasumi nimel on peatoimetajal ebaeetiline käitumine ajaleheveergudel lubatud?
2. Kuidas ja kuhu Te mõtlete tööle minna, kui Teid ebaeetilise käitumise tõttu näiteks töölt vabastatakse?
1 Ei ole.
2. Millise ebaeetilise käitumise eest?
talmar
lgp. hr. höbemägi,miks,ähh??ometigi siis miks??
See ksimus meenutab väga tsitaati tuntud kolumnisti Jüri Pino artiklist!
Vepster
Austatud P.Hõbemägi!
Arvestades Eesti suhtelist väiksust, kus ei jätku resurssi isegi normaalselt riigi valitsemiseks.Omariiklus nagu perekonnas perekonnapea kasiinomänguri olemasolu talumine/väljakannatamine:täna toetame(keerutame ruletiratast ja panustame)kaitseeelarvet,homme hoopis....
Kas ja miks usute,et ajakirjandus (uudistevahendus) suudab väljakannatada/taluda kahte üleriigilist päevalehte?
Idee: arvamuste paljusus eesti keelses meedias,on kui lapse mängutoas väheste,ka laenatud mänguasjadega päriselu mängimine!
Mina, nagu ka Eesti Päevalehe omanikud usun, et kaks päevalehte on Eestis hädavajalikud arvamuste paljususe säilimiseks.
Lihtsalt Huvist
Kui vajalikuks peate spetsiifilist ajakirjanduslikku haridust Eestis, et asuda hiljem vastavale tööpostile? Mis on näiteks drastilised eksimused, mis võivad järgneda "ajakirjanikule", kel puudub vastav akadeemiline haridus?
Kõike head.
Eriharidus on hädavajalik, tänapäeva ajakirjanik peab tundma majandust, politoloogiat, Euroopa Liitu jms, mida asjaarmastaja ei tunne.
Eksimused on vead, mis on tingitud süstemaatilise hariduse puudumisest nimetatud aladel. Ja lugeja saab suutäie naerda...või lõpetab tellimuse.
Andres Laiapea
Kas ajakirjanduse kommertsialiseerumine on pöördumatu? Kas seda protsessi on võimalik suunata, et tulemus oleks vähem kollane? Või kaob laiatarbemeedia viimaks täiesti ära?
Kas teie arvates on lugejatel põhjust usaldada Eesti Päevalehte? Kas selline asi nagu 'objektiivsus' on üldse võimalik? Kas Eesti Päevaleht on objektiivne? Kas lugejad saavad sellest teada, mis maailmas tegelikult toimub?
Kas sellised uue meedia väljundid nagu weblogid pakuvad konkurentsi ajakirjanduse traditsioonilistele formaatidele? Mida te ise loete? Vaatate? Kuulate? Näete?
Ma arvan, et see informatsiooni ja meelelahutuse kokteil on pöördumatu ja tagasiteed ei ole. Ka tõsiseid uudiseid tuleb tänapäeval "müüa", nii tobedalt kui see ka ei kõla.
Usun, et Päevalehte on vägagi põhjust usaldada. Kas oskate nimetada mõne põhjuse, miks see ei peaks nii olema? Kindlasti saavad lugejad Päevalehest teada, mis maailmas toimub.
Objektiivsuse võimalikkusest arvan, et see on vajalik, kuid raskesti saavutatav. Maailmas, kus valitseb arvamuste paljusus, ei viitsi paljud meediatarbijad enam ise järeldusi teha, vaid nõuavad seda juba koos infoga nagu paketti.
Uus meedia kindlasti konkureerib pressiga, kuid mitte sisu kvaliteedis, vaid lugejate tähelepanu alal. Ise loen kõiki Eesti ajalehti ja ajakirju, kuulan Kukut ja vaatan telest uudistesaateid. Uudiste põld on minu jaoks peamiselt eestikeelne, aga heidan pilku ka soome- ja ingliskeelsetele uudiskanalitele.
kuku
Kui olete juba valinud vene filoloogi eriala ja töötanud aastaid ajakirja(stalinlik)"Noorus" hoolikalt valitud toimetuses,tundub lausa "kolme tähe ordu" provokatsioonina teie lehes natsionalismi ja antisemitismi hõnguga artiklikeste avaldamine.Ja kelle jaoks oli mõeldus reklaam "Kes ei telli Päevalehte,on tibla ???Kas peate eestlasi pärast kõiksugu provokaatorite tundmaõppimist ikka veel puudelisteks?
