Online-intervjuu soolise võrdõiguslikkuse teemal: Ülle-Marike Papp
Vello Küla
Austatud proua Papp,
Antud seaduse kehtestamisega on lood nii, et eesmärk on küll õige, aga vahendid valed. Kõigepealt seadus ise: § 2 sätestab, et seadust kohaldatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades, kuid juba § 4 (2) ütleb, et diskrimineerivaks ei loetakohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamist ainult meestele. Kui pöörduda tagasi § 2 juurde, võib järeldada, et kaitseväe näol on tegemist usuühendusega. Absurne, eks? Tegelikult võiks seaduse nimeks olla naiste eriõiguste kehtestamise seadus ja liigne lihtsalt välja visata. Liigse all mõistan ma ka seksuaalset ahistamist. Kas ongi taotluseks see, et keegi ei julgeks teha naistele komplimente või avaldada armastust? Komplimente ja armastusavaldust on ju väga lihtne tõlgendada ahistamisena. Olen nõus, et naiste õigusi peaks mingil moel kaitsma, aga see seadus ainult õhutab sugudevahelisi vastuolusid (et mitte öelda vaenu). Väga "eesrindlik" on ka idee § 11 (1) võtta vabadele töökohtadele mõlemast soost isikuid. Kuid füüsilise töö puhul ei saa ju kasutada mehi ja naisi võrdselt - seda keelab töökaitse ja see oleks ka mõistusevastane. Lõpuks ka küsimus: Kas saaks avaldada ka selle "suurepärase" seaduse autorid? Tänan.
Naiste vabatahtlikku osalemist kaitseväe ajateenistuses võib küll naiste eriõiguseks lugeda, ja samas on näiteks tegelikkuses mehed ilma jäetud ka reast lapsehoolduse ja kasvatamisega seotud õigustest.
Keegi ei keela teha komplimente ei naistele ega meestele, ammugi siis armastust avaldada. Aga soovitan inimlikult ikkagi enne püüda aru saada, kas vastaspoolele see ka meeltmööda on.
Seadustega ei õhutata ei armastust ega vaenu seadustega kehtestatakse ühiskonnas oluliseks peetavaid sotsiaalseid suhteid. Sooline võrdõiguslikkus on üldine hüve demokraatia, inimõiguste, sotsiaalse arengu jt. aspektidest.
Loodan, et ei ole selliseid ettevõtteid, kus tegemist on ainult raske füüsilise tööga, meestel on meil niigi lühem eluiga ja stressikoormus. Töötervishoiu mõttes tuleb tööd osata küll organiseerida nii, et füüsilise töö osatähtsus väheneks.
Eelnõu autorid on toodud ära eelnõu seletuskirjas sellest võite ka välja lugeda, et tööandjad olid äärmiselt ignorantsed kogu eelnõu ettevalmistusperioodi jooksul.
Eeri
Mehel ja naisel on elus oma koht. Üks ei saa teist kas üldse või ei saa tõhusalt asendada.
Nad ei ole kuidagi võrdsed olnud ja ei saagi olema. Jätke see rumal jutt, mis lõppkokkuvõttes võib viia vaid ogarusteni.
Tegemist ei ole naiste ja meeste asendusseadusega. Inimestena on naised ja mehed võrdsed, neil peavad olema samad õigused, võimalused neid õigusi igapäevaelus rakendada.
Seaduseelnõu ei räägi inimestega seotud omadustest (inimesi iseloomustavaid omadussõnu on teatavasti üle 3000). Oma omaduste poolest on mehed omavahel tunduvalt erinevamad kui nende üldises võrdluses naistega.
Diskrimineerimine toimub alati eelarvamuste või oletuste-hoiakute tõttu. Arvates, et mehed on tugevad, vastupidavad, ratsionaalsed jms, omistatakse need omadused ka ühele konkreetsele isikule, kes aga ei pruugi üldse seda kõike olla. Võib juhtuda, et oletatavate omaduste põhjal tööle võetu osutub hoopis nõrgaks, tahtejõuetuks, ebaratsionaalseid otsuseid tegevaks jms.
Samuti on üldlevinud hoiakud noorte naiste suhtes (hakkab sünnitama, jääb lastega koju) diskrimineerivad konkreetse isiku puhul, kes seda ei tee, või kellel on kõik võimalused töökäimist jätkata.
otu
Venelased tunnevad sellist naisterahvaste kategooriat nagu: "baba s jaitsami".
Kas see on maksimaalne võimalik mehelikkus naiste jaoks?
Kas oleksite ise selle üle õnnelik?
Naiselikkus ja mehelikkus on ajas ja kultuuris muutuvad mõisted.
Eelnõu puudutab keelekasutuse problemaatikat ainult seoses reklaami ja seksuaalse ahistamisega.
Sooline võrdõiguslikkus ei tähenda seda, et kõik oleksid mehed või mehelikud.
Ali Kikkas
Eesti keeles on ilmunud üks huvitav raamat: Naissõdalaste jälgedel.Kui olete ligenud, siis mis arvate?
Miks surid välja amatsoonlikud hõimud?
Kas arutu tänapäevane feminism ei vii samade tagajärgedeni?
Iibe vähenemine "heaolumaades"peaks olema piisavalt ähvardav areng.
Tänan väga hüvade vastuste eest.
On väga erinevat liiki feministlikke liikumisi, Teie poolt pakutud klassifikatsiooni arutu tänapäevane ei ole ma kahjuks üheski teadusartiklis kohanud, samuti arukat tänapäevast.
Küll on aga riigid, kes on huvitatud oma rahvuse jätkamisest, rakendanud mitmeid naiste positsiooni parandavaid meetmeid. Nende meetmete tõttu on just nn. naistesõbralikes heaolumaades (Põhjamaad eelkõige) neid naisi, kes lapsi sünnitavad, tunduvalt rohkem kui nendes maades, kus seda tehtud pole.
Ei tea, millisest raamatust pärineb Teie poolt toodud statistika, kuid näiteks Itaalias, Hispaanias jätavad pooled naistest (50%) lapsed sünnitamata, ses on võimalik valida ainult kahe võimaluse vahel kas saada lapsi ja jääda koju või käia tööl. Põhjamaades on see osakaal 20 %.
Mida parem sissetulek ja positsioon on naisel, seda suurem on tõenäosus, et ta mõtleb ka teise ja kolmanda lapse peale. See seaduspärasus kehtib ka Eestis.
Tanel
Mees- ja naispolitseinikud saavad võrdset palka. Nõudmised, millele politseinikud vastama peavad, on võrdsed, v.a et meeste kehalised katsed on raksemad. Järelikult on riigi arvates efektiivsem politseinik mees. Kas siin on mingil määral tegemist isiku ebavõrdse kohtlemisega?
Kui mees- ja naispolitseinikud saavad võrdset palka, siis järelikult ei arva riik, et meespolitseinikud on efektiivsemad. Oletatavasti on politseitöös vaja ka muid omadusi kui kehaline võimekus.
Dodgy
Miks naised ei nõua kaitseväega seotud seaduste võrdsustamist? Kas pole see ostsene diskrimineerimine, et ainult mehed on kohustatud teenima? See, et naised sünnitavad, pole argument sest nad ei pea seda tegema. Seega, milline on naistele määratud võrdväärne kohustus/seadus?
Kahjuks ei ole mu ülevaadet sellest, mida naised nõuavad ega sellest, millised on kõik kaitseväega seotud seadused. Seaduste võrdsustamise asemel huvitab Teid ehk see, miks ainult mehed ajateenistuses käima peavad, aga naised mitte.
Teil on kõik põhiseaduslikud õigused selleks, et alustada seaduseparandust vastavas kaitseväeteenistuse seaduses.
Võib oletada , et mõne aja pärast , kui meil lihtsalt noori mehi enam ei jätku, et kaitseväge kokku saada, tuleb kehtestada ka kohustus tütarlastele.
Velirand
2000. rahvaloenduse tulemused:
10.-12. klasside õpilastest naisi 58,9 %
kõrgharidusõppes naisi 58,8 %
magistriõppes naisi 58,3 %
Mis siin kommenteerida, igaüks võib järeldused ise teha.
Aitäh näite eest, millest ilmneb, kui erinevalt meie haridussüsteem kohtleb nais- ja meesõpilasi. Järelikult tuleb midagi põhjalikult ette võtta selleks, et poisid/mehed ei jääks oma intellektuaalselt arengult maha. See aga eeldab uuringuid, mis selgitaksid põhjusi, tegureid.
