Online-intervjuu Sertifitseerimiskeskuse juhi Ain Järvega
Sten-Andreas Hankewitz
Mõned küsimused siis. Tunnistan ausalt, et kuigi see fakt, et kaardi sert kehtib vaid kolm aastat, oli varem teada, jõudis see minu teadvusse just eile, kui meedia sellest kirjutas. Ilmselt on see minu süü, et tähelepanematu olen, aga see selleks.
Eilne uudis pani mind vaatama mu kaarti ning selgus, et mu kaarti serdi kehtivus lõpeb järgmise aasta veebruaris. See ei olegi nii pikk aeg - alla aasta.
Millal saabub selgus sertide uuendamise osas? Millal ma saan teada, kuhu ja millal ma pean minema, et serti uuendada, ning palju see mulle maksma läheb? Või ütlete mulle seda ehk kohe :)
Mis on teie arvates ID-kaardi esmane, kõige tähtsam eesmärk - kas olla isikut tõendav dokument või vahend digiallkirja andmiseks ja isiku tuvastamiseks netis? Kui esimene, siis selge, et serdi kehtivus läheb korda vähestele, kuid kui teine minu pakutu, siis millest johtub see, et sert kehtib vaid kolm aastat, mitte 10, nagu kaart ise?
Kas asjaolu, et sert kehtib kolm aastat ning seejärel tuleb seda (ilmselt raha eest) uuendada, on Sertifitseerimiskeskuse ärimudel või lihtsalt paratamatus - näiteks et sert ei saagi kauem kehtida ja et raha küsimine selle uuendamise eest vastab reaalsele kulule, mis uuendamisest Sertifitseerimiskeskusele tekib?
Te olete kindlasti tuttav ka teiste riikide analoogsete "smart cardidega", kui paljudes riikides maailmas on selline kaart nagu meie ID-kaart üldse olemas ja võrreldes nendega, kas meil on ID-kaardile teenuseid rohkem või vähem?
Milliseid teenuseid näete ise veel, mida oleks võimalik ID-kaardiga seoses kasutusele võtta? Ma saan aru, et see on iga firma algatada, kas ta tahab ja kas tal on midagi sellega pakkuda, kuid mida saaks veel teha? Kas riik ja omavalitsused toetavad ID-kaarti piisavalt, pakkudes kõikvõimalikke teenuseid inimestele selliselt, et nad saaksid oma asjad arvuti tagant lahkumata ära teha, või võiks veel palju selles vallas teha?
Kas e-valimised tulevad? Millal?
Kui kaugel on inimkond ajastust, mil pole vaja mingit kaarti, vaid on mingi kiip naha all vms?
Tänan ette vastuste eest.
Tänan põhjalike küsimuste eest. Katsun neid lühidalt kommenteerida:
- Sertifikaadide uuendamise osas on selgus kahtlemata olemas. Selleks tuleb pöörduda klienditeeninduspunkti või eelkõige interneti poole. Tõsi küll, arvestades seda, et esimesed sertifikaadid hakkavad aeguma alles järgmise aasta alguses, avame vastavad leheküljed käesoleva aasta lõpus ja informeerime sellest kindlasti ka avalikkust. Seni saab alati lisainfot leheküljelt www.id.ee.
- ID-kaart on eelkõige visuaalne isikutunnistus. Kiip annab sellele lisaväärtuse, võimaluse kasutada oma isikutunnistust ka elektroonses keskkonnas. Kindlasti on see paljude jaoks veel avastamata, kuid elektrooniline kasutus tõuseb pidevalt.
- sertifikaatide kehtivuse osas peab nentima, et veel mõni aeg tagasi oli maailmas tavapärane väljastada sertifikaate kehtivusega vaid aasta. Kaartidele hakati väljastama kolmeaastaseid sertifikaate. Nüüd on turvakäsitlustes jõutud seisukohani, et optimaalne oleks viie aastase kehtivusega kaart koos viieaastaste sertifikaatidega. Nii et uuendamine kaardil võiks olla mööduv nähtus. Loomulikult kehtivad praegused kaardid oma kehtivuse lõpuni.
- saranseid kiibiga kaarte väljastatakse nüüdseks mitmel pool euroopas. Kõige lähedasemad on meie kaardile näiteks kaardid põhjamaades ja Belgias. Teenuseid võib kokku lugeda mitmeidpidi. Ühiskondlik mõju on Eesti kaardil siiski seni kõige suurem. Ma ei tea, et kusagil mujal saaks riikliku kaardiga sisse logida näiteks mõne ajalehe koduleheküljele :)
- nii rakendusi, kui võimalusi rakendamiseks kohtame tegelikkuses iga päev. Kas valimisnimekirjade esitamiseks peab ilmtingimata ööpäevastes järjekordades seisma?