Reklaam oli provokatiivne ja sellisena täitis oma eesmärgi - sellest hakati rääkima. Järelikult räägiti ka Eesti Päevalehest. Hoopis kehvem oleks, kui Päevalehel oleks olnud reklaamikampaania ja keegi poleks sellest midagi rääkinud. Ja tiblad, nagu Andrus Kivirähk kinnitab, on ju hoopis väikesed ja musta karvaga kaetud elukad...
õpetaja
Kuulsin täna raadiost minu jaoks uudist,et Soomes ei olegi parempoolset parteid, s.t. elatakse justkui metsas ilma kiskjateta.? Eestis on kiskjate erakondi mitu ja tuleb veel juurdegi.Sama on ka lehtedega-kõik peale Kesknädala avaldavad elupildikesi rikaste ja ilusate (15%) elust,kes omavahel,tellimuse peale lasevad lehtedel kedagi nahutada ja vahel ka hukata.Kas te olete nõus,et Eesti kui terviku arengu huvides on vaja ka rahva enamuse probleeme arutavat ja uutes keerulistes oludes toimetuleku oskusi (tasuta) jagavat väljaannet nagu oli kunagi Eesti Sõnumid, Sõnumileht jne?
Terves ühiskonnas on igasugust ja valitseb tasakaal. Ma küll ei tea, kes "need" omavahel kokku lepivad ja lasevad "hukata", pole midagi taolist näinud ega kogenud, kuid vasakpoolse lehe vastu pole mul midagi. Kui keegi tahab teha sellist tasuta lehte, tehku! Raha eest müüa sellist ideoloogiat ju ei õnnestu, nagu Snumilehe ja SLi saatus näitas...
triip
Teie veergudest, mis on küll head lugeda, saame põhiliselt teada sellest, mis Teile elus, inimestes, maailmas ja Eestis ei meeldi. Aga mis Teile MEELDIB? Mida Te hindate, naudite jne?
Ma ikka püüan kirjutada ka sellest, mis meeldib, aga kui teile teisiti tundub, siis olgu.
Ma hindan inimesi, kellega koos on hea olla, kes ei varja oma tundeid; kes jätkuvalt ennast täiendavad, kes ei jää ajale jalgu ja kes püüavad rohkem kui nad teavad end suutvat.
Antony
Loodetavasti ei jää ükski vastus küsimusta nagu siin pahatihti juhtub olema.
Praegu just virtuaalkroonikast vaatasin -- missa oled selle Sembachi plika ära rabanud või? Ja miks kõmu selle ümber nii vähe on olnd?
Sellepärast ma vaatasin, et vanast hallist mehest on järsku noorsand saand. Minu teada peaks sa juba väga vana olema, sest ma tegin veel alla kui sa juba Nooruses kirjutasin.
Ükski küsimus ei jää vastuseta, välja arvatud need, mis puudutavad minu eraelu. Next question, please!
postiljoni sõber
Tere,
kas Teie isiklik eelistus on praegune EPL füüsiline formaat või see vana (hästi suur)?
Mulle meeldib see väiksem, sest suure lugemiseks pole kusagil ruumi.
jäähokifänn
Vastasite siin ühele küsimusele,et olete meeldib või harrastate uisutamist.
Uisutajad üldjuhul on huvitatud jäähokist.
Miks aga puuduvad teie ajalehes Eesti jäähoki teemalised artiklid?
Ajalehe spordiküljed kirjutavad tavaliselt nendest aladest, mille vastu on kõige suurim lugejahuvi. Jäähoki ei ole praegu Estis üleliia soositud spordiala. Aga kui jäähalle kerkib nagu seeni pärast vihma, kui inimesed hakkavad võistlustel käima, siis tulevad ka artiklid
nõutu
Kuidas vabaneda mobiilile, õhtuti koju ja sugulastele helistavatest telli-leht-meeste kõnedest? Isegi lehe tellimine ei ole aidanud!
Tellige siis Päevaleht ometi ükskord ära!