Riina
Minu arvates on jutud võrdõiguslikkusest, õigemini ebavõrdõiguslikkusest ülespaisutatud. Naine, kui ta tahab midagi saavutada, selle ta ka saavutab. Lihtsalt mulle tundub, et naistel on elueesmärgid teissugused, kui meestel. Aga need naised, kes tahavad meestega võrdsed olla , ongi seda ja nn meestemaailmas (poliitika, äri jms) löövad läbi sama edukalt. Kõik need vaidlused on mulle arusaamatud. Kas Teile ei tundu, et taolisi teemsid kasutatakse lihtsalt selleks, et lisa kuluartikleid kasutada raha väljapressimiseks nii meie riigilt kui ka teiste riikide igasuguste projektide kaudu ?
Naised (või mehed) ei taha saavutada üht või teist positsiooni sageli ka nende ootuste tõttu, mida ühiskond neile esitab. Mõelge, mida Eesti ühiskond ootab naiselt, mida mehelt nõudmised ja ootused on erinevad.
Selleks, et nn. mehelikele väärtustele ülesehitatud valdkondades läbi lüüa peab naissoost lööja pingutama mitmeid kordi rohkem.
Kõik rahvusvahelised organisatsioonid lähtuvad alates 1995.st aastast sellest, et rahvusvaheliste abiprogrammide üks eesmärk on demokraatia tagamine, sh. eelkõige naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.
Kas Teil on andmeid, et keegi on meie riigilt antud eesmärgil raha välja pressinud?
Rahvusvaheliste fondide (sh. euroopa Liidu Struktuurifondide) projektitaotluste puhul hinnatakse ühe tunnusena ka seda, kuivõrd need aitavad kaasa rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamisele.
Hans H Luik
Tere. Küsin, miks teie arvates ei ole vabal turul tekkinud vägevate ettevõtete eesotsas naisterahvaid. Ärijuhtimine on ju tubane töö: arvuti taga istumine ja kohtumised. Igatahes kehaline jõud pole määrav. Ometi tean erafirmadest Silvia Tomingat (kirjastus TEA) ja siis mõnda riigifirmat (Iru elektrijaam ning Eesti Loto + Draamateater ja Vanalinnastuudio) kus daamid ettevõtet juhatavad. Kes naisi kinni hoiab?
Olukord kogu maailmas on samasugune kui Eestiski. Tippjuhtide seas on naisi äärmiselt vähe (1-2%). Küsite, mis naisi kinni hoiab. Põhjuseks on traditsioonid ja arusaamad sellest, millisele tööle sobib naine, millisele mees. Naisi hoiab kinni traditsiooniline mõttemall, et naised juhiks ei sobi. Juhtimist peetakse meestealaks, eriti kui on tegemist nn vägevate Ettevõtetega . Sellel seisukohal on veel ka liiga palju naisi. Ja Eestis on ikka veel levinud arvamused, et naine peaks nagu vastutama kodu ja pere eest.
Paraku on traditsioonilistel arusaamadel väga tugev mõju ja nii juba lapsepõlvest alates kasvatatakse poistest tugevaid isiksusi ja tulevasi liidreid, tüdrukutele sisendatakse malbust, õrnust, allaheitlikkust jt. omadusi, mis paljuski pärsivad liidriomaduste
arengut.
Karl Erik Sveiby väidab, et kiiresti muutuvas väliskeskkonnas ellujäämiseks ja edu saavutamiseks muutuvadki organisatsioonide jaoks üha olulisemaks naisjuhid.
monica
Mida Teie Riigikogult eelnõu arutelul ootate?
ekspressis avaldatud stenogramm Riigikokogu liimete sõnavõttudest võrdõiguslikkuse teemadel jättis mulje, et sellel eelnõul on raske läbi murda. Siiski soovin Teile edu ja loodan,et suur töö kannab vilja. Põhjamaades on siiski suurem edu saavutatud läbi soolise kvoteerimise, aga ka käesolev eelnõu on hea algus vähemalt naiste töökeskkonna parandamiseks.
Seadus ütlebki, et iga tööandja peab lähtuma samast palgaskaalast. Eelnõu eesmärgiks ongi veidi kaasaegsema ühiskonna poole liikumine. Me oleme ju palju aastasadade vanuseid asju juba unustamas, küllap siingi muutused tulevad. Eks esimestel oma õiguste kaitsjatel on kindlasti raske lohutuseks teadmine, et Norra soolise võrdõiguslikkuse ombudsman tõestas, et operatsiooniõe ja operatsiooniblokki teenindava (mees)inseneri töö oli oma väärtuselt võrdväärne ja saavutas õele sama palga kui insenerile.
Järgmine sotsiaalminis
Lugupeetud proua Papp,
ma olen täiesti veendunud, et kogu see naiste võrdõiguslikkuse temaatika on meile Euroopa Liidu poolt vägisi kaela määritud, analoogiliselt kohustusliku natside tagaajamise ja holokausti mäletamisega, pederastide austamise ja muu taolisega.
Praeguses Eesti Vabariigis on naiste võrdõiguslikkus pseudoprobleem, millega tegelemine tagab ilmselt mitmetele riigiametnikele korraliku äraelamise. Teil on ju üsna hea palk, eks ole? Teil ei oleks ju ilmselt midagi ka Naiste Võrdõiguslikkuse Ministeeriumi moodustamise vastu?
Meil on põhiseaduslikult kaitstud ka Teie veendumus ja maailmanägemine, loodetavasti ei hakata Teid selle pärast halvemini kohtlema.
Eelnõu ei tegele naiste võrdõiguslikkusega, vaid naiste ja meeste kui kahe suurema sotsiaalse grupi iga esindaja põhilise inimõiguse kaitsmisega.
feminist
Mitu küsimust korraga:
1. Mida ja kuidas tuleks Teie arvates meie võrdõiguslikkuse diskursuses muuta, et avalikus arutelus ei aetaks segi paljusid eri küsimusi nagu a. võrdõiguslikkus ja feminismi ideoloogiad; b.võrdõiguslikkus ja mingi vähemalt mulle arusaamatu hüpoteetiline meestevihkamine (niipalju kui mina tean, siis enamik feministe ei vihka kedagi, vaid taotlevad kõigile inimestele inimväärsemat elu); c. võrdõiguslikkus ja demograafia probleemid (lääne "võrdsematel" naistel-meestel on ju rohkem lapsi kui meil); d. võrdõiguslikkus ja kultuuriliselt kujunenud soorollid (kes kellele ukse avab - nagu see oleks tähtis) jne jne.
Pole vist teist teemat, kus Eesti inimesed nii kirglikult oma rumalust ja sallimatust eksponeerivad.
2. Samas ei muuda arutusel olev seadus igapäevaelus kuigi palju - millest küll siis see hüsteeriline
vastuseis?
3. Vahest on hoopis valjuhäälseil vastastel mingid väga sügavad kompleksid või hirm kaotada oma nt teenimatult saavutatud eelispositsioon ühiskonnas?
Loomulikult on pärast kinnises reiimis elamist, kus kõige rohkem valvatud oli info välismaailmast, süvenenud hirm kõige võõrapärasema ja arusaamatu ees. Ja ega meil teadmisi, kompetentsust asjakohast infot ei osatagi veel ka muust maailmast otsida.
Loomulikult, kui inimese identiteet on kujunenud ainult ühe tunnuse põhjal, võib tekitada arusaamatut hirmu selle oletatav kaotamine.
Tunduvalt kurvem on, et meie juriidiline teadlikkus on sellisel tasemel.
Idolino
Tere,
1) eelnõu § 39 lubab diskrimineerimise kohta esitada kaebuse 2 aasta jooksul alates diskrimineerimise asetleidmisest. Kui pikk on selline tähtaeg teistes Euroopa riikides ja kas võrreldes muude töövaidlustega ja ka nt halduskohtu vaidlustega selline kaebuse esitamise aeg ei ole liiga pikk?
2) § 4 lg 2 p 2 ei käsitle diskrimineerimisena naistele kaitseväekohustuse mittelaiendamist. Kas Teie arvates ei tuleks juhul, kui naisi pidada liiga halbadeks sõduriteks, vaja naisi diskrimineerimise vältimiseks rakendada riigikaitses teistmoodi? Praegu ei ole naistele loodud ju isegi võimalust kaitseväes aega teenida, kui kaitseväeteenistuse seadust uurida.
Taanis näiteks on see periood 5 aastat. Isikul peab olema õigus nõuda hüvitist ka peale seda, kui ta on näiteks töösuhte lõpetanud.
2) Praegu on naistel võimalik kaitseväes aega teenida.
asotsiaal
Kas on tarvis rääkida vaid sugude õigustest? Sama ühekülgselt võiks rääkida ka vaid sugude kohustustest. Või oleks mõistlikum rääkida õigustest seoses kohustustega?
