Online-intervjuu: Villu Vane
Villu Vane: Tänan kõiki, kes küsimusi esitasid ning loodan, et vastustest oli ka teistele lugejatele kasu. Kuna küsimuste hulk oli päris suur, ei jõudnud kahjuks kõigile küsimustele piisava põhjalikkusega vastata. Soovin Teile ilusat suve ja ohutut liiklemist!"
Elan Tallinna kesklinnas ja minu mure on lihtne - inimesed ei oska või ei taha oma autosid korralikult parkida. Miks Politsei ei kontrolli olukorda kesklinnas ja ei lase neid masinaid lihtsalt ära vedada? [..] Millal hakkavad asjad paranema? Mille taga see korralageduse likvideerimine siiamaani seisnud on?
Tallinnas tegeleb parkimisprobleemidega Transpordiameti parkimiskontrolli osakond. Sõiduki teisaldamiseks on seadus sätestanud kindlad alused ning see, kui sõiduk on valesti pargitud, ei pruugi olla piisav põhjus teisaldamiseks. Minu isiklik arvamus on, et linn võiks parkimiskontrolöride tegevust laiendama.
Tallinnas on politseinikud otsas seoses altkäemaksuga. Kas teie olete ka altkäemaksu võtnud?
Tallinnas ei ole politseinikud otsas ning kaadrinappuse põhjuseks politseis pole ainult Teie poolt nimetatud tegur. Mina pole altkäemaksu võtnud ei praeguses ega endises ametis, sest minu sisetunne ei luba seda.
Kui Tallinnas on mure autopatrullide vähesusega, siis kuidas on võimalik 24h 2 autotäit inimesi pronkssõduri juures hoida?
Tõnismäel avaliku korra tagamisest loobumine liiklusjärelevalvet ei mõjuta, sest tavaolukorras ei taga seal korda liiklusjärelevalveosakonna politseiametnikud.
Sõidan pidevalt Tallinnas 50km/h alas 60km/h ja 70km/h alas 85km/h. Tean, et nii ei tohi, kuid teen ikka nii, kuna nii väikese kiiruseületamise eest on väike karistus. Tihtipeale sõidetakse ka minust mööda. Kuidas sellist käitumist piirata?
Üldine halb liikluskäitumine algabki just nendest esmapilgul väikestest üleastumistest – vilkuva rohelisega ristmikule sõit, suunamärguandeta rea vahetamine, väike kiiruse ületamine. Jah, kõigi nende üleastumiste eest võib karistada ning kindlasti on sellel oma positiivne mõju üldisele liikluskultuurile. Veelgi olulisem on, et iga liikleja mõistaks ka ilma ähvardava karistuseta, et ainus viis, kuidas kõik tervena koju saavad, on liiklusreeglite järgimine.
Miks ei ole keelatud sõita mitmerealisel teel tippkiirusest väiksema kiirusega vasakpoolsel rajal? Vaadates Paldiski maanteed, siis tänu selliselt käituvatele juhtidele sõidetakse neist mööda paremalt, ühissõiduki rada mööda. Saan aru, et see ei ole kiirtee, kuid kuidas ja mis vahenditega peaks juhtidele selgeks tegema, kus nad teel soovituslikult peaksid asetsema?
Minu jaoks on iseenesest mõistetav, et nii linnas kui linnast väljas sõidab aeglasem sõiduk kõige parempoolsemas reas. Samas ei ole õigustatud linnakiirusel, ehk siis 50 km/h liikuvast sõidukist ohtliku ja lubamatu manöövriga möödumine, põhjendusel et ta näib liikuvat aeglaselt.
Kui ajan alla ülekäigurajale järsku ilmunud jalgratturi (sõidab järsku ette), siis kes jääb süüdi? Kas tema ei ole jalgratta seljas samasugune liikleja nagu mina auto roolis? Lugesin liikluseeskirjast välja, et kuna ta ON sel juhul minuga samaväärne liikleja, siis ta liigub risti teed ja rikub eeskirja. On see õige?
Jalgrattur on juht ning ülekäigurada on jalakäijatele, seega peab jalgrattur ületama ülekäigurada jalgratas käekõrval. Kes kirjeldatud juhul süüdi jääb, on raske oletada, kuna igal konkreetsel juhul lähtutakse otsuse tegemisel konkreetsete liiklusõnnetuse asjaoludest.
Tallinnas on liiklus sujuvamaks ja paremaks läinud, see, et igas põõsas enam politsei kiirust ei mõõda, on positiivne. Samas,aga teevad kurvaks endiselt juhid, kes suunda ei näita. Mida saaks politsei teha, et rohkem tähelepanu just sellistele juhtidele pöörata?
Suunatuli tundub tõesti kahjuks mõnedel sõidukitel lisavarustusse kuuluvat, mida iga sõidukijuht soetada ei jõua. Lisaks liikluseeskirja nõudele ja kohustusele on suunamärguande näitamine elementaarse liiklusohutuse ning viisakuse küsimus.