Termiit
1. Vastasite, et Päevalehes on 3 korrektorit. Miks nende töö vili artiklites ei kajastu? Miks siis ikkagi satuvad vead avaldatud artiklitesse? Miks ei vasta artiklite pealkirjad sisule, nagu tänane artikkel "Jäälõhkujaid pakuvad viie riigi erafirmad"? Tegelikult selgus, et jäälõhkujaid pakkusid seitsme riigi firmad, millest saksamaa oma ei sobinud. Seega kokku kuus firmat. Analoogseid näiteid võib iga päev tuua.
2. Rubriigis "Autod ja liiklus" kirjutatakse ainult autodest. Tehakse reklaami uute autode müüjatele. Millal hakatakse kirjutama liiklusest? Sellest, kuidas autoga libedas ja pimedas sõita, olulisematest liiklusmuudatustest jne. Ja ka sellest, millises kohas autojuhid kõige sagedamini eksivad liikluskorralduse vahendite ja nõuete vastu. Näiteks bussijaama juures Lastekodu tänavalt vasakule Odra tänavale keerates jäävad autod tihti valgusfoori punase tule taha seisma, olgugi, et neil on õigus pööre lõpetada tingimusel, et nad ei sega teed ületavaid jalakäijaid. Lõpptulemusena ei saa ühe tsükli ajal üle 1-2 auto vasakpööret sooritada, kuigi liiklusnõudeid korrektselt täites oleks see võimalik. Analoogseid probleeme on Tallinnas tohutult. See aitaks ka mujal eestis elaval autojuhil ennast kurssi viia Tallinna probleemsemate kohtadega ja näiteks paar korda aastas tallinnasse sattudes oskab õieti liigelda. Rääkimata iga päev Tallinnas sõitvatest juhtidest.
3. Miks reklaamitakse uusi autosid (kui head, võimsad, ilusad ja toredada nad on), kuid need artiklid on tegelikult reklaam ja peaksid ilmuma viitega "kommertstekst". Ühtegi teise majandusharu tooteid ei reklaamita tasuta. Miks autodele on erand tehtud?
1. See on juba toimetamise viga Juhtub, aga ilus see ei ole.
2 Autodest kirjutamist kavatseme muuta inimlähedaseks ja teie kriitika on tiesti põhjendatud.
3. Eeldame, et mehed tunnevad uute autotode omaduste vastu huvi.
Aarne
Kust on pärit Teie suguvõsa? Nimi Hõbemägi viitab Setomaale.
Isa väidab, et Järvamaalt...
m
Nähtavasti on esitatud küsimusi teie töö kohta piisavalt.Küsiks paar küsimust teie kui inimese kohta.
1.Milline näeb välja hr Hõbemägi hommik?
2.Millised asjad ajavad vihale ka naerusuuse Priidu?
3.Kas oma nooruses oli teil välja kujunenud suurepärame analüüsi ja kirjandite kirjutamise oskus?
4.Millal viimati õluti jõite?
Üles ja dushi alla, habemeaju ja siis postkastist ajalehed. Tee kõrvale lehtede krabistamine ja kassi silitamine, kes nurub hellust. Siis kena jalutuskäik mööda Viru tänavat toimetuse poole. Lumega väga kena!
Viimasel ajal peaaegu üldse enam ei vihasta, vist olen läbi teinud sisemise muutuse suurema mõistmise ja arusaamise poole. Aga üks korralik sõnapidamatus vihastab ikka ... ja alatus seda enam.
Vist oli kirjutamise soov kaasa sündinud, igal juhul on see alati mulle rõõmu pakkunud.
Õlut - ei mäletagi enam, peab liiga palju vett ära jooma, pigem juba siis veini... ja seda viimast vist nädal aega tagasi...
Jan
Kas Eesti päevalehe saab tellida ka Soome ?
Mis kujuneb hinnaks ? 6 kuud / 12 kuud ?
Lugupidamisega,
Jan Ojala
Saab küll, Kirilinnu firma kaudu. Ka hinna saab nende käest teada!
niisama
Tere.
Kas teile ei tundu ,et kui eesti saab EÜ-sse siis tavainimese jaoks ei muutu midagi?Mina ei usu,et näiteks Selveri müüjatel elu paremaks läheb?.Omanikel aga küll.Ja loota ,et kapitalist jagab kellegagi midagi? Mis teie arvate?