- e-hääletamist on plaanis rakendada järgmisest aastast. Täpsem info leheküljelt www.vvk.ee.
Tiina Ailt
Aprillikuus ID-piletit ostes selgus, et minu ID-kaart seisab test-nimekirjas siiani ja kaardi väljastamine linnaosavalitsuses ebaõnnestus. Kas turvasertifikaat anti talle alles nüüd või oli see "kasutul" kaardil olemas? Tavaloogika järgi peaks see 3 aastat jooksma hakkama alles aprillist 2004.
Turvasertifikaat kirjutatakse kaardile kaardi valmistamisel ja aktiveeritakse kaardi kätteandmisel. See ei ole seotud ID-pileti ostmisega.
Heh
Misasi on AS Sertifitseerimiskeskus ja miks on ta seotud riikliku dokumendiga?
AS Sertifitseerimiskeskus on riiklikult registreeritud sertifitseerimisteenuse osutaja.
Kalle Kask
Mis te arvate ideest kui riik kompenseeriks uue sertifikaadi neile kes on kolme aasta jooksul vähemalt korra kasutanud id kaarti kas isiku tuvastamiseks või allkirjastamiseks? Siis oleks inimestel vähemalt stiimul kasutamiseks olemas.
Arvan hästi.
mmm
1. mis saab sellest võimalusest välisriikides reisida id kaardiga, kas see kaotab ka kehtivuse 3 aastaga
2. miks tehti a la kohustuslikuks teha endale id kaart kui ma ei saa kasutada sellega kaasnevadi võimalusi.. (kehtivuse kaotamine jms) kas mind sunnitakse iga 3 aasta tagant ostma uus kaart?
3. mis saab ID kaardi ja juhilubade sidumisega.. kas see on ka unistus või kaotab ta ka kehtivuse..
ehk segadust kui palju. äkki selgitaks keegi??
mina olen igal juhul pettunud ID kaardis.
samuti
4. miks id kaarti kasutades saavad minu liikumist järgida erinevad institutsioonid ja samas saan mina jälgida seda, kes mu kaarti vaadanud on?
5. kas id kaart on kurjast?
Visuaalse dokumendina kehtib kaart 10 aastat. Sertifikaadi uuendamiseks ei pea uut kaarti hankima. Juhilubadega sidumine on teemaks e-politsei projekti raames. Kahtlemata ei ole ID-kaart kurjast.
Aru Asi
Head inimesed. Kas te pole ikka aru saanud,et see ID kaart on ainult selleks, et kellegi taskust raha välja petta ja kellegi tasku täita. Vana lugu "... saatke mulle üks sent ja sellest te vaesemaks ei jää..."
Mina küll ei ole aru saanud, kuidas ID-kaardiga oleks kellegi taskust võimalik raha välja petta.
Küsimus
Kas poleks võimalik täiustada kaardikeskuse ning pankade koostööd sedavõrd, et saaksin näiteks oma makseid makstes panga leheküljelt tasuda ka kuukaardi eest? Praegusel juhul on mööda erinevaid lehekülgi ringlemine ja pidevalt oma paroolide sisestamine kaunis tülikas ja aeganõudev.
Kasutajaliideseid on ikka võimalik täiustada. ID-pileti puhul soovitame sõlmida otsekorralduslepingu, kus süsteem teostab meksed automaatselt ja mis välistab vajaduse erinevate lehekülgede vahel ringlemiseks.
Teet Rist
Võib olla küsimused mitte päris õigele aadressaadile aga mingi info peaks ju olema:
1. Miks ei taha seni ükski eesti pank internetipangas suheldes usaldada ainult ID kaarti, vaid kasutab veel oma paroole (ID kaardi turvalisus?, usaldamatus? oma brandi promo?)
2. Kas on olemas ( ja kasutatud) ka mingi karistus riigi ja KOV asutustele, kes ei vasta ja/või ei aksepteeri digitaalselt allkirjastatud dokumente?
3. Riigipoolne võimalik (rahaline) toetus ID kaardi põhiste teenuste arendamisel?
4. @eesti.ee aadressile (riigi)asutuste teadete saatmise arvestamine analoogselt tähitud kirja kättesaamisega
5. Kas ettevõttel on võimalus konsulteerida oma ID kaardi põhiste rakenduste loomisel ka Sk-ga
Aitäh
hei
1) Pankadel on ka kliente välismaal reisimas. Samuti on probleem selles, et IDkaardi lugejad on vast heal juhul 1% internetipanga klientidest. Kinnitan sulle, et pangad usaldavad idkaarti ja oleks õnnelikud kui paralleelstruktuure peaks vähem pidama.