Kas Politsei kasutab ühendust liikluskindlustusega juhtide paturegistri pidamises? Küsimus tingitud praktilisest kogemusest. [..] Kumb on ohtlikum, kas 20-aastase juhistaaiga kerge kiirustaja, kes valib tegelikult ohutu, kuigi reeglitest suurema kiiruse, või veel vahtralehega süstemaatiline avarist, kes järjest autosid lõhub, kuid kiirusega vahele pole jäänud?
Politsei kasutab liikluskindlustuse andmebaasi sõiduki kohustusliku liikluskindlustuse kontrollimiseks, vajadusel saame teada ka teisi andmeid. Paturegistrit politsei ei pea.
Liikluses on mõlemad ohtlikud - nii see, kes lubatust kiiremini sõidab kui see, kes ei valitse oma sõidukit.
Millega seletate Tallinna munitsipaalpolitsei pealiku 180 kroonist karistust punasega ristmikulesõiduga põhjustatud inimvigastustega õnnetuse eest (Tehnika ristmik)? Võrrelge palun seda karistust kiirustamise eest tavaliselt tehtavaga.
Karistusotsuse määrab asja menetlev ametnik, arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õnnetuse tehiolusid ja muid õnnetuse asjaolusid. Kuna antud otsust mina ei teinud, siis ei saa seda mina ka kommenteerida.
Värske Palmaru õnnetuse valguses, kas olete arvamusel, et heas tervislikus seisukorras juhi mõõdukas kiiruseületamine korralikul teel on ohtlikum, kui unise ja väsinuna sõit, mille tulemusena põhjustatakse avarii?
Muidugi on ohtlikud nii kiirustamine kui ka väsimus- ja haigusseisundis sõitmine ning mõlema eest on seadusandja ette näinud vastutuse.
Olukord, kus liikluspolitseinikest on altkäemaksuprobleemidega seoses tugev puudus, paneb küsima, kas mitte süsteem, kus politseiametnikud võisid tänaval (nii vasakule kui paremale) trahve teha, polnud palju parem. Kui liikluspolitsei põhifunktsioon on teedel korra hoidmine (ja mitte riigikassa trahvirahaga täitmine), kas siis ei võiks sallida ka mõõdukat "vasakule" läinud trahviraha? Nii oleks ka väiksemate palkade juures tööjõud olemas ja liiklus korras. Odav ja töökindel lahendus.
Politsei peab oma tööd tegema ainult ausalt, mingit “vasakut” ega “paremat” ei saa olla.
Elan majas Weizenbergi 29. Maja ees kõnniteel, mis on puiestee (puud mõlemal pool) sõidavad ja pargivad pidevalt autod, mis võimalused harilikul inimesel on? [...] Selle tahtliku rikkumise eest ei järgne midagi ja keegi mitte kunagi ei kontrolli?
Edastan Teie info parkimisprobleemi kohta Tallinna transpordiametile. Kui pargitud sõiduk takistab või häirib liiklust, võtke ühendust politseiga lühinumbril 110.
Kas teie ja teie juhitav allüksus olete sõltumatu oma töös ja võite rahulikult poliitilisi tellimusi eirata, ilma et peaks vallandamist kartma? Kas teid on tööalaselt poliitikute poolt mõjutatud?
Mind ei ole poliitikute poolt tööalaselt mõjutatud ning mingeid poliitilisi tellimusi me ei täida.
Kas arvate tõesti, et ainult kiiruseületajaid trahvides õnnestub liikluskultuuri parandada? Kui ei, siis mitu trahvi on tehtud käesoleval aastal nt. katmata koormaga veoauto juhtidele, vales kohas pööret tegevatele juhtidele [..] Jne.
Ei arva. Kiiruse ületajate osakaal kõikidest avastatud liiklusalastest rikkumistest ei ületa 20%. Liiklusalast statistikat leiate politsei kodulehelt www.politsei.ee
Mis mõte on sõidukitele kehtivatel müra normidel, kui iga hetk võib kuulda Tallinnas auto mürataset 10x ületavat mootorratta lärmi ? Miks neile ei kehti samad nõuded, mis autodele? Miks on olukord selline, et mootorrattad niipalju lärmi tekitavad (olgugi, et nende hulk võrreldes autodega on hoopis väiksem) ?
Vastavalt mõõteseadusele puudub politseil õigus müra mõõtmiseks. Kõik sõidukid peavad olema tehniliselt korras, kahtluse korral on õigus suunata sõidukid erakorralisele tehnoülevaatusele.
Teie ametinimetus on "Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar". Miks ei ole teistel politseiprefektuuridel "liiklusjärelevalve osakonda", kas ainult Tallinna lähistel on probleeme liikluskorraldusega, et ainult Põhja politseiprefektuuril on oma "liiklusjärelevalve osakond"?
Põhja Politseprefektuuri moodustamisel leiti, et arvestades meie piirkonda ja liiklusintensiivsust on eraldi osakonna loomine kõige otstarbekam. Teiste prefektuuride töökorraldust ei oska kommenteerida.
Kuidas kommenteerite ettepanekut Falcki poolt hakata teostama liiklusjärelevalvet (ja võimalik, et ka muid riigi võimustruktuuri teenuseid)? Kas ei peaks sellega tegelema siiski eranditult ainult riiklik politseiasutus,mitte kellegi kodaniku erafirma? [..]
Liiklusjärelevalvet teostab politsei. Mina olen seisukohal, et riikliku järelevalve teostamine on riigi ülesanne ja selle delegeerimine erasektorile ei ole õige.
Kas Te olete kursis Tallinnas Mustakivi tee ja Linnamäe tee ristil oleva fooriga? Enne seda, kui paar aastat tagasi see foor sinna paigaldati, ei olnud Mustakivi teel mingeid ummikuid. Nüüd aga on tipptundidel (ja mitte ainult) Mustakivi tee Narva maantee suunas kuni Linnamäe tee ristini korralikult umbes. [..]Nimelt, kui Linnamäe teelt on sõidukitele lubatud fooris vasakpööre Mustakivi teele, saaksid samal ajal sõidukid Mustakivi teelt sooritada parempöörde Linnamäe teele ja vähendada sellega mingilgi määral Mustakivi teel järjekorda ja ummikut.Mingil imelikul põhjusel see aga ei ole lubatud. Miks?
Edastan Teie küsimuse Tallinna transpordiametile.
Kui sõidan (juhin mootorsõidukit) lubatust suurema kiirusega, promilliga, on peal lubatust rohkem inimesi, kuid samas ei põhjusta sellega kahju kellelegi peale iseenda [..] kas ka siis võin loota Teie sama mõistvale suhtumisele, kui kultuuriministri LÕ-d kommenteerides, ja jääda ilma karistuseta (saada rahalise karistuse, mis on minu sissetulekuga võrreldes olematu)?
Teie poolt nimetatud rikkumiste eest on ette nähtud vastavad karistused, kui rääkida joobes juhtimisest, siis on tegemist ühe ohtlikuma rikkumisega, mis minu arvates on piisavalt arusaadav kõigile.
[..] Kuidas teil on õnnestunud nii kaua vastu pidada politseis? [..]
Mind on see töö huvitanud, see on pakkunud mulle pinget ja seni ei ole ma sellest tüdinenud.
Miks politsei ei trahvi kunagi neid üle kärssavaid ja tossavaid autosid, mis saastavad meie õhku??
Tehnokontrolli tehakse tehnoülevaatuspunktis. Samas oleme selliseid sõidukeid kontrollinud, keelanud edasi sõita ja suunanud erakorralisele ülevaatusele ning teeme seda ka edaspidi.
Millega põhjendate oma arvamust, et roolis magamajäänud juht ei ole sooritanud karistatavat tegu, erinevalt purjus juhist, kui keegi peale tema enese pole kahju kannatanud? (On ju ilmne, et kui ühel sõiduhetkel pole autol üldse juhti, siis on see tunduvalt ohtlikum, kui autol on juht, kelle reageerimisvõime on väiksem sama juhi reageerimisvõimest kainena.)
Nii joobes juhtimine kui ka haigus- või väsimusseisundis juhtimine on karistatavad teod, viimase tuvastamine on aga äärmiselt komplitseeritud.
Olen 29 aastat juhtinud autot eesti teedel ilma avariideta. Minu ettepanek on viia maksimaalne kiirusepiirang väljaspool asulaid 110 km/h,(sest niikuinii sõidetakse 110 km/h), lubatud alkoholi promillid 0,5 (0,6 oleks juba karm karistus) ja liiklus muutub sujuvamaks ja vähem närviliseks. Rikkujaid on siis oluliselt vähem. Need tuleb rajalt maha võtta ja karistada. Kuna politseijõudusid on vähe, siis tulete sellega paremini toime.
Asulavälistel teedel tõstab kiirust maanteeamet, asulasisestel teedel kohalik omavalitsus. Joobepiiri tõstmist ei pea õigeks.
LJVO-s on päris mitu abipolitseiniku, kes teevad teil tööd patrullides konstaablitega koos ja seda LJVO-s juba viis aastat. Mõningad neist on AP-d olnud vähemalt 10 aastat (teie juures 5 aastat) Enamus neist tunnevad väärteomenetluse seadustikku peast, kuna nende töö on samuti sellega seotud. Miks ei kasutata nende teadmisi ja kogemusi kasulikult ära?
Ei jaga Teie arusaama, kuna kasutame abipolitseinikke. Oleme avatud Teie konkreetsetele ettepanekutele.
Mis Te arvate, ehk tuleks taastada rahvamalev ja suunata see liiklusjärelvalvet teostama?
Rahvamaleva aeg on ümber.
Eesti ühiskond on haige. Kultuuritus liikluses on selle üheks avalduseks. Viibin hetkel Norras ja siin peavad autojuhid lugu nii jalakäijatest kui ka üksteisest. Politseipatrulle kohtab üliharva. [..] ja teine aspekt. Tänavatel on väga palju ka korralikke liiklejaid. Miks peavad need maksumaksjad end politsei poolt ahistatuna tundma, kui neid põhjuseta peatatakse? Mitu kainet juhti tuleb ühe joobes juhi kohta? Leian et politseil pole õigust nende inimeste eraellu sekkuda nende sõiduki endastmõistetava peatamise kaudu. [..]
Jagan politseipeadirektori arvamust, et ei ole alust väitel, et tegemist on liigse inimeste õiguste ja vabaduste piiramisega, sest kaitstav õigushüve on igati kaalukam riivatavast õigusest.
Meist alla saja kilomeetri kaugusel on riik, kus on kehtimas maailma õiglasem ja targem liiklusrikkumiste karistusseadustik. Mis takistab analoogili rakendamist ka Eestis ning miks püütakse selles valdkonnas juba 15 aastat leiutada oma, tõukerattaga võrdset jalgratast?
Iga riik areneb ikka oma rada pidi, samas oleme teiste riikide kolleegidelt palju kasulikke kogemusi saanud ning neid ka töös rakendame.
Kas politseinikult on õigus viisakalt küsida sõiduki peatamise põhjust? Mul oli möödunud talvel Pärnu linnas järgmine juhus: külm talveöö, mõned üksikud sõidukid liikusid vaid tänavatel, 15 minuti jooksul peatati mind kolm korda puhumiseks ja dokumentide kontrolliks, patrullid olid küll erinevad. Kui ma viimaselt siis väsimusest lõpuks küsisin põhjust peatamise kohta, sain vastuse: "Oot me näitame teile kui midagi ei meeldi". Lasti ette näidata kogu lisavarustus, mul puudusid vaid tõkiskingad ja loomulikult tehti trahvi. Ma ei vaidle, et ka see on seaduse rikkumine, aga kontekstis lõhnas see kättemaksule, et ma "julgesin" midagi nii "kohatut" küsida. Kuidas kommenteerite?
Loomulikult on Teil õigus küsida politseinikult sõiduki peatamise põhjust.
Politseis töötab inimesi, kes juhivad patrullmasinat, aga neil pole täitunud kaks aastat juhistaai, seega omavad nad esmast juhiluba. Millegipärast pole ma märganud ühtegi "vahtralehega" varustatud politseisõidukit, kas seadus seda ei nõua?
Meil töötavad küll politseinikud, kellel juhistaai vähem kui kaks aastat, aga nad ei juhi alarmsõidukit.
Kas liiklusvahend tohib lihtsalt ohutuse tagamiseks enne ristmikke anda signaali nagu seda teevad transiidirongid? Millised eeskirjad kehtivad Tallinnat läbivatele vedurijuhtidele ja kes vastutab näiteks Nõlva tänava halva nähtavusega raudteeristmiku liiklusohutuse eest?
Helisignaali tohib anda vaid ohu tekkimisel või väljaspool asulat liikleja tähelepanu äratamiseks.Raudtee ülesõidud vaadatakse üle vähemalt kord aastas, konkreetse ülesõidu ohutuse eest vastutab omanik.
Kuidas tekivad (või peaksid tekkima) sõiduteede äärde liiklusmärgid ehk kas nende tekkimiseks piisab kellegi (liiklusjärelvalve ametniku, eramaaomanikust tädi Maali, avaliku tee äärse villa omaniku) subjektiivsest arvamusest (kõvemast häälest) või peaks iga liiklusmärgi tekkimise kohta olema mõni dokumendi laadne asi?
Tee valdaja kohustus on hoida tee korras ning paigaldada ja hooldada liikluskorraldusvahendeid. Eratee eest vastutab omanik.
Kas liikluspolitseil on õigus sundida veoautojuhti kitsal teel ümber pöörama ja tegema ~10 km pikkust ringi, et viia auto kaaludele? LP eriüksuse kaalumiskoht Mäo rist, rekka pöörati ümber 3-4 km Mäekülast Koeru poole.
Õigusrikkumise kahtluse korral on see õigus olemas.
Kas keegi kontrollib ka politsei riietust? [..]Kuidas saab inimene, kes ise ei oska enda eest hoolitseda nõuda teistelt korda?
Iga päev enne tööle asumist on politseinikel instruktaa, mille käigus kontrollitakse muu hulgas ka nende välist korrektsust.