Ma olen kohanud kahte sorti inimesi välismaalt- ühed ütlevad, et ei muutu midagi ja teised ütlevad, et läheb väga raskeks. Aga ega me veel ei tea. Eesti Päevaleht püüab seda välja uurida ja kirjutada!
Austaja Pärnust
Polegi küsida - tahtsin lihtsalt öelda, et oled VÄGA NORMAALNE!
Suur tänu, selline jutt küsijalt tundub ka väga normaalne!
Jann
Tere Priit,
kes on olnud teie kõige huvitavamaks/andekamaks võistkonnakaaslaseks Teletaibus ning milline on olnud kõige kummalisem auhind, mis Tarmo teile andnud on?
Raivo Järvi on alati väga taibukas kaaslane ja Mihkel Raud samuti. Kaptenitele Leinatamm tavaliselt auhindu ei anna, aga ükskord sain ühe suitsukala!
Aleks Kapp
1.Nii nüüd on seda va poliitikat arutatud igatepidi, räägime asjast kah, varsti läheb valimisteeelne mudaloopimine nii ägedaks, et vaja oleks sinna meelelahutuse lehele umbes samas kaalukategoorias anektoote, koomikseid ja miks ka mitte midagi muud stressi maandavat, ehk siis kas on loota muutusi mahukuse poole?
2.Miks juhtub üsna tihti, et koomuskid(eriti Ernie) ja anektoodid kipuvad korduma ja päris lühikese vahega?
3.Kas poleks paslik meelelahutusse kaasata ka kommentaarid? Mõned on päris vaimukad, mõned jälle hiilgavad oma erakordse lollusega, "kommide" hulga tõttu võiks sealt järgmiseks päevaks mõne pärli ikka leida, nii in ja out stiilis.
Hea mõte tegelda meelelahutuse külje arendamisega. Võtame ette. Koomiksitega on nii et koomiksifirmad lihtsalt saadavad neid vanu koomikseid regulaarse vahega, parata pole midagi.
Võiks kaaluda kommida kaasamist ja ka näiteks anekdootide kogumist kommijate kaudu!
TÄNUD KÕIGILE KÜSIJATELE
Suur tänu kõikide küsimuste eest! Loodan, et minu vastused olid sama head kui teie küsimused. Tänan Teid südamest ja kohtumiseni leheveergudel, teleekraanil või internetis!
PRIIT HÕBEMÄGI
tomcat
Tere,
Kas on reaalne loota, et lähiaastatel tekib Eesti ajakirjandusse juurde möni analyytiline ajakiri, nagu kadunuke Luup? Aitähh!
Toomas
Hea mees, ma juba lõpetasin, aga see on kindel, et sellist ajakirja ei tule, sest majanduslikult on selle väljaandmine mõttetu.
Hõbemägi on Eesti Päevalehe peatoimetaja 2000. aasta jaanuarist.
Ta lõpetas Tallinna 10. keskkooli ja õppis seejärel Tartu ülikoolis vene keele ja filoloogia erialal 1980-1984.
Seejärel töötas ta ajakirjas Noorus, kuni 1992. aastal liitus Eesti Ekspressiga. Sellest ajast alates on Hõbemägi töötanud Ekspress Grupiga seotud meediaettevõtetes: Eesti Ekspressis, Ekspress Grupi juhatuses, Õhtulehes, Mega Internetiväravas ja alates 2000. aasta jaanuarist Eesti Päevalehes.
Hõbemägi lööb kolmandat hooaega kaasa telemängus Teletaip“.
Meedias on ta alates aastast 1978, mil asus tööle Õhtulehes vastutava sekretäri asetäitjana.
Hõbemägi on 45 aastat vana.
Eesti Päevaleht on teinud viimaste kuude jooksul läbi mitmeid muudatusi. Muutus lehe kujundus, tekkis uus laiendatud majanduslisa, arvamusleheküljed kolisid lehe keskelt 2.-3. leheküljele, põhjalikult uuenes laupäevane leht ja vahetus uudistetoimetuse ehk lehe südame juht.
Miks me muutusime? Priit Hõbemäe käest saate küsida kõiki Eesti Päevalehega seotud küsimusi, mis on hingele jäänud või mille vastu tunnete huvi.
