Pärimuspidu Balticaga on liitunud 36 jaanituld üle Eesti
Rahvusvaheline Pärimuspidu Baltica 2016 peab oluliseks peo pidamise kunsti ja rahvakalendri pühade väärtustamist, tõstes tähelepanu keskmesse jaanipäeva ja jaanikombed. Külaplatside ja koduõuede jaanitulede traditsiooni peab hoidma koos pärimuslike tavade ja uskumustega.
Eesti Folkloorinõukogu on Baltica pärimuspeoga pööranud oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste kesksemaks. Varem toimunud linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas ning väiksemad kohalikud peod külaplatsidel. Baltica liikumise juurde soovisime leida uusi osalisi, tugevalt kogukonda ja pärimust hoidvaid tegijaid ja kohti, kes tahavad kaasa lüüa, andes oma panuse Baltica toimumisele Eestis. Tänu aktiivsetele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab Baltica pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, õuedele, mägedele ja parkidesse. Kõik Eesti maakonnad on esindatud ja kokku on Balticaga liitunud 36 eriilmelist jaanipidu.
Olulised märksõnad on ettevalmistumine ja eelhäälestumine. Eesmärk pole tulla peole üksnes tarbima, vaid teha pidu ise. Usume, et kõige õigem püha tunne tuleb endasse just siis, kui saad olla osaline, panustada ühiselt peo või tähtpäeva pidamisse. Jaanipeo koht on erilise õhustikuga, kui see on üheskoos korrastatud ja kaunistatud, jaanitulle lisab igaüks oma puuhalu või oksakese, kõigil on kaasas oma piknikukorv või saab toidulaud kaetud koostööna. Seega kutsume kõiki otsima jaaniõhtuks välja mõni oma paikkonna jaaniaja laul, panna selga piduriided või rahvarõivad ning jaanitule ääres võtta ette ühiseid pärimuslikke tegevusi.
Baltica pärimuslikel jaaniõhtute kohtadel on kaunid nimed – Undva, Keava, Juula, Juba, Kurla, Pääsna, Kääpa, Lüllemäe, Emmaste, Vandjala, Käsukonna, Kuijõe, Salevere Salumägi, Üdruma, Uudeküla, Allikukivi, Kurgja, Valtu-Nurme, Vana-Vigala, Karilatsi, Elme, Võhma, Sikeldi, Tsirguliina, Atsalama, Tuhalaane, Osula Harjumägi, Ahja, lisaks Vormsi ja Kihnu saar ning Tallinn, Tartu, Pärnu, Kunda, Antsla.
Need ehedad jaaniõhtu kogukonnad avavad ka kõigile teistele huvilistele oma külaplatsid ja õuealad ning kutsuvad kaema oma paikkonna kombeid ja rikastama koosolemist. Enamik neist pakuvad, nagu Baltica pärimuspidugi, tasuta või isikliku osaluspanusega õhtuid, mis on suunatud pere kõigile põlvkondadele. Olulisel kohal on ühiselt peo ettevalmistamine ja jaanitule süütamine, tule tegemisele oma panuse andmine ja ühistegevustes osalemine. Üllatuslikult on suurel osal jaaniõhtute seltskondades olemas mõni Jaani-nimeline, kes kindlasti tule süütab või on selleks mõni muu tore kogukonna tava. Kõige levinum komme on lillepärgade meisterdamine ja kandmine jaaniõhtul, samuti on tähtis kolm korda ümber tule käimine hea õnne toomiseks, ka jaanivihtade tegemine ja ravimtaimede kogumine. Jaaniõhtul loovad pärimuslikku meeleolu erinevad ansamblid ja esinejad, tõstes aukohale rahvamuusika ja pillilood. Baltica folklooriliikumist esindavad nii Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, üksikesinejad kui ka vähemusrahvused. Erilist põnevust toovad aga Baltica külalisansamblid välisriikidest Lätist, Leedust, Poolast, Valgevenest, Venemaalt, Soomest, Ukrainast, Šveitsist ja Gruusiast.
Eesti Folkloorinõukogu koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjan soovitab: „Uurige jaaniaja maagiat, ennustusi ja loitse, valmistage enne jaanipäeva tervist toovad kasevihad ja käige jaaniõhtul saunas. Tehke jaaniõhtul ise muusikat ja laulge koos mõni laul, meenutage esivanemaid ja kohalikke traditsioone. Peske jaanipäeva hommikul jaanikastega nägu ja koguge jaaniajal looduseväge täis ravimtaimi.“
Vaata kaarti pärimuslikest jaaniõhtutest SIIT.