Autojuhina lasen aegajalt ikka üle vales kohas teed ületavad inimesed. Millal hakkab politsei jalakäijaid nende enda turvalisuse huvides sellise tegevuse ohtlikusest paremini teavitama (trahvima?) ?
Jalakäijate poolt liikluseeskirja nõuete täitmist kontrollitakse igapäevaselt.
Olenemata sellest, et LKF on nüüd erakindlustuste ühendus, siis kuidas suhtute, et LKF-i koduleht annab väära või hapuks läinud infot? [..] Kas ei peaks, vastavalt Liikluskindlustuse seadusele, tegema inimestele rohkem teatavaks ka selle seaduse paragrahvi 15 ülamärkega 1 võimalust: Kindlustusvõtja taotlusel ja kindlustusandja nõusolekul võivad pooled lepingus kokku leppida kindlustusvõtjale omavastutuse kohaldamises. [..]
Edastan Teie poolt ära toodud probleemid ja küsimused LKFle. Politsei kontrollib vaid liikluskindlustuse olemasolu ja selle kehtivust.
Miks Eestis ei tohi olla autol juhi ja kõrvalistuja klaasid tumedad, et autos oleks rohkem privaatsust?
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kehtestanud sõidukitele ja nende klaasidele kindlad nõuded.
Kas lapse ootel naisel on kohustuslik autos kinnitada turvavöö (see segab teda kui kinni on)?
Turvavööd ei pea kinnitama, kui inimese tervislik seisund seda ei võimalda.
Soovin siinkohal rõhutada äärmiselt liiklusohtlikku olukorda Tallinn-Tartu maanteel, mis on põhiliselt seotud möödasõiduga. Hoolimata vastu tulevast autost alustab teatav kontingent juhte ikkagi seda manöövrit. Tulemuseks on tihti see, et korraga on kõrvuti 3 autot! Ja mis seal rääkida, 2 realine tee on meil nii lai, et isegi võimaldab seda. Selliste agressiivsete juhtide ohjeldamiseks oleks vajalik sisse-seada võimalus nende koheseks korralekutsumiseks ja/või trahvimiseks ja eelistatult sellel teelõigul-kohal, mitte hiljem, kuskil mujal.
Kindlasti on teretulnud teated rikkumiste kohta ning neile kindlasti reageeritakse, paraku on aga kindel et politsei igale poole ei jõua. Olge ise eeskujulikud ning kindlasti on ka hea eeskuju nakkav.
Kas olete teadlik olukorrast Gonsiori-Pronksi ristmikul? Õhtusel tipptunnil on seal reegliks, et suunaga Kadrioru ja Lasnamäe poole sõidab suur osa autosid parempoolselt rajalt, mis on mõeldud parempöördeks Pronksi tänavale, otse (lisaks üle pideva joone) Gonsiori suunal. [..] Jälgige seda kohta õhtusel tunnil erariietes ja Te saate kordumatu liikluselamuse osaliseks.
Seoses Tartu maantee remondiga on ümberkaudsetel tänavatel probleemid ja oleme sellest teadlikud.
Liikluseeskirja paragrahv 70 ütleb, et politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel... . Kes on need muud seadusega volitatud isikud? Mul on NA ajast alles valgustusega vöödiline sau. Võiksin ka teedele korda looma minna.
Muud selleks seadustega volitatud isikud on välja toodud vastavates eriseadustes (tolli-, piirivalve-, abipolitseinikuseadus jne).
Miks sõidavad eesti teedel veel nõukogude aegsed kallurid, millel on silmagagi peale vaadates ülevaatusest läbi saamine võimatu [..] Kas politsei nähes sellist autot tõesti pigistab silma kinni, sest nii see tundub? Minu teada on politseil õigus sellised autod tee äärde panna.
Ei pigista silma kinni, kui märkame, kontrollime.
Kas tänava sõiduteele, kus toimub transpordivahendite liiklemine, tohib paigaldada kohvikute jt. selliste asutuste söögiplatvorme ? Kehtivas LE-s sellist lubavat punkti ei ole. On see linnavalitsuste omavoli, lubades neid sinna paigaldada. See on liiklusohtlik ja ka tervisekaitse peaks sellele tähelepanu pöörama.
See küsimus kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse.
[..]Küsimus motorollerite kohta. Millal hakatakse tuunitud sõiduvahenditel ja asulas 100 km/h kiirusega liikuvaid lapsi korrale kutsuma ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse mitteomamise eest (100 km/h- on mootorratas) karistama? Praegu nad harjutavad, mõne aasta pärast on nad autoroolis paadunud liiklushuligaanid.
Politsei kontrollib teiste sõidukite hulgas ka motorollereid. Juhul, kui motoroller liigub kiiremini kui lubatud, siis saab sõidukijuhti selle eest ka vastutusele võtta.