Ehk püüaksite formuleerida soolise võrdkohuslikkuse põhipobleemid alarahvastatud kiirhääbuvas Eestis ja võrdluseks ülerahvastatud kiirkasvuga Hiinas, Indias.
Palju teil omal lapsi on? Kas tagantjärele mõeldes oleks neid võinud veel olla?
Eelnõu sätestab eesmärgina nii õigused, kohustused kui vastutuse võrdse jagunemise.
Naiste staatus ja positsioon, majanduslik olukord, töö- je pereelu ühitamise võimalused on tõepoolest otseses seoses naiste reproduktiivse käitumisega.
Praegune olukord on ju halvavalt iibele mõjunud. Võrrelge ülevoolavate ootustega kümnendi algul, kus elanikkonna meeleolu oli hoopis teistlaadne...
a
Meeste ja naiste võimete võrdlus on täpselt väljendatud spordis. Mistahes aladel, olgu see tõstmine, jooks või male, on võrdlus feministide kahjuks. Siit peaks ka ilmne olema, et naist ei tasu hinnata mehe võimetega võrdlemise alusel.
Kuidas aga rahastada paremini naise ilu, emalikkust, taluvust jne jne, selles seaduses küll pole.
Naiste ja meeste võrdõiguslikkusest rääkides ei räägita nende omaduste võrdsustamisest, vaid võrdsest väärtustamisest inimestena.
Võrdõiguslikkus ei tähenda seda, et naisi tahetakse teha meestega samasuguseks, võttes mehe normiks.
Ei tea kahjuks ka selliseid seadusi, mis sätestaks alused meestele nende ilu, isalikkuse ja taluvuse eest maksmiseks.
kolmik
Kas Eestis tõstatavad võrdõiguslikkuse teemat vaid võrdõiguslikkuse ametnikud, mõned naisorganisatsioonid ja ajakirjanikud või kostab ka hääl "altpoolt" st naiste enda seast?
Viimaste avaliku arvamuse uuringute andmeil pooldab Eestis eraldi soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmist 65 % elanikest.
Põhiseaduskomisjonile on toetuskirja saatnud üle poolesaja, s.o. üle kolmandiku naisorganisatsioonidest, kes Eestis tegutsevad. On selge, et uued väärtussüsteemid ja arusaamad jõuavad eelkõige nende naiste ja meesteni, kes sotsiaalsete probleemidega kokku põrkuvad.
Eesti naised on selles küsimuses kahtlemata aktiivsemad, aga ka näiteks meesliikumine on tekkimas.
huvitatu
Tere!
Paluks kommentaari allpooloodud vastuolulistele andmetele.
Väljavõte Avaliku teenistuse aastaraamatust:
Kõrgemad ametnikud kokku: vanus 31-40: mehi 27,1%, naisi 27,4%; vanus 41-50: mehi 25,7%, naisi 30%.
Põhiseaduslikud institutsioonid-kõrgemad ametnikud: mehi 49,1%, naisi 50,9%
Väljavõte seaduseelnõu seletuskirjast:
Võrreldes meestega on naised Eesti tööjõuturul tõrjutud seisundis, töötavad valdavalt madalama staatusega töökohtadel, teevad rutiinsemat ja primitiivsemat tööd. Naistel on vähem autoriteeti ja võimalusi mõjutada töökorraldust. Meeste kätte on koondunud alad, kus on kõrgemad palgad, rohkem võimu, rohkem võimalusi protsesse kas ühiskonnas tervikuna või oma töökohal mõjutada. Vaid väga väikesel osal naistest on võimalik pääseda ligi otsuseid langetavatele ametikohtadele; kehtivate stereotüüpide ja arusaamade kohaselt ei sobi naine poliitikasse ega tippjuhiks.
Avalikku sektorisse kuulub vähem kui viiendik töövõtjatest.
Parun
"sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel; "
Miks meeste ja naiste võrdõiguslikkus on seaduses rõhutatult kaks korda?
=========================
Miks see puudutab võrdõiguslikkust vaid meeste ja naiste poolelt ja ei sisalda võrdõiguslikkust rahvuslikul, usulisel ja maailmavaatelisel tasemel?
=========================
Miks sellist võrdõiguslikkust pole määratletud siis Põhiseaduses?
=========================
Kas seksuaalne ahistamine on kuidagi seotud "SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEGA"? Arvan, et ei. Selleks on vaja teistsugust seadust.
=========================
Tööandjad soolise võrdõiguslikkuse edendajatena
(1) Tööandja peab soolist võrdõiguslikkust edendades:
1) tegutsema nii, et vabadele töökohtadele võetakse tööle mõlemast soost isikuid;
Päris narr lugu kui sedasi seadus tööandjatele ettekirjutusi teeb. Kui on üks vaba töökoht, võtame tööle pool meest ja pool naist. Kui on kaks vaba kohta transporditöölise kohale, võtame tööle ühe tugeva mehe ja nääpsukese naise. Jne.! Väga piinlik punkt sellises seaduses. Tasuks uuesti läbi mõelda. See pole üldsegi naljakas!
============================
Tööandja peab koguma soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. Andmete kogumise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Kas tööandjatele pole juba niigi palju kohustusi ja aruandlusi välja mõeldud?
===============================
SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJON
Arvake ära, mitu naist ja mitu meest sellesse komisjoni kuuluks? Arvan, et keskmiselt on seal rohkem naisi kui mehi ja kes selle lõbu kinni maksab? Mina maksumaksjana keeldun!
===========================
SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE NÕUKOGU
Jälle üks Nõukogu ja rahade tuuldepillamise vorm. See ei tooda midagi. Mina neile palka ei maksa. Riigikodanikuna keelan ka maksumaksjate raha raiskamise!
=========================
See seadus tasub hoolega uuesti läbi vaadata. Liiga nõrguke teine, et sellest mingit kasu oleks. Isegi siis kui selle järel vajadus on, siis tasub vaeva näha ja teha sellest üks korralik seadus. Nüüdsel kujul on tegemist üsna nigela asjapaberiga. Kardan, et kulud sellise seaduse kasutuselevõtmisel ületavad tulud nii kaudses kui ka otseses tähenduses. Inimõigused on nii naistele kui meestele võrdsed. Naiste õiguste eest võideldakse aga eraldi. Äkki kaitsevad inimõigused siis vaid meeste õigusi?
Oleks ilmselt veelgi tulnud rõhutada, sest ikka loetakse nii, nagu oleks tegemist naiste seadusega. Mõiste soolise alla aga antud juhul ei ole arvatud erineva seksuaalse orientatsiooniga isikuid.
Rahvuslikul (õigemini küll etnilise päritolu), usulisel ja maailmavaatelisel, samuti vanuse, puude jms. alusel tekkivaid rühmitusi on erineva suurusega ja nende puhul ei ole täpne rääkida võrdselt jagunevatest õigustest, vastutusest ja kohustustest kõigis eluvaldkondades.
Põhiseadus teatavasti sätestab riigi ja tema kodanike vahelised suhted, kehtestades võrdsuse seaduste ees.
Seksuaalse ahistamise puhul on tegemist soolise diskrimineerimisega - seksuaalne ahistamine on igasugune seksuaalne käitumine, mis on ebameeldiv ja vastuvõetamatu ühepoolne käitumine.
St. iga kord kui üks vastassoost osapool räägib seksist või puudutab või käitub viisil, mis tekitab ebamugava tunde ja mida palutakse lõpetada, on tegemist seksuaalse ahistamisega (verbaalse, mitteverbaalse või füüsilisega).
Kujutage ette, mis tunne oleks mõnel naistöötajal istuda töökollektiivis, kus kasutatakse Delfi-s levinud leksikat naistest rääkides&
Töökeskkonnas on ahistajaks tavaliselt see, kelle käes on võim omanik, direktor, juhataja, töödejuhataja, töökaaslane ja/või klient.
Võimu peetakse seksikaks ja mõned kujutavad ette, et positsioon lubab ahistada.
Teenindusvaldkonnas on stressitekitajaks klientidest ahistajad. Eeldab ju ametialane käitumine kliendisõbralikku kohtlemist, mida võidakse vääriti mõista ja enda huvides ära kasutada.
Mis seaduses siis peaks sellist õigust mitte olla diskrimineeritud/ahistatud oma soolise kuuluvuse tõttu, veel kaitsma?
Artiklid, mis puudutavad tööandja kohustusi soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on nn. soovitusliku iseloomuga. Juhin tähelepanu, et eelnõu tekstis ei räägita ühest töökohast, vaid vabadest töökohtadest. Eri soost töökollektiivides on sageli parem organisatsioonikliima (seega ka töötulemused) ja ettevõtetevaheline konkurents ausam.