2) Ei oska täpselt öelda, kuid on olemas esimene positiivne kohtupretsedent :) kus kohustatid digiallkirjastatud dokumenti aktsepteerima. muid karistusi vist ei määratud - otsida ei viitsi hetkel.
3)Siiani on riigi osa suuresti piirdunud ID kaardi väljastamise ja Risttee nimelise projektiga ametiasutustele. Tarkvara teegid vabavaraks on tekkinud Ühispanga, Hansapanga, Sertifitseermiskeskuse ja VaataMaailma toel.
4) mõni kompetentsem vastab mis olukord praegu, kuid see idee on arutlusel olnud 3 aastat juba aga kogu aeg takerdunud.
5)Jah kindlasti usun (ma ei tööta SKs, kuid tean, et abi on antud/saadud)
Ain Järv
Tänan, hei on juba küsimustele vastanud. Mis puudutab @eesti aadressi, siis paistab et selles osas pole riigi poolset tugevat eestvedajat.
Lambottijate jälgija
Kui paljudes TEISTES RIIKIDES on välja mõeldud selline totrus, nagu lisaks kohustuslikule passile veel ka kohustuslik iskutunnistus... nagu eesti pass poleksi isikutunnistus...
Isikutunnistus kaardi kujul on enamikes riikides väga tavapärane. Tõsi küll, kõik nad ei ole varustatud kiipidega.
#1
Mul ei ole selle jura kohta midagi küsida. Peab lihtsalt ütlema, et rahvast sunnitakse ostma surnud hobust ja siis lolli näoga ootama, kuni võlurid asjale hinge sisse puhuvad.
Seni pole küll oodatud, et keegi dokumentidele hinge sisse puhuks? ID-kaart on dokument selletagi.
just
Ja mis siis saab, kui ID kaart ära kaob (nt.ära varastatakse) Kas siis keegi saab sellega edasi toimetada? Ja mis minu asjaajamistest saab seni kuni uut ID kaarti pole saanud?
Dokumendi kaotamisel tuleb kindlasti helistada abiliinile 1777 ja teavitada ka Kodakondsus- ja Migratsiooniametit. Esimene peatab kaardi elektroonse kasutmise võimaluse ja teine dokumendi enda kehtivuse.
Aifs
Kas olete põhimõtteliselt nõus, et sertifikaadi uuendamise kulud peaks kandma kaardi väljaandja. Minu loogika järgi on tegemist varjatud veaga (kaardi soetamisel mind ei informeeritud) millest väljaandja oli teadlik.
Kahjuks ei ole ma küll kordagi ID kaardi abil ennast identifitseerinud. Olen seda alati teinud panga kaudu, kuna see ei nõua lisaseadmeid. Seadmete muretsemiseks puudub aga põhjus.
Kindlasti ei ole tegemist varjatud veaga. Kaalumisel on sertifikaadi uuendamise kulude katmine riigi poolt.
Lihtsalt üks küsimus
Kas see ID-kaartiga seonduv (kaartide trükkimine, väljaandmine, hooldus, sertifikaatide uuendamine, ID kaartiga tegelevate firmade nagu Sertifitseerimiskeskus ülalpidamine jne.) maksumaksjale liialt palju maksma ei lähe. Äkki saaks seda raha mõistikumalt kulutada muudele vajalikele eluvaldkondadele nagu haridus, teadus jne.?
Käesolev lahendus on kõige optimaalsem kulude seisukohalt. Riik peab paratamatult dokumente väljastama. Kiip võiks pigem edendada nii e-haridust kui teadust. Vt. näiteks www.ekool.ee
Rauli Rajande
Kui palju on ID-kaart meie ühiskonnale juba kokku maksma läinud? Pean silmas tasuvusarvestust, mis peaks arvestama näiteks 150 krooni riigilõivu kaardi eest, 150 kr riigi poolt finantseeritavat osa iga kaardi puhul, kaarditrükimasinat, arendajate palka, väljaandmisega tegelejate väljaõpet ja palka, teenindajate väljaõpet jne. Kas on olemas arvestust, kust nähtuks tasuvusaeg?
Kui palju on ühiskonnale maksma läinud mobiiltelefonide kasutuselevõtt?