Kuidas te soovitate II grupi liikumispuudega käsijuhtimisega autojuhil Tallinnas Stroomi rannas pääseda autoga käsijuhtimisega auto parkimiskohta palaval suve päeval, kui need koha on tänava poolt teiste autodega blokeeritud. Sinna saaks sõita ainult kasutades selleks läbides 20 meetrit laia kõnniteed. Läheduses poole kilomeetri ulatuses pole ka ühtegi teist vaba kohta. Rannas viibinud noor Põhjapolitsei inspektor vastab sellele küsimusele: VÕÕRAS MURE!
Politseiametniku käitumine Teie poolt kirjeldatuna ei olnud õige.
Millal ükskord hakataks eelistama jälakäijaid liiklusvahenditele? Minu ettepanek on, et jalakäija võiks ületada teed ükskõik kust kohast ja autojuht peaks sellega arvestama, s.t. kui otsa sõidab, siis karistus.[..] On see normaalne?
Millal ükskord võtab politsei kätte ja hakkab jälgima ja karistama autojuhte jälakäijate rajal jalakäijate mitte ülelaskmise eest? (Selline olukord Tallinnas on lausa astronoomiliste mõõtmetega)
Millal ükskord saabub olukord, et politsei hakkab jälgima ka autojuhte, kes ei armasta ümberreastumisel näidata suunatuld? (jällegi massiline olukord Tallinnas)
Millal ükskord hakataks karistama ka mootorrattureid rullnokliku käitumise eest sõidurajal, s.t. ridade vahelt ja paremalt poolt möödasõidu eest?
Miks on vaja, et Eestis kehtib suviti mõnedel trassidel lubatud sõidukiiruseks 110 km/h? Milline on sellise korralduse kasutegur? (pooldaksin, et max oleks 90, kuna näen, et kasutegur on 0)
Milla ükskord jõuaks politseisilm ka Õismäe ringteel toimuvale (Nurmenuku poe juures). Nimelt suveõhtuti sõidavad seal mingid bemmivennad (nagad), kes lasevad ringteel sellise kiirusega, et rattad vilisevad ja auto on sõiduraja suhtes 45 kraad viltu (külglibisemise tagajärjel) [..]. Samas kasutavad seda ainsat ülekäigurada tihti vanurid ja lapsed. [..] Sarnane olukord valitseb ka Paldiski mnt-l Loomaia läheduses asuval ülekäigurajal - autod tulevad Statoili juurest asuvast ringist otse jalakäijate rajale, jalakäijaid üle laskmata.
Liiklus toimib koostööna ja ühte liiklejate gruppi ei saa eelistada teistele. Oleme Teie poolt kirjeldatud probleemidest teadlikud ja tegeleme nendega.
Kuidas peab politsei käituma, kui ta kutsutakse kohale liiklusõnnetusele, kus noorukid on purjuspäi registreerimata auto kraavi ajanud? Kas politsei on mingis vormis vastutav, kui samad noorukid, sama autoga, pool tundi pärast politsei kohalkäiku uue liikluskahju tekitavad?
Politsei ei ole vastutav, vastutab ikkagi kahju tekitaja.
Tallinna tänavaliikluses toimuv anarhia on üldtuntud tõsiasi. Tavalised kiirused tänavatel on 70-90 km/h. Jutud politsei nappusest on ammu teada. Kas olukorra parandamiseks oleks otstarbekam riigil osta liikluspolitsei teenust sisse Soomest või Saksamaalt? Pole seda hirmu, et keegi küsib altkäemaksu. Ja meie politsei nagunii peale kiiruse mõõtmise midagi teha ei oska, kuna ta on loodud karistamiseks. Kiiruse eest on seda kõige lihtsam teha.
Teiselt riikidelt liiklusjärelevalvealase teenuse sisseostmine pole võimalik. Mis puudutab kiiruse mõõtmist, siis sellele kulutab politsei ca 20 % tööajast.
Paldiski maanteel seevaldist Harku ringini võib nüüd sõita 70-ga. Harku ringist Tiskre ojani aga 50-ga. Ja isegi möödasõit on keelatud. Selle tee ääres pole maju, pole käijaid, pole rattureid aga 50 on. Loogika?
Liikluskorra kehtestab tee omanik või valdaja, arvestades tee seisundit ja liiklusohutust.
Traagilises õnnetuses sai surma kaks naist - neile sõitis otsa nn "kängururaudadega" varustatud maastur. Me ei tea, kas raudade puudumisel oleks need naised ellu jäänud, aga kindlasti oleks see nende ellujäämislootusi oluliselt parandanud! [..] Miks on Eestis lubatud auto ümberehitamine viisil, mis muudab selle kaasliiklejatele (rattal liiklejatele, jalakäijatele) oluliselt ohtlikumaks?
Konkreetse juhtumi puhul on alustatud kriminaalmenetlus. Sõidukitele esitatavad nõuded kehtestab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Kas Te isiklikult ja ametimehena peate õigeks, et kõik bensiinijaamad on tehtud ülirikkaliku valikuga alkoholikauplusteks?