Tööandjatel endil on vaja osata jälgida tasakaalu ja õigluse põhimõtteid oma kaadri suhtes (seni kahjuks, jah, postsotsialistlikes ja varakapitalistlikes ettevõtetes ollakse pigem suunatud kohesele kasumile kui inimsuhetele). Kahjuks hakkate ka Teie maksumaksjana kinni maksma praeguseid tööturult tõrjutute, väikeste lastega naiste jt. väiksema konkurentsivõimega isikute riiklikke toetusi, abirahasid jms. Ja need saavad olema tunduvalt suuremad kui nende ametnike palk, kellelt inimesed võivad abi ja nõu saada.
Eelnõu puhul on tegemist raamseadusega, mis sätestab üldised põhimõtted nii naiste kui meeste ühe põhiõiguse mitte olla diskrimineeritud oma soo tõttu osas. Ja tõesti, ainult naiste inimõigused on päevakorral siis, kui räägitakse naistevastasest vägivallast, prostitutsioonist, naistega kaubitsemisest kah soolise ebavõrdsuse üldtunnustatud indikaatorid.
Tõnu Ploompuu, TPÜ, bi
Sissejuhatuseks paar küsimust-kommentaari seaduses sõnastatust:
§3 5) seksuaalne ahistamine on ... sõltuvussuhetes olevale isikule soovimatu ... seksuaalse suunitlusega tegevus, mis loob häiriva, ... õhkkonna ja mida isik ... talub seepärast, et see otseselt või kaudselt väljendatuna on eelduseks ... töösuhte säilimisele, ...
Sellest sättest lähtuvalt võin ma ennast ahistatuna tunda, kuna loengusse tulnud noored naisterahvad keerutavad seal minu ees oma seksuaalselt ahvatlevalt poolpaljaks riietatud ihu, naeratavad võrgutavalt, hööritavad jalgade üleminekupiirkonda kereks jne. See kõik on meeldiv, kuid loomuliku isase reaksioonina võib sellisele ahvatlemisele vastuseks olla mõni talitsemata pilk, mida mõni ülitundlik preili võib käsitleda ahistamisena ja mind kohtusse kaevata. Seetõttu saab normaalne loengupidamine olema tugevalt häiritud pideva kohustusliku emotsioonide allasurumise läbi ja minu töötulemused kannatavad. Siit nõue: koos võrdõiguslikkuse seadusega kehtestada riigiasutustes vormiriietuse kandmise kohustus, keelata vastassugupooltel töösuhtes olemise korral üksteisele naeratada ja üldse silma vaadata. Sellest nõudest üleasujad lugeda esimeseks ahistajaks ja seega järgmine võimalik vastusamm ei ole enam ahistamine.
§5(1) - Kes on jumal, kes otsustab asjaolude sooga seotuse? Kes korvab ettevõtjale virisejaga jamamisest tekkinud lisatöö ja kahjud?
See § avab otsetee "nõrgema" poolt "tugevama" santazheerimisele; piirab töös (mittesex-)partnerlust, süvendab hierarhilist suhtlemist.
§7(3) Palk on ettevõtetes salastatud, kust võtta andmed selle ebavõrdsusest?
Eraettevõtetele soovitus: võtke oma põhikirja sisse astroloogilise nõuande kasutamine töösuhete korraldamisel - nende mullide abil peaks sel juhul olema kergem vabaneda võimalikest kaelasadanud võrdõiguslastest räuskajatest. Kui ikka tähtkuju ütleb, et sellise inimesega partnerlus (töös) ei sobi, tuleb ju töösuhe lõpetada.
§8(1) - Seaduse järgi on niisiis KEELATUD KÄSITLEDA NAISEGA SEOSES EMADUST.
§9(2) Eri soost inimeste soost tulenevaid erinevaid vajadusi tuleb arvestada... - Aga selleks tuleb ju anda neile erinevaid õigusi.
Tundub, et siia vastuolusse on seadust koostanud juristid matnud endale priske leivakoti.
Jah, seksuaalne ahistamine on subjektiivne tunne. Kõrgkooli õppejõuna võiksite küll üle olla oma loomuliku isase reaktsioonidest ja teha neidudele vastav märkus. Arvan, et Teie töötulemused ei võidaks küll kuidagi, kui Te oma emotsioone alla EI suruks.
Naeratamist ja flirti, mis mõlemaile poolele vastuvõetavad on, ei tohiks küll ära keelata&
§ 5 (1) puhul on tegemist just nõrgema poole e. töövõtja kaitsmisega. Kui ettevõtja täidab seadust, siis pole tal ju vaja lisatööd ega kahjusid kanda.
Miks peab moraalset ja materiaalset kahju kandma diskrimineeritu?
Asjaolude sooga seotuse või mitteseotuse otsustabki sõltumatu institutsioon, kui ta on saanud vastavad materjalid.
§ 7 ja palk oletatavasti tööandja ikkagi teab, millised on tema töötajate palgad?
Artikkel räägib ka palga arvutamise alustest ja needki võivad ühe tööandja puhul olla sooliselt diskrimineerivad (miks maksab näiteks füüsiline töö sageli rohkem kui vaimset pingutust nõudev töö).
§8 (1) ei keela käsitleda ei isaga seoses isadust ega naisega seoses emadust.
§9 - eesmärgiks on, et otsuste tegemisel lähtutaks nii naiste kui meeste erinevast maailmanägemisest ja kogemustest, kui soolist stratifikatsiooni ja segregatsiooni kirjeldavatest andmetest.
1 mees
Tere,
Ma toetan tõsiselt USA praktikat, et ühe asja kohta on mitu seadust. Ses mõttes, on ülimuslik seadus, seda kinnitav alamakt, seda akti kinnitav alamakt jne. Seda ses mõttes, et hoolimata põhiseaduses sätestatust, et kõik on võrdsed, on vaja seda kinnitavamat akti ja selle rolli täidab kõnesolev soolise võrdõiglikkuse seadus ära.
Samas on siin ikkagi mõningaid agasid. Miks tehti kõigepealt soolise võrdõiguslikkuse seadus, mitte VÕRDÕIGUSLIKKUSE seadus? Et seadus, mis sätestaks, et võrdsed on neegrid ja valged, homoseksuaalsed ja heterod jne. Ja alles siis minna sealt edasi, teha soolise võrdõiguslikkuse seadus, rassilise võrdõiguslikkuse seadus, usulise võrdõiguslikkuse seadus jne? Ma tunnistan, et see oleks ülibürokraatlik küll, aga samas vajalik, sest olgem ausad - inimestel tehakse hoolimata põhiseaduslikust keelust nende aspektide vahel vahet. Täpsemad seadused aga seavad kontrollorganitele täpsema vastutuse ja kontrollmehhanismi. Olete nõus?
Kas teie hinnangul oleks vaja ka valitavates organites seada sisse analoogseid seadusi nagu on näiteks Skandinaavias ja muide ka Pakistanis, kus mingi kindel arv parlamendisaadikuid peavad olema naised?
Kuidas suhtute poliitikutesse, kes leiavad, et see seadus on "europugemine"? Kas need inimesed on lollid või ignorantsed?
Kui kaua läheb aega, et see seadus hakkaks ka reaalsuses kehtima?
Tänan vastuste eest.
See, et inimene = inimene, on meil sätestatud kõigi rahvusvaheliste inimõiguste-alaste lepetega, samuti võrdsus seaduse ees. Miks soolise kõigepealt? Inimesed sünnivad siia ilma kas naiste või meestena. Ja ainuüksi see määrab paljuski ära selle, kuidas ühiskonnas nendesse suhtutakse. Ka kõikidesse vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed on ikka kas naised või mehed.
Soolise võrdõiguslikkuse seadust läbib võrdlemise põhimõte selleks, et määratleda, kas tegemist on alusetu vahetegemisega, tuleb alati võrrelda kas kahte eri soost isikut, kahest eri soost isikute rühma, või naiste ja meeste olukorda kirjeldavaid indikaatoreid ühes või teises eluvaldkonnas.
On kaheldav, et samast võrdlevast loogikast saab lähtuda ka vähemusgruppide puhul, sest on vaja väga täpselt teada, keda kellega võrrelda tuleb, st. milline grupp on nn. dominantgrupiks. On vaja teada ka üldlevinud arvamusi ja hoiakuid erinevate etniliste vähemuste, eri tüüpi erivajadustega isikute, eri religioonide suhtes.