Eks ta ole
Pole ma siiani aru saanud, mis otstarve ikkagi ID-kaardil on? Kas ta on mõeldud isiku tuvastamiseks või kasutuseks maksevahendina (Tallinnas ja Tartus ühistranspordi pilet)? Kui isikutunnistusena, ei tohiks seda kasutada selleks, et tõestada, et olen sõidu eest tasunud või pangast sularaharaha automaadist raha kättesaamiseks. Kui aga on mõeldud bussipiletiks, siis tuleks seda ka nii tituleerida, et tegu on bussipileti mitte isikut tõendava dokumendiga.
Üks ei välista teist.
Andres
Kas nn ID kaardi asemel ei peaks kasutama mõisted ISIKUTUNNISTUS. Kas eesti keeles väljendamise asemel on ikka mõistlik ennast võsa-inglase moel mõistetavaks teha!?
"ID-kaart" on pigem juurdunud isikutunnistuse märk.
urr
Milliseid varjatud vigu on ID-kaardilt veel oodata?
Ei tea seni ühtegi kaardi varjatud viga.
Priits
Mul on Id-kaart juba 1.5 aastat
Millal, Teie prognoosi järgi, mul seda esimest korda praktikas vaja võiks minna
(millal on oodata kõikide plastkaartide ühildamist, samas olen kaasaantud koodid küll kuhugi kaotanud)
Siis kui te selle kaardi kasutamist katsetate ja avastate enda jaoks nii mõnegi võimaliku kasutuse. Paljud on seda juba teinud.
Tont
Kui suure summa maksab Sertifitseerimiskeskus ID-kaardi võtmepaaride ja sertifikaatide tekitamise ning sertifikaatide haldamise tarkvara müüjafirmale Baltimore Technologies? Mispärast sunnib Eesti riik ID-kaarti ostma? Mispärast peab riik väidetavat progressi elanikele peale sundima? Samamoodi võib teha kohustuslikuks arvuti, auto või mobiiltelefoni omamise. Mille poolest on ID-kaart tähtsam autost, arvutist või ID-kaardist?
ääremärkus
Lihtsalt väike märkus Tondile. Sa kirjutad "Mispärast sunnib Eesti riik ID-kaarti ostma?"
Veel mõni aasta tagasi (enne ID-kaardi tulekut) oli kohustuslik Eesti kodaniku pass. Kas ka tol ajal sa esitasid selliseid küsimusi stiilis "miks sunnib riik passi ostma"? :) Selline küsimus kõlab ju totralt. Sellist küsimust ei esitatud, sest kõigile oli selge, et igal täisealisel Eesti Vabariigi kodanikul peab olema Eesti kodaniku pass. Nüüd on passid möödanik (pass ei ole enam kohustuslik), kuid selle asemel on isikutunnistus (ID-kaart). See on ka loomulik asjade käik, sest infoajastul saabub kord hetk, millest alates võib sellest ebaefektiivsest ja tüütust "paberimajandusest" loobuda. Selge see, et uue ajastu "passiks" ongi ID-kaart. Kas tõesti tekib veel küsimus "miks sunnib riik ID-kaarti ostma"? Sellepärast, et isikutunnistuseks on ID-kaart ja igal täisealisel Eesti kodanikul peab see olema.
Kui juba selliseks küsimiseks läks, siis sel juhul võiksid küsida lisaks ka seda, et "miks sunnib riik fotograafi juurde minema ja end pildistama" (kas passi ajastul sul sellist küsimust ei tekkinud?), "kas see on fotoateljeede kasumi suurendamiseks", "miks ma pean mingit taotlust esitama" ning "miks pean ma oma autot registreerima", "milleks on juhiluba", "miks peab oma tulu deklareerima" jne jne... :)
Ain Järv
"ääremärkusele" pole midagi lisada. Tegemist on riikliku dokumendipoliitikaga.
ats
Kunagi räägiti, et on võimalik kaardi kiibile lisada miski elektrooniline jublakas, mille kaudu on vastava tehnikaga võimalik politseil vms tuvastada inimese asukoht. kas meie kaardil on miski säärane (salajane ;)) värk olemas?
Ei ole.
kl
mitu id allkirja andmise/kontrollimise akti toimub päevas keskmiselt? kuna protsess käib läbi sertifitseerimiskeskuse serveri, siis peaks see info teil teada olema, iseasi kas see avalik info on.