Minu meelest ei peaks bensiinijaamas olema samasugune alkoholivalik mis kauplustes. Alkohol ei ole esmatarbekaup, mis peaks olema müügil 24 tundi ööpäevas.
Kas ei oleks võimalik teha nii, et teatud korduvate raskete rikkumiste puhul võetakse juhiluba ära kogu eluks? Minu mäletamist mööda oli see vene ajal võimalik.
Kunagi oli "vahtralehega" lubatud väljaspool asulat sõita kiirusega 70 km/h. Nüüd 90 km/h. On näha, et autokoolid ei suuda õpetada liikumist väljaspool asulaid. Tegelikult pole õppesõit nii kiiresti lubatudki. Paljud "vahtralehed" ei suuda isegi 90 km/h juures autot taltsutada. Kas ei võiks ikkagi minna tagasi 70 km/h juurde? Või oleks esmaste juhilubade taotlejatel kohustuslik läbi teha sõidumeisterlikkuse kool?
Kas poleks võimalik "vahtralehega" juhtidele määrata karmimaid karistusi võrreldes kogenud juhtidega? Või muud süsteemi? Näiteks purjuspeaga sõidu eest alati peatama juhtimisõiguse ja pikemaks ajaks. Praegu tekib esimesest päevast karistamatuse tunne.
On tehtud ettepanekuid roolijoodikute autode konfiskeerimise kohta nagu USA-s. Kas see oleks tulevikus võimalik?
Kas ei saaks rahalise karistuse asemel rakendada aresti (nn.15 päeva) või ühiskondlikult kasulikku tööd? Rahalised karistused ei ole ju olukorra paranemist toonud.
Seadusloome on seadusandja pädevuses. Teatud tingimustel on võimalik rahatrahvi asendamine arestiga, mida on ka kasutatud.
Kuidas suhtute portaalis "Täna Otsustan Mina" esitatud ettepanekusse keelustada mootorsõidukitel "kängururaudade" kasutamine?
Kahjuks ei ole jõudnud antud ettepanekuga tutvuda.
Milles näete väljapääsu: nn. lahtine killustik, kiirus 30 kmh jne. Kui ikkagi sõidetakse klaas puruks (vastutuleva auto rataste alt), siis mida teha? Kas ikkagi ei peaks teeremontija tagama olukorra, kus ikkagi kivid ei lendaks. Momendil jääb küll selline tunne, et töötame (enamik autojuhte) kohakaasluse alusel teederemondis. Kes ikkagi peaks kinni maksma purunenud esiklaasi(d)?
Tee seisundi eest vastutab tee valdaja, kuid kui kõik peaksid kinni kehtestatud piirangust, siis oleks probleem oluliselt väiksem.
Küsimus ei kuulu otseselt küll Teie vastutusala, aga äkki annate kasvõi oma kommentaari: teema - Eestis on palju roolijoodikuid. Ettepanek: miks ei võiks hakata nt teist korda vahelejäänud roolijoodikult sunniviisiliselt konfiskeerima tema juhitud sõiduvahendit!? Ja siis see maha müüa ja tulu nt politseinike toetusfondi või riigi tuludesse! Küsitakse kohe selle peale, et aga kui sõideti võõra autoga. Vastan, et iga omanik peaks ikka ise oma autot passima. Mis arvate kogu sellest jutust?
Kui seadusandja sellise võimaluse ette näeks, siis miks mitte.
Milline on Teie hinnang sellele, et ajakirjandus otsustas teema - meil pole piisavalt liikluspolitseinikke - üles promoda. Kas see pigem ei muuda mitte juba piisavalt hullu liikluskultuuri veel enam anarhia suunas?
Kas antud teema sellise nurga alt valgustamisel oleks Teie hinnanguil üldse mõni positiivne väljund ? Sest raha jaotab ju valitsus ja valitsus teab enda sõnul juba ammu, et teema väärib arutamist ja tähelepanu jne jne.
Liiklusteema on ajakirjanduses alati müünud. Paraku ei kajasta kõik artiklid teemat tasakaalustatult. Ka antud juhul oli keskendatud ühe osakonna ühele talitusele. Põhja politseiprefektuuris teostavad liiklusjärelevalvet ka teised osakonnad, mida on kokku kuus.
Kui ma ,riivan" möödumisel kõnniteele pargitud auto külge ja hoian samal ajal käes tööriista (naaskel, kruvikeeraja vms.) ja nii 20 korda järjest, kas valesti parkinud auto omanik peab minule hüvitama minu nürinenud ja kõlbmatuks muutunud tööriista remondikulud, samuti värvipurust rikutud rõivaste keemilise puhastuse kulud?
