President Ilves Vilniuses: Eesti ja Leedu rahvuslikes huvides on kuulumine Euroopa tuumikusse
“Aga kes on Euroopa Liidu ja laiemalt Euroopa tuumik? Kas euroala 17 riiki? Kindlasti mitte. Siin on Saksamaa, Soome, Eesti kõrval muidugi Rootsi, Taani, samuti Poola. Tuumikusse kuuluvad need, keda iseloomustab vastutustundlikkus,” ütles Eesti riigipea.
Tema sõnul tähendab vastutustundlikkus ka mõistmist, et maailm vajab majanduslikult ja poliitiliselt tugevat, ühtset Euroopa Liitu ning kõlagu see kuitahes trafaretselt, ent Euroopa Liidust nagu ka euroalast riikide väljalangemine pole meist kellegi huvides.
“Kuid Euroopa Liit on muutunud ning paratamatult jaguneb veel mõnda aega kiiremateks ja aeglasemateks liikmesmaadeks,” tõdes president Ilves. “On Eesti ja Leedu rahvuslikes huvides, et ka meie kuulume kiiremate sekka, Euroopa tuumikusse, see tähendab otsustajate ringi. Me mõlemad oleme tõestanud, et väärime seda kohta.”
Eesti riigipea kinnitusel seisab Euroopa ristmikul, kus tagasi – veel mõne aasta tagusesse Euroopa Liitu – ei saa enam pöörata: “Valikud on kas integratsiooni suurendamine, jätkuv võlalõks või… Meil tuleb leida õigeim tee kogu ühendusele ja enda riikidele.”
President Ilves hoiatas, et kui liikmesriikide valitsused ja poliitikud kõnelevad oma inimestega Euroopa, Euroopa Liidu ja euroala tulevikust ümbernurga pooltõdedega, võib paljudes maades süveneda rahulolematus, mis paiskub tänavaile mitte ainult Wall Street’i vastu.
Rääkides Eesti-Leedu koostööst, sõnas president Ilves, et praegu ja lähemas tulevikus tähendab koostöö mitte deklaratsioone, vaid tulevikule oluliste projektide toetamist ja tegemist.
“Nendeks on kindlasti Baltimaid ülejäänud Euroopaga ühendav kiire raudtee Rail Baltic, uus tuumajaam, energiajulgeoleku süvendamine üldiselt, ühine tegutsemine NATO alalise õhuturbemissiooni nimel,” ütles Eesti riigipea. “Olgem otsekohesed, nagu sõprade vahel on kombeks – meie hindame Balti koostöö tugevust just läbi ühise tegutsemise ühiste projektide nimel.”
Eesti riigipea kohtumisel president Dalia Grybauskaitė ja peaminister Andrius Kubiliusega räägiti ka Euroopa Liidu lähinaabritest ning vajadusest kooskõlastatud ja ühise naabruspoliitika järele.
