JAANUS PIIRSALU: Kas sa oled fašismi poolt?
See oleks suur asi, kui saaks needki kaotada.
Juba kolmandat nädalat piketivad Moskvas Eesti saatkonna ees vene noored nn pronkssõduri seaduse vastu. Osalejate arv kõigub mõnest inimesest kuni sadadeni. Põhiliselt organiseerib pikette Noore Kaardiväe nimeline organisatsioon, aga seal on osalenud ka kõige tuntuma Kremli-meelse noorteorganisatsiooni Naši liikmed. Korraldajad on lubanud seista seal kuni “võiduka lõpuni”. Mis oleks “võidukas lõpp” ja kui kaua selle saabumist tuleb oodata, ei tea ilmselt keegi. Aga mitte sellest ei taha ma kirjutada. Reede pärastlõunal käisin noori protestijaid vaatamas. Neid oli seal täpselt kuus noormeest. Miša, Aleksei ja teised samasuguste lihtsate vene nimedega poisid. Ütlesid, et nemad on Noorest Kaardiväest. Et päeval seisab neid seal rohkem, aga pärastlõunaks jääb saatkonna ette ainult n-ö vahtkond.
Manipuleerimise ohvrid
Sain poistega väga sõbralikult jutule. Jutuajamine nägi välja nii, et nemad hakkasid kohe küsima ja mina olin vastaja rollis.
“Mis sa arvad pronkssõdurist ja vastuvõetud seadusest?” Seletasin, et poliitikud on igal pool ühesugused ja et nii Eestis kui ka Venemaal on valimised tulemas, et küllap saate isegi aru, mida see tähendab.
“Aga kuidas sina selle küsimuse lahendaksid?” Vastasin, et ma pole kindel, et selline äkiline lähenemine oli praegu parim lahendus. Ehk oleks võinud üritada vene kogukonnaga kokku leppida.
“Ahaa, siis sa viiksid selle monumendi ikkagi ära?” Vist küll, sest Tallinnas on korralik sõjahaudade kompleks ning seal oleks palju parem ja vaiksem koht hukkunute mälestamiseks kui lärmakas kesklinnas.
“Kas sina väidad ka, et SSSR okupeeris Eesti?” Vastasin kiiresti jaatavalt. Poistelt ei tulnud mingit reaktsiooni. Küsisin neilt siis: “Kas te seda teadsite, et kui punaarmee Tallinna saabus, siis oli linn juba Eesti valitsuse käes, et punaarmee ei rebinud maha mitte Hitleri Saksamaa lippu, vaid sinimustvalget?” Poisid vastasid siiralt, et seda polnud nad kuulnud.
Ja siis tuli SEE küsimus.
“Kas sa oled fašismi poolt või vastu?” Seda küsis neist kõige lihtsameelsema näoga poiss. Esimene hetk seisin ma täiesti vaikides. “Nuu?” küsis teine kutt nõudlikult. Vastasin, et loomulikult olen ma vastu.
Pärast seda küsimust jäi jutt soiku. Ütlen ausalt, et ma olin viimasest küsimusest solvunud. Jätsin nendega hüvasti.
Ma arvan, et tegelikult on Miša, Andrei ja nende sõbrad Noorest Kaardiväest toredad, siirad ja abivalmid Moskva poisid. Nagu mina ja mu sõbrad Tallinnas. Ma olen kindel et me saaksime omavahel hästi läbi, võiksime käia koos jalgpalli mängimas, pärast õlut joomas ja meil poleks mingeid probleeme.
Ainult et neile on keegi väga osav inimene pähe pannud mõtte, et mina ja minu sõbrad armastame fašiste. Me teeksime neile muidugi kiiresti vastupidise selgeks. Aga kes teeks selle selgeks ülejäänud vene noortele, kes nii usuvad?
Mina ei oska head nõu anda.