Nagu näha, on meil siin Eestis selle ühe tunnuse aluselgi raske määratleda, milles seisneb otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine. Kui me soolist diskrimineerimist ei oska ära tunda, seda keelata ja inimeste õigusi kaitsta, kuidas me siis korraga mitme võimaliku diskrimineerimise alusega hakkama saame? Jõuame jälle olukorda, kus me teatame, et meil kedagi ei diskrimineerita! Nii et mingis mõttes mõõdab selle eelnõu saamine seaduseks demokraatia arenguastet.
Ka vähemusgruppide puhul tuleks täpselt määratleda, milles ebasoodsam kohtlemine väljendub, millised tegevused/tegevusetus on keelatud diskrimineerimine ja mida diskrimineerimiseks ei loeta. Rahvusvaheliselt on selline kogemus olemas rassismi ja ksenofoobia puhul. Vähemusgruppide puhul aga piirdutakse vaid diskrimineerimise keelamise e. võrdse kohtlemise nõudega ja ainult teatud valdkondades. Eri suurusega gruppide puhul ei saaks ju võrdselt ka kohustusi ja vastutust jagada?
Iga erineva ebaseadusliku vahetegemise äratundmiseks on vajalikud eelteadmised erinevatest teadmistevaldkondadest ja ühiskonna stratifikatsiooni põhjustest. Meil need kahjuks puuduvad.
Mitte kuskil pole valitavate kogude jaoks kehtestatud kvoote.
Arvan, et Eestis oleme selle seadusega hiljaks jäänud sündivuse langus, üha kasvavad palgavahed ja naiste-laste vaesumine. Stress ja hirm töökoha kaotuse puhul on saamas normiks, inimesed ei tea veel 10 aastat pärast iseseisvumist, millised on nende võõrandamatud põhiõigused jms. Arvan, et tegemist on sotsiaalsete protsesside mittemõistmisega, osaliselt ka selle hariduse puudulikkusega, mis kunagi saadi.
EL jaoks on tegemist ausa konkurentsi küsimusega eelnõus on rida sätteid, milles liikmesriigid on kokku leppinud ja mille täitmine on kohustuslik kõigile tööandjatele.
Seadusel on tavaliselt ka ennetav mõju, see seadus pole mõeldud niivõrd karistamiseks kui üldiste käitumisnormide muutmiseks.
Vasja
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse paragrahvid 16 lg 1 ja 2 ning 41 lg 3 ja 4 sätestavad praktilise soolise ebavõrdsuse soolise võrdõiguslikkuse komisjonis. Sama seaduse paragrahv 37 lg 1 sätestab praktilise soolise tasakaalutuse soolise võrdõiguslikkuse nõukogus. Samas, paragrahv 4 lg 2 p 4 ja 5 võimaldavad soolist diskrimineerimist kõigis valdkondades milliste legaaldefinitsiooni pole antud paragrahvis 3 lg 1 p 3 ja 4. Samas, paragrahvi 5 lg 2 p 2 ja 3 võtab tööandjalt võimaluse tulemustasu rakendamiseks. Samas, paragrahv 7 lg 1 p 1-4 väidavad, et tööandjal saab vaidlustatud otsuse aluseks olla üksnes dokumentaalselt tõestatav teave. Säte pärsib eraettevõtlust, kus paljud otsused tehakse otsustaja isikust lähtudes (intuitiivselt). Seaduse tekstist ei selgu, millistel juhtudel peab otsuste aluseks olema erinevate sugupoolte tükiarvuline võrdsus (nt. paragrahv 9 lg 4 ja paragrahv 11 lg 3) ning millistel juhtudel tohib otsustuste aluseks olla dokumentaalselt tõestatud ettevalmistus (nt. paragrahv 5 lg 1). Lõppeks, põhjendamatu on sätestada kaitseväe kohustusliku ajateenistuse kehtestamine üksnes meestele - rasedust koos sünnitamisega esineb vähem kui 13000 korda aastas, kohustuslik kaitseväeteenistus õpetaks isamaaarmastust, kohusetunnet ja vastutusvõimet ühtviisi nii mees- kui ka naissoost isikutele. Kes just sünnitada soovib, selle võib ju erandkorras kaitseväeteenistusest vabastada. Dixi
Kollektiivsete kogude ja institutsioonide puhul võib lugeda sooliselt tasakaalustatuks ka neid, kus vastassoost on esindatud min. 40 %.
§ 4 lg2 p 4 lubab tõepoolest võtta Hamleti osatäitjaks mehe ja Desdemona rolli naise..
§4 lg 2 p. 5 on vajalik selleks, et olemasolevat ebavõrdsust kaotada ilmselt saab seda rakendada nii poiste koolisõbralikkuse suurendamiseks kui nimetatavate kollegiaalsete kogude legitiimsuse tõstmiseks. Säte on seotud kaudse (struktuurse) diskrimineerimise tagajärgede likvideerimisega , siinjuures on tegemist selliste positiivsete meetmetega, mida saab rakendada ainult eesmärgi saavutamiseni.
Tööandjalt ei võeta võimalust tulemustasu rakendamiseks vastupidi sellise tasu rakendamise tingimused muutuvad läbipaistvaks, motiveerivamaks.
Intuitiivsed otsused ? Jumal hoidku, viimane aeg on siis Eesti ettevõtjatel hakata tegema ratsionaalseid ja teabele toetuvaid otsuseid, ka personali valikul ja koolitamisel tuleks lähtuda eelkõige töövõtja kompetentsusest ja sobivusest, mitte hetkemuljetest siis on ju § 7 väga õige, et mingilgi määral tagada Eesti ettevõtete ellujäämine ka rahvusvahelises konkurentsis!
JTT
Kaks küsimust:
1. Kaua olete töötanud häbiplekis nimega Sotsiaalministeerium?
2.Kas see Teie seadus kaitseb ka olukorras, kus abielus on lapsed mõlemil, kuid kohtus lahutusel on lapsed naisel ja mehel vaid alimendid (99,98% kohtulahendeist abielulahutuste korral laste kasvatusküsimuse lahendina)?
Jah, see seadus peaks aitama kaitsta isade õigusi. Nii on näiteks Leedu vastavat seadust oma õiguste kaitsmiseks kasutanudki rohkem mehed.
Juss Muuga
Millised on siis need erialad kus tuleb arvestada võrdsust ja millised pole.?Selge on ju see,et osadel erialadel naised ei tõõta.Kui kaua siis peab töö seisma,enne kuni leitakse naisterahvas nõutavale kohale.Kas enam siis ei saagi riigiteenistusse oma sugulasi (mehi) sokutada?
Kahtlemata on tööturg seotud haridus- ja koolitussüsteemi segregatsiooniga. Ka sealmtuleks seda vähendada. Pole olemas erialasid, mis "looduslikult" oleksid sobivamad ühele või teisele sugupoolele.
Kõik tööeluga seotud normid on kahtlemata sellised, mis püüavad tagada õiglast ja ausat konkurentsi. Ka töökohtade saamine peab lähtuma eelkõige kompetentsusest
Pets
Lugupeetud proua/preili Papp,
Teatavasti saavitavad paljudes firmades naistöötajad palgatõusu ja edutamise läbi meesülemuste voodi. Kas teile ei tundu selline praktika meestöötajate diskrimineerimisena?
Lisaks palun teil nimetada kasvõi üks firma Eestis, kus naised saavad meestega võrdsel ametikohal ja võrdse töö eest meestest vähem palka.
Tänan.
Kahjuks puuduvad sotsioloogilised uuringud selle kohta, kuidas naised ja kuidas mehed saavad oma palgatõusu ja edutamise. Meestel kindlasti omad meetodid.
Palgavahede tundmaõppimiseks pöörduge, palun Statistikaameti poolt igal aastal esitatavate naiste ja meeste tunnipalkade andmete poole. Sealt näete ka seda, et meeste tunnipalgad tõusevad kiiremini kui naiste omad.
Schönberger
Lp. proua Papp!
Tänuga Teie tehtud töö eest, mõned täpsustavad küsimused:
1) Missuguseid meetmeid võiks eelnõu põhjal arendada hoiakutest ja eelarvamustest tuleneva kaudse diskrimineerimise tõrjumiseks? Kas seaduse põhjal oleks võimalik (kohustuslik) läbi viia koolitusprogramme õppeasutustes ja töökohtadel soolise teadlikkuse tõstmiseks? Nagu näha, on sellel alal tööpõld lai.
2) Kas eelnõu paneb ette näiteks uute seaduseelnõude ja eelarveplaanide hindamist (enne vastuvõtmist) sooliselt seisukohalt - s.t. kuidas seaduse/eelarve rakendamine mõjub naistele ja meestele praktikas ning seega ka soolisele võrdsusele?