Seni on antud aastaga umbes 200 000 allkirja.
uudistaja
Kas on "seadusega lubatud" kasutada ID-kaarti ka kaupluse nö kliendikaardina? See säästaks ju kaupluste kulusid ja tarbijatel ka võimalik oma kliendistaatust lihtsamalt tõestada. Jääks ära kümned erinevad kliendikaardid, et kaupmeestelt soodustusi saada...
Väga õige. Kaarti võib kasutada kõigis valdkondades kus on vaja isiku identifitseerimist. On juba ka kaupmehi kes seda kaaluvad.
huviline
Selline küsimus/ettepanek. ID-kaartide väljastamisel ligineb juba 500000. kaart (vastavalt http://www.id.ee/pages.php/03020504 toodud statistikale). Kas on plaanis teha poolemiljonendale ID-kaardi omanikule mingi sümboolne "preemia"? ;) Näiteks, oleks hea, kui Elion paneks välja oma ID-kaardi stardikomplekti ja kaasa saaks ka Valdo Prausti raamatu "Digitaalallkiri. Tee paberivabasse maailma" :) http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?6282 Lihtsalt mulle tundub, et see sündmus vajab kuidagi tähistamist (ja soovitavalt ka massimeedia osavõtul). Kui Eestis seda tähistada, siis võib-olla jõuaks see uudis isegi välisajakirjanduseni. Esiteks, lihtsalt uhkusest (ikkagi pool miljonit juba!) ning teiseks, mõjuks see üritus positiivselt nendele, kes kaarti veel soetanud ei ole ja kes pole üldse kursis, et see asi on juba nii paljudel inimestel. Mis on Teie arvamus selle kohta?
Tänan ette vastuse eest.
Elektrooniliste ID-kaartide suhtarvu poolest on Eesti kindlasti esirinnas. 500 000 vääriks tähistamist.
Verner P
Tere Ain! Kuidas käsi käib?
Tänan, toimekalt.
Ain Järv
Tänan sisukate küsimuste eest. Tänan ka neid kes neile juba suures osas vastasid. Kõigile ei jõudnud ise kahjuks vastata. Olete alati teretulnud oma küsimustega www.id.ee leheküljel toodud foorumites.
ID-kaart on seaduse järgi kohustuslik isikutunnistus, kuid lisaks sellele, et ta on pildiga isikut tõendav dokument, on tal ka lisaväärtus – temaga saab anda digitaalallkirja ning tuvastada isikut internetiteenustes. Samuti saab ID-kaardiga isikut tuvastades kommenteerida Eesti Päevaleht Online'i netilehel, kusjuures EPL Online on ainuke sedalaadi ID-kaardipõhine teenus Eestis.
ID-kaart on viimasel ajal muutunud olulisemaks teemaks, kuna näiteks Tallinna linnavalitsus võttis kasutusele ID-pileti ühissõidukite kasutamiseks, see ID-pilet on ID-kaardi põhine ning tallinlastele ja harjumaalastele on ID-piletiga linna transpordis odavam sõita.
Esmaspäeval avastas meedia varem teada olnud asjaolu, et ID-kaardi turvasertifikaat aegub kolme aastaga, kuid kaart kehtib kümme aastat. Samas on teadmata, kuidas sertifikaati uuendada ja kui palju see maksab.
Aegunud turvasertifikaadiga ID-kaart kõlbab endiselt isikut tõendama ja bussis ID-piletiks, kui sõiduõigus ostetakse telefoni teel või kioskist. Aegunud turvasertifikaat ei lase aga kasutajal arvutist e-teenuseid kasutada, nagu näiteks anda digitaalallkirja.
Ain Järv on sündinud 1968. aastal ning tal on teaduste magistri kraad tehnikaülikoolist, kus ta õppis ITd. Ta on töötanud arvutiturbe- ja sidealal ning kodakondsusameti asedirektorina.
Järv osales ka reisidokumentide ja ID-kaartide programmi loomisel ning digitaalallkirja seadustamise töögrupis. Alates 2002. aasta märtsist on Järv ASi Sertifitseerimiskeskus juhataja.
Sertifitseerimiskeskuse ülesanne on vastutada ID-kaardi elektrooniliste funktsioonide toimimise eest, ettevõte pakub tarkvara digitaalallkirjade andmiseks ja kontrolliks ning teenuseid ID-kaardi sertifikaatide kehtivuse kontrolliks.
Et Eesti Päevaleht Online'is kommenteerida ning esitada Järvele küsimusi, tuvastades enda isiku ID-kaardiga, tuleb sisse logida siit . Kui kommenteerija-küsija ei soovi aga end ID-kaardiga tuvastada, siis toimib kõik endistviisi.