Teie tegu on käsitletav võõra vara tahtliku kahjustamisena. Niimoodi probleeme ei lahendata.
On tehtud kampaaniaid lase jalakäija üle tee, rongi eest hoiatavaid ja turvarihma propageerivaid. Kas need kampaaniad on muutnud juhte? Kui juhtidele on mingitki mõju avaldanud eelpool nimetatud loosungid, siis teen ettepaneku teha järgmine kampaania "Juht näita suunatuld enne manöövrit!". Eriti suunaks selle lause linnaliini bussijuhtidele, kellel on komme suunatuld näidata peale manöövri algust.
Tänan ettepaneku eest ning edastan Teie mõtte Maanteeametile. Iga kampaania avaldab teatud mõju.
Millisel põhjusel ei kasutata Eestis automaatseid kiirusemõõtureid koos kaameratega ?
Esimene selline kaamera on olemas ning seda seadistatakse.
Politseil on väga suur puudus tööjõust, mis põhjusel viidavad politseinikud iga rikkujaga 20 minutit kuni pool tundi ? Kas poleks aeg optimeerida tööprotsessi ja hakata tööle säästlikult. Selline tööviis, kus politseinik peab täitma pikki pabereid, on ka rikkujale küllaltki tülikas.
Politsei peab oma tegevuses juhinduma ainult seadustest ning paraku on õiguserikkumise vormistamine paberimahukas ja aeganõudev.
Kas on kaalutud Tallinnas kehtestada seadust, mis keelaks sõita mootorrolleritega (või mõne muu taolise mootoril liikuva esemega) isikutel, kellel puudub igasugunegi juhtimisõigus? [..]
Ettevalmistamisel on uus liiklusseadus, mis muudab oluliselt mopeedidele ja nende juhtidele esitatavaid nõudeid.
Kas Teie arvates Tallinnas parkimisjärelevalvet teostav firma nimega F peaks viivistasuotsuse väljakirjutamisel muid tõendeid ka koguma peale koostatud haldusakti? Näiteks tegema pilte jne.
Ei ole kursis, kuidas F oma viivistasu otsuseid tõendab, kuid süüteomenetluses lasub tõendamiskohustus kohtuvälisel menetlejal ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud kaalu.
Kas Tallinnas võib autojuht sõita palja ülakehaga? Kui ei, siis millise õigusaktiga see on keelatud?
Ükski seadusandlik akt ei reguleeri juhi riietust, välja arvatud ühissõiduki sh taksojuhi oma.
Politseisaadetes reklaamivad politseitöötajad end kui rahva abistajaid, kelle poole võib alati oma probleemidega pöörduda. Aga tegelikkus on hoopis teistsugune. [..] Nüüd minu küsimus: millal hakkavad kõik (enamus) politseitöötajad suhtuma nendega suhtlevatesse inimestesse viisakalt ja lugupidavalt, aga mitte nii, et tunned end nendega suheldes nagu paadunud kurjategija või potensiaalne varas, et kohe võtab politseinik käerauad ja sulgeb need sinu randmetel?
Loodan ja soovin, et kõik politseinikud suhtuvad inimestesse viisakalt ja lugupidamisega.
Kas politsei kardab niivõrd tööpuudust, et ei taha eravärvides autodega patrullida? Ainult eravärvides autodega saaks korda parandada.
Politsei kasutab nii era- kui politsei värvides sõidukeid.
Minu küsimus puudutab samuti jalgrattureid, rollerijuhte ja jalakäijaid. Probleem järgmine - meil on välja kujunenud olukord, kus autojuht on ainuke, kes on liikluses vastutav oma tegude eest, teeb läbi eksamid, omab lube. [..] Miks kõige eest liikluses ainult autojuhid vastutavad, liiklejaid on ka teisi?
Politsei kontrollib kõikide liiklejate poolt liikluseeskirjade täitmist. Liiklus on ohutu siis, kui kõik osapooled peavad kinni kehtestatud reeglitest.
Miks ei teostata auto sundvõõrandamist, kui juht korduvalt näitab, et ta sõita ei oska, sest ei tunne liikluseeskirja või sõidab joobes? Kes on selle vastu? Kas ootame, kuni polegi enam liiklejaid? Vanad ei sõida, noored on kõik surnud või sandid.
Seadus ei näe praegu selliste rikkumiste eest sõidukite sundvõõrandamist ette.
Kas ühistranspordile (sh. maakonna liinide bussid, marsruuttaksod, jne.) ja raskeveokitele ei kehti CO piirmäärad? [..] Kui kehtib, siis kuidas oleks võimalik sellist probleemi lahendada, et väljuvate heitgaaside CO sisaldus normi piires püsiks.
Tehnoülevaatust teostab ARK. Liiklusjärelevalve käigus kontrollib politsei kahtluse korral sõidukite tehnoseisundit. Vajadusel suunatakse sõiduk erakorralisele ülevaatusele.
