Vaba Lava avalavastus seob nõukogude aja lõpu, muusika ja poliitika
Narva Vaba Lava teisel korrusel asuvas suures saalis käib proov. „Я люблю тебя, жизнь,” laulab Jarek Kasar parajasti. Peagi kõlab küsimus: „Is this… pravda?” Lavastus „TRANSIIT. Peatage muusika” proovi tehakse nimelt läbisegi kolmes keeles, osaliste peamine ühiskeel on aga inglise keel. Lavastaja Dmitri Jegorovi sõnul kõlab saalis lõpuks 60% teksti eesti ja 40% vene keeles.
Mõtted, mis seostavad piirilinna nõukogude estraadiga, olid ilmselgelt õhus, sest mäletatavasti etendati suvel Kreenholmis ka Tartu Uue Teatri lavastust „Kremli ööbikud”. „Transiidi” kui üdini dokumentaalse lavastuse ettevalmistusi alustati mõnevõrra varem, juba kahe ja poole aasta eest. Mõte Eesti muusikute omaaegsetest gastrollidest Nõukogude Liidus tõmbas Jegorovi kohe kaasa. „Me saame siduda sotsiaalse teema, dokumentaalsuse ja muusika. Pealegi oleme ju peaaegu naabrid, ma olen pärit Peterburist,” muheleb Jegorov.
Ajalooline taust selgeks
„Jah, lavastus on muusikast, aga selle taustal on poliitiline kontekst, nõukogude aeg, perestroika, vabadus,” räägib Jegorov. 1980. aastal sündinud vene lavastaja lapsepõlvemuusika sekka kuulus näiteks J.M.K.E. Enne lavastuseks vajalike intervjuude alustamist tegi ta endale põhjalikult selgeks Eesti ajaloolise tausta.
Tema ja tekstitöös osalenud Andres Popov tegid intervjuusid pea poolesaja inimesega: eesti muusikute, tehnikute, produtsentide ja teistega, nii eesti kui ka vene keeles. „Mõned intervjueeritavad vahetasid poole jutu pealt keelt, kui tahtsid, et ka mina millestki aru saaksin. Produtsendid on näiteks alati kõige paremad vene keele rääkijad,” toob Jegorov näite.