3) Kas toetate konkreetseid meetmeid isade vastutuse lisamiseks laste eest hoolitsemisel ja nende ülalpidamisel; ning vanemapuhkuse kulude jagamist mõlema vanema vahel nii, et raseduse kartus ei põhjustaks enam nii palju naiste diskrimineerimist tööelus?
1) Eelarvamuste asemele on vaja pakkuda tõeseid teadmisi nii inimõiguste, demokraatia kui sotsiaalsete probleemide aspektist. Koolitustega on tegelikult alustatud juba aastaid tagasi. Kui eelnõus seadusena vastu võetakse, siis ainuüksi see kohustab ka koolides/ülikoolides seda käsitlema. Loomulikult otsustab palju see, kuivõrd töökollektiivid suudavad end moderniseerida ja ajaga kaasas käia.
2) Jah, põhimõtteliselt küll, erinevate soolise mõju aspektide analüüsiks on ettevalmistamisel ka vastavad juhendid
3) Jah, usun, et isarolli muutumine ja isaduse olulisus on võtmeküsimuseks hoiakute muutumisel.
tsinimef
2 küsimust:
1. Kas see seadus keelab erinevad piletihinnad naistele ja meestele? Näiteks ööklubides, kus naised saavad tihti odavamalt või hoopis tasuta sisse?
2. Kas see seadus lõpetaks ka praeguse olukorra koolides, kus lapsi jagatakse osadesse tundidesse soo järgi: tüdrukuid kudumist ja kodundust õppima, ja poisid puutööd, majandust ja arvutit?
Seaduse alusel saab teha ettekirjutusi soolise diskrimineerimise lõpetamiseks ka teenindussfääris. Eelkõige ka see soodustus, mille vastu naised ise ei ole näiteks samavõrd kui kvootide sisseseadmise osas nimetatavates kogudes.
2. Seda küll, samas aga tuleks uurida, mida, milliseid teemasid ja kuidas peaks ka eraldi rühmades käsitlema.
Velirand
Seaduseelnõu seletuskirjast:
"Võrreldes meestega on naised Eesti tööjõuturul tõrjutud seisundis, töötavad valdavalt madalama staatusega töökohtadel, teevad rutiinsemat ja primitiivsemat tööd."
Tegelik olukord: "valgekraedest" moodustavad naised 61 %, töölistest moodustavad mehed 70 %.
Tegelik olukord on tõepoolest nii, et naised on valgekraede seas ülekaalus, kuid see ei tähenda, et nad pole tööturul tõrjutud seisundis. Naised töötavad küll kontorites, kuid täidavad reeglina madala staatusega töökohti, mis tähendab, et neid on vähem kui mehi keskastme ja tippjuhtide ning spetsialistide seas. Naised teevad reeglina madalamalt tasustatud ja üheplaanilist kontoritööd, kui mehed ,olles sagedamini sekretärid, rutiinsed ametnikud jt. ,kelledel on vähene juurdepääs organisatsioonide juhtimisele ja otsuste tegemisele. Ka on õige, et mehed on ülekaalus tööliste seas, kuid ka siin on olukord meeste kasuks. Meestöölised on tunduvalt kõrgemalt tasustatud kui naistöölised. On üsnagi tüüpiline, et naistöölised teevad firmas ära raske ja primitiivse vähetasustatud füüsilise töö, kui samas meestöölised töötavad masinatega.
Fred
Millist osa näete traditsioonilisel perekonnal Eesti tulevikus ja millist mõju see seadus avaldaks perekonnale?
Perekonnavorme on ilmselt erinevaid, loodan väga, et see seadus ei tekita kaksikmoraali - tööl ja väljas tolerantne ja inimõigusi austav suhtumine ja partnerlus, perekonnas endiselt võimu- ja alluvussuhted.
Arvan, et koduste tööde jaotus jaguneb tasakaalustatumalt, et isad saavad tunda rõõmu oma lastega koosolemisest.
uurija
Minu küsimus järgmine: milline on soolise võrdõiguslikkuse seaduse vaatenurgast lähtuvalt praegune olukord Eesti koolides - s.t. kas sealne õppesüsteem soodustab enam tüdrukute või poiste vaimset ning füüsilist arengut? Teisiti väljendatuna - kas koolides suhtutakse positesse ja trüdrukutesse võrdselt, kas neil on võrdsed võimalused ning kui ei, siis kuidas seadus aitaks taolist võrdsust saavutada.
Oma seisukoha illustreerimiseks tooksin siia kõrvale Saksamaa näite, kus hetkel on käimas väga elav diskussioon teemal, kuidas muuta sealset haridussüsteemi poistesõbralikumaks (ajakirja Spiegel numbri 18/2002 tiitelteema). Faktid:
* poisid jäävad tüdrukutest kaks korda enam klassikursust kordama;
* poiste võimalused gümnaasiumi lõpetada tüdrukutest kaks korda väiksemad;
* poiste võimalused erikooli sattuda kaks korda tõenäolisemad.
Nn naistekeskse pedagoogika negatiivseks tulemuseks loetakse ka asjaolu, et 95% käitumishäiretega lastest on meessoost, poiste enesetapupotentsiaal on suurem.
Mis on aga põhjusteks. uurijad toovad esile asjaolu, et suures võrdsustamistuhinas on poisid täiesti tähelepanuta jäetud. Õpetajad peavad täitma küsitlöuslehti, milles peavad andma aru oma 'edusammudest' tüdrukutekeskse õpikeskkonna loomisel, soodustatakse tüdrukute käimist enesekaitsekursustel, samal ajal kui poiste soovi sellistel kursustel käia tõlgendatakse agressiivsuse väljendamisena. Poistele on kohustuslikuks muudetud kudumise õpetamine, tüdrukutelt haamri ja sae käsitsemise oskust aga ei nõuta.
Ja tulemused: pärast Littletoni tragöögiat, kus koolipoisid tulistasid kaasõpilasi, on isegi USAs tõdetud, et suure võrdsustamise asemel on tekitatud suur probleem. Võrdsuskvoote taga ajades on naiste osakaal pegagoogide hulgas kasvanud sealmaal 80-90%, tulemuseks on aga meessoost õpilatse agressiivsuspuhangud - uuringud näitavad, et meesisikud, kel kasvueas puudub meeseeskuju isa, meesõpetaja vms isiku näol, kalduvad sagedamini kuritegevusele ja agressioonile.
Küsimused, küsimused... kas aga seaduseelnõu nendele vastata suudab? Või on tegemist eelnõuga, mis siinmail äärmiselt edumeelsena reklaamituna hoiopistükkis kogu maailma arengutest maha on jäänud, huplides seniajani 60ndate utoopiates??
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu on mõeldud võrdõiguslikkuse edendamiseks ning diskrimineerimise vastu võitlemiseks. Mõiste sugu hõlmab eesti keeles nii mehi kui naisi, seega ka tüdrukuid ja poisse. Eelnõu tegijad ei ole silmas pidanud mitte ainult neid asjaolusid, mis näitavad, et naised on selles või teises olukorras halvemini koheldud. Tähelepanu on pööratud ka neile elualadele, kus halvemal positsioonil on mehed/poisid. Seoses teemaga juhiksin küsija tähelepanu ka eelnõu § 10-le.
Seaduse eesmärgiks ongi selgitada ka seda, kas kas koolides suhtutakse positesse ja trüdrukutesse võrdselt, kas neil on võrdsed võimalused ning kui ei, siis kuidas neid luua.
Cris
Mõned küsimused: 1. Kas seadusetegijad üldse annavad aru endale kui palju lisatööd see võib ettevõttele põhjustada kui inimesed hakkavad näpuga järge ajama, et seda seadust täidetaks? Ma vastan ise: ei anna aru.
2. 2 Peatükk § 7 (1) sätestab, et tööandja peab 5 päeva jooksul aru andma töötajale miks ei valitud mingile ametikohale just teda. See on absurd. Seadusetegija on vist kandideerinud alati konkurssidel kus on 2 kandidaati ja alati teiseks jäänud? Fakt on see, et heale ametikohale kandideerijate hulk võib olla lõpmatult suur, oma kogemusest võin öelda, et 100-200 kandidaati ühele ametikohale on tavaline. Kas ülejäänutele tuleb nende nõudmisel mahukas vastus saata miks eelistati kedagi teist? Ettevõtte kus on 1000 töötajat, kellest aastas vahetud 10% ehk 100 inimest kas seadusetegija annab aru milline maht see on? Kas seadusetegija on riigilt saanud ka nõusoleku, et üle 100 inimesega ettevõttes võetakse tööle riigi kulul 1 töötaja kes hakkab nende küsimustega tegelema?
3. 3 Peatükk § 11 (1)p1 näeb ette, et tööandja peab vabadele ametikohtadele võtma võrdselt nii mehi kui naisi. Ma loodan, et see ei tekita sellist absurdi kus naised labidad käes kraavi kaevavad ja mehed kodus sokki koovad (või äkki see ongi eesmärk). Samuti kui on 4 vaba samaväärset amtikohta millele kandideerib 10 naist ja 1 mees ning see mees on ikka äärmiselt ebapädev mõtetu võtta tööle see mees. Loomulikult annab hiljem põhjendada miks seda meest ei võetud kuid see on lisa kulu. Ajaline ja ka rahaline.
Peale selle. See seaduse mõte jääb ikkagi arusaamatuks. Niikuinii võtab ettevõte tööle selle kes on ettevõttele kasulikum. Ega ettevõte juht ei hakka võtma tööle selle seaduse pärast mehi või naisi kui see on majanduslikult kahjulik.
Loodetavasti ei pea küsija silmas, et seadusi, mille täitmist keegi igal hetkel ei kontrolli ega nõua, täitma ei peagi. Seadusi selleks luuaksegi, et panna paika ühtsed käitumisreeglid ühiskonna liikmetele küsimustes, mille puhul seadusandja seda hädavajalikuks peab. Samuti ei saa pidada õigeks seisukohta, et ettevõtja võib ignoreerida põhilisi inimõigusi põhjusel, et ta ei saa seda endale majanduslikult lubada. Ka ettevõtluses on võimalik prioriteete seada vastavalt ühiskonna üldistele väärtustele. Tööandja peaks isegi aru saama, et inimesekeskne töökeskkond toob tema ettevõttele pigem kasu kui kahju.
2. On asjatu karta, et seaduse rakendumisel hakkaksid kõik konkursil osalenud äkitselt nõudma, et ettevõtja põhjendaks oma valikut. Ei kandideeri ju küsimuses toodud 100-200 isikut mitte kogu valiku tegemise vältel. Lõpuks kujuneb välja väga väike arv inimesi, kes tegelikult üksteise vastu kandideerivad. Ilmselt võib just nende hulgast, kellel on olnud kindel alus arvata, et neil on suur tõenäosus osutuda valituks, tulle ka nõude esitaja. Tööotsijal on aga muudki teha kui vaid kiusu pärast hakata kelleltki mingeid põhjendusi nõudma. Samas peab isikul olema õigus taolist põhjendust nõuda, kuna vastasel juhul, ettevõtja mõtteid ning seega ka tema otsuse tegelikke tagamaid teadmata, võib isik näiteks arvata, et otsus tehtigi kandidaadi soolise kuuluvuse alusel.
3. Naised kaevavad kraavi ning mehed koovad kodus sokki ikka vaid siis, kui nad nii otsustanud on. Seadus ei saa ega peagi sundima ühtki naist võtma vastu töökohta, mis hõlmab kasvõi kraavikaevamist, kui see naine seda teha ei soovi. Samas peab isikul olema võimalus võrdsetel alustel teise soo esindajatega leida endale leivateenimis- või eneseteostamisviise, mida ei takista aegunud stereotüübid.
Samuti on oluline märkida, et kõne all olev eelnõu ei sunni ühtegi tööandjat eelistama ebakompetentset kanditaati kompetentsele ainult isiku soo tõttu. Mõeldud on sama kompetentsi astmega kandidaatide vahel valiku tegemist.
Demokraat
Mehed esitavad seoses soolise võrdõiguslikkusega korduvalt eksiarvamust, nagu oleks naiste parem positsioon tööturul ja võrdne kodanikustaatus "süüdi" iibe vähenemises. Kuidas teha neile selgeks, et iibe langust soodustab just soolise võrdsuse puudumine: ühelt poolt isade vähene vastutus laste eest, teiselt poolt potensiaalsete emade majanduslik ebakindlus? Et iibe langust põhjustab just see hoiak, mida shovinistlikud mehed küünte-hammastega kaitsevad: et laste eest hoolitsemine oleks justkui ainuüksi emade (mitte isade ega ühiskonna) mure?
Ilmselt tuleb neile selgitada nii, nagu siin Fredile on vastatud:
Seadus reguleerib tööturul toimuvat ja ei käsitle perekonnasuhteid. Küll võib aga Põhjamaade kogemuse põhjal , kus analoogiline soolise võrdõiguslikkuse seadus on juba pikemat aega kehtinud, järeldada seaduse kaudset ja positiivset mõju pereelule. Ja nimelt, pole näiteks Rootsis viimase 30-ne aasta jooksul naiste arv, kes sünnitavad lapsi vähenenud. Aastal 1970 sünnitas 85 % naistest ja nii on see ka praegu. Samas näiteks lõunariikides nagu Itaalia, Hispaania jt. on sünnitavate naiste osakaal kahanenud katastroofiliselt ca 50%-ni. Põhjus selles, et lõunariikides puudub soolist võrdõiguslikkust toetav mõtlemisviis ja ka sellealane seadus, mis kaitseks naisi tööturul, võimaldaks lastega naistele paindlikke töötingimusi, võimaldaks isadele lapsepuhkust jne. Siit järeldus seadus aitab kaudselt kaasa perekonna tugevnemisele, see aga on iga ühiskonna ees seisnev ülesanne.
feminist
Kas seaduseelnõu koostamise perioodil uuriti ka lääne vastavate seaduste vastuvõtmise juures tekkinud raskusi, seda, kuidas ühiskond seal seaduse vastu võttis? Kas ka seal domineerisid patriarhaalse ühiskonna stereotüübid a la küsimus mehe või naise FUNKTSIOONIST ühiskonnas - justkui inimene oleks vaid vahend ühiskondlikus masinavärgis? Kas ka seal räägiti "ebaõiglusest" ses mõttes, et appi, seadus võtab mult raha ja annab naisele lapse kasvatamiseks - justkui see oleks vaid naise laps (Rootsi uuringud näitavad, et nagunii kulutab naine oma teenitust suhteliselt suurema osa laste, kodu ja abikaasa peale kui mees, kes eelistab oma teenitu investeerida või enda ja oma hobide peale kulutada)?
Aga loomulikult, ainult et seal juhtus see kõik kolmekümne aasta eest, erinevuseks ehk see, et õigustest oldi rohkem teadlikud ja seadustesse suhtuti tunduvalt teistmoodi kui meil. Aga patriarhaalse ühiskonna hoiakud pole kuhugi kadunud - just sellepärast ongi selles laiemas mentaliteedi muutmises rahvusvaheliselt kokku lepitud, ühiskonna moderniseerimisele pööratakse tähelepanu igas riigis, kus veidigi ressurssidest mõeldakse.
Keit
Soorollid on kujunenud loomulikul teel aastasadadega. Keegi ei keela naistel pürgida kõrgematele positsioonidele. Asi seisab ainult nende endi ettevõtmises ja võimekuses. Muidugi on takistavaks asjaoluks naiste "kohustus" sünnitada ja kasvatada lapsi, mis paratamatult võtab paljudelt võimaluse karjääriks. Samas on aga iga naise enda otsustada, kumba ta tähtsamaks peab. Selles suhtes ei taksita neid keegi. Arvan, et selles, et meil juhtivatel positsioonidel on vähem naisi pole küll kellegi enda süü kui nende enda. Näiteks Riigikogu. Ju siis on mehed tõesti mõnedes valdkondades suutlikumad. Naiste probleemiks on tihtipeale ka liigne emotsioonikus, mis lihtsalt ei luba neil olla juhtivatel ametikohtadel.
Mis puutub väitesse, et naised saavad meestest vähem palka, kuigi kõrgharidusega naiste osakaal on meeste omast suurem, siis tegelikult ei ole see õige. Naiste kõrgharidus on enamasti humanitaaralane, näit. õpetajad. Palga väiksuse tingibki just seda tüüpi erialade väiksem tasustamine. Samas meeste haridus on suuremas osas reaalainetega seotud, mis tagabki suurema palga. Seetõttu on igasugused protsendid eksitavad ning tasub uurida ka nende tausta.
Tahan öelda, et ükski seadus ei muuda seda, mis on loomulikul teel välja kujunenud ja igaüks on oma õnne sepp. Kaasa arvatud naised.
Olen Teiega nõus, et igaüks on mingil määral oma õnne sepp, kuid naiste ja meeste valikuvõimalused oma elu korraldamiseks on ühiskonna poolt üsnagi selgelt paika pandud. Nii soorollid kui ka tüdrukute ja poiste erinev kasvatamine, dikteerivad paljuski naiste ja meeste võimalused ühiskonnas. Naistest kujundatakse kodule ja perele pühendunuid inimesi. Jõulisust, iseseisvust , sõltumatust, agressiivsust jt. peetakse ebanaiselikeks omadusteks, aga ilma nendeta on naisel raske kui mitte võimatu pürgida kõrgematele positsioonidele. Nii et paraku puudub enamikel naistel võimalus valida kodule orienteerumise ja karjääri vahel. Valiku on tema eest teinud ühiskond oma väärtuste, soorollide, kultuurinormide, haridussüsteemi jms. abil , mille tulemusel on naisi vähe ühiskonnas juhtivatel kohtadel.
Teie teine küsimus naiste madalamatest palkadest on esimesega otseselt seotud. Tõepoolest on nii ,et kõrgharidusega naised töötavad humanitaarvaldkondades,( näiteks õpetajatena), mis on madalamalt tasustatud kui nn reaalalad (näiteks arvutid, infotehnoloogia jt) , kus töötavad kõrgharidusega mehed. Pole sugugi juhuslik, et just naised valivad humanitaarse kallakuga kõrghariduse ,kus on madalamad palgad ja mehed tehnilise kallakuga alad, kus on kõrgemad palgad. Põhjus on jällegi soorollides ja kultuurinormides, mis tüdrukutele ja poistele juba varakult dikteerivad, et humanitaarsed alad sobivad rohkem naistele ja tehnilised alad meestele.
Kahtlemata on ainult seadusega raske muuta sajandite jooksul kujunenud arusaamasid ja soorolle. Peale seaduse on oluline , et me kõik ka aru saaksime, miks aegunud ettekujutusi naiste ja meeste rollist ühiskonnas on vaja muuta.
üks võrdsetest
Tere, ei hakka salgama, sugu on minul mees. Kindlasti ei vaidle ma vastu sellele, et kedagi tema soo, rassi, vaadete või muu sellise tõttu diskrimineerida ei tohi, see peaks olema kirjas ka meie riigi põhiseaduses. Kuna kõik seadused peaksid olema kooskõlas põhiseadusega, siis ilmselt ei saa vastupidine kirjas olla ka seadustes. Seega milles on probleem - kas see, et dsiskrimineerimine ikkagi toimub? Kui see nii on, siis on ilmselt tegemist suhteliselt sügava sotsialse probleemiga (ilmselt oleks õigem sõna üldse küsimus, sest probleemi ei pruugi üldse olla) mida ei saa lahendada seadusega. Seega kas on üldse olemas probleem, kui suur osa ühiskonnast seda ei tunneta?
Kas selliseid ühiskondlike probleeme saab lahendada "jõuga"?
Kas diskrimineerimise vähendamine täiendava diskrimineerimisega on mõistuspärane ja demokraatlik
(...§ 4. Diskrimineerimise keelustamine
...(2) Diskrimineerivaks ei loeta:
1) naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega;
2) kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamist ainult meestele;
...
5) soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud või halvemas olukorras olevale soole või vähendavad olemasolevat ebavõrdsust. )
§5 lg 2 p 5 ju lausa ütlevad, et diskrimineerida võib diskrimineerimise vähendamiseks? Kas tõesti vägivalla vähendamine suurema vägivallaga õnnestub?
Viimaseks - on ilmselt kõigile tunda tõsiasi, et anatoomiliselt on naine ja mees misut erinevad "objektid". See väljendub minu arvates nii nende füüsilistes võimetes kui ka vaimse tegevuse iseärasustes. (samas ei taha ma sugugi väita, et kumbgi neist oleks parem või halvem, lihtsalt on erisused, mis erinevates olukordades võivad olla kas kasuks või kahjuks)Seega, kas mitteühesuguseid "objekte" peaks seadusega ühesuguseks tegema ja kas sellel on ka sisuline mõte?
Esitate väga huvitava küsimuse selle kohta, kas siis kui suur osa ühiskonnast soolist diskrimineerimist ei tunneta, on üle-üldse tegemist diskrimineerimisega. Küsiksin vastu,kui enda hinnangul täiesti tervel inimesel arst avastab mingi raske haiguse,kas on siis arstil õigus anda haigele tegelikku diagnoosi. Sama on olukord ka soolise diskrimineerimisega. Ühiskond tervikuna ei pruugi seda märgata.Paljud diskrimineerimisvormid on varjatud ja toimivad kaudselt, läbi üldiste hoiakute, soorollide jms. milledega oleme harjunud , nii mehed kui naised. Nii sotsiaalteadlaste-uurijate kui ka paljude välisekspertide hinnangul on Eesti ühiskonnas naiste võimalused edu saavutada ja end realiseerida tunduvalt väiksemad kui meestel. Soolisest diskrimineerimisest on saamas üks pidureid, mis takistab Eesti riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet .(loodan et me sellest endiselt oleme huvitatud). Miks nii? Aga selle pärast, et teistes Euroopa riikides püütakse soolist diskrimineerimist võimsate riiklike strateegiatega vähendada.
Olen Teiega nõus et jõuga lahendatud asjad ei vii kuhugi. Ja seetõttu on ka soolise võrdõiguslikkuse seadus seadnud eesmärgiks nii naiste kui meeste võrdse kohtlemise ühiskonnas. Mitte selle, et meeste arvel püütakse naistele luua eritingimusi. Eesmärgiks on luua võrdõiguslik ühiskond kus tegutsevad võrdõiguslikkusele rajatud töökollektiivid, kus meeste ja naiste kohustused on ühiskonnas ja ka peres võrdselt jagatud. Seadus ei püüa naisi ja mehi ühesugusteks teha, vaid tagada võrdseid võimalusi mõlemale sugupoolele.
Nublu
Kui nüüd küsimus on selles, et seadused on kõik liiga meestekesksed ja naiste hääl ei pääse mõjule, siis selles on süüdi kes? Eesti Vabariigis on niisugune demograafiline olukord, kus mehi on vähem kui naisi. Kui naised ise valivad valitsusse meeskandidaate, siis miks? Kallid naised! Ees seisavad järjekordsed valimised. Minge kõik ilusasti valima ja valige naiskandidaat! Vähemalt teoreetiliselt on siis võimalik, et tuleb ka uus ja palju naistekesksem valitsus ja naistekesksemad seadused. Meil on ju demokraatia või kuidas? Mina näen küll, et need naised, kes on TAHTNUD edasi jõuda, need ka jõuavad. Kui keegi "ohverdab" oma karjääri laste pärast, siis ka see on valik. Vaadake, kui meestel oleks looduse poolt antud võimalus rasedaks jääda ja lapsi sünnitada, siis küllap nad seda ka teeks. Ja siis tuleks ka meestel oma karjäär "ohverdada". Minu meelest on see seadus nõme, ehk ta võib-olla küll igapäevaelus midagi ei muuda.
Olen Teiega täiesti nõus, et üks põhjus ,miks seadused on meestekesksed ja miks naiste hääl ei pääse mõjule , on selles, et naisi on liiga vähe seaduste tegijate ja otsustajate seas. Ja paraku hääletavad valimistel nii naised kui mehed peamiselt meeskandidaatide poolt. Pakute välja õige lahenduse, hakata rohkem valima tublisid ja aktiivseid naisi esinduskogudesse. Samas ei saa ma Teiega nõustuda, et naised peaks laste pärast tooma ohvriks oma karjääri. Jälgime, mis toimub Põhjamaades, kus perekohustused ja laste eest hoolitsemine on võrdselt jaotunud naiste ja meeste vahel Sellises olukorras ei pea naised loobuma huvitavast ja pühendumist nõudvast töökohast . Võidavad kõik: naised ise ja ühiskond tervikuna, sest andekad naised on tööturul vägagi vajalikud. Ja võidab ka mees, kes saab emotsionaalse rahulduse sellest, et veedab rohkem aega koos oma perega ja lastega ning ei tee pikki ületunde.
Rein
Kas tõesti on tulnud tagasi aeg, mil jälle räägime soolistest võrdõidustest.St.kõik võivad töötada võrdselt igal elukutsel, kaasa arvatud traktoristina.See huvitav nähtus meie ühiskonnas, et liigume järjekordselt mööda spiraali ning oleme ise selle üle uhked.Kas tõesti pr Papp Teie poolt juhitud ettevõttel pole midagi targemat teha?
Esiteks vajab täpsustamist, et võrdõiguslikkuse büroo on vaid osa sotsiaalministeeriumist, seega ei moodusta see kuidagi omaette ettevõtet. Teiseks, ei ole kohane võrrelda eelmise riigikorra ajal edendatud nn võrdõiguslikkust ning praegust tegevust, mis põhineb muuhulgas rahvusvahelise üldsuse poolt kokku lepitud ning heaks kiidetud põhimõtetel.
võrdne
Mitu meest ja mitu naist töötab sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse büroos ja mis soost on ju
