Olen kirjutanud rea lugusid sellest, kuidas praeguse Euroopa Liidu eesistujamaa seisukoht Eesti-Vene tüliküsimustes on olnud pigem kahepalgeline, kui otsekoheselt Eestit toetav.

Kaks peamist tükki on siin:
Duumasaadikute läbikukkunud visiit sundis Merkelit Eestit toetama
Samaara proovikivi: kas Eesti on suutnud end euroliidus kehtestada?

Eile ootasin huviga märki Saksamaa suhtumisest Eesti-Vene küsimusse, sest see otsustab, mil viisil teema Samaaras tõstatub. Kas eesistuja võtab karmi tooni või üritab laveerida, nagu tal on kombeks.

Suhtumine sai selgeks, kui Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier jäi ETV kaamera ette ja ütles: “Mind rõõmustab, et pärast monumendi teisaldamist Tallinnas on asjade edasine areng olnud rahulik. Seetõttu on ka positiivsed arengud [Eesti-Vene suhetes] tulevikus loodetavasti võimalikud. Kuid tähelepanuta seda ei tohiks jätta, et ei toimuks mingit konflikti laienemist.”.

Mitte sõnagi Eesti saatkonna ründamise, küberrünnakute või majandussanktsioonide kohta. Steinmeier keskendus selgelt Tallinnas toimunud sündmustele ja peab neid peamiseks tüliõunaks, mille Eesti ja Venemaa soovitavalt kahepoolselt lahendaksid. Seega on Saksamaa veendunud kõigist võimalikest seisukohtadest, kõige nõrgema õigsuses.

Eesti jaoks tähendab Saksamaa hoiak seda, et eesistuja on vaid juuksekarva kaugusel soovitamast näiteks Vene-Eesti läbirääkimisi Tallinnas toimunud sündmuste tagajärgede reguleerimise või hindamise kohta. Ehk siis kaasata Venemaa probleemi, mis Eesti senise veendumuse kohaselt on sügavalt meie siseasi.

Tänane Steinmeieri visiit Moskvasse ning reedene ELi-Venemaa tippkohtumine Samaaras on veel ees. Eile Brüsselis toimunud ELi välisministrite kohtumise järgses teates rõhutas välisminister Urmas Paet, et “EL peab tippkohtumisel tõstatama Venemaalt lähtuvate ja ELi liikmesriigi vastu suunatud küberrünnakute temaatika nagu ka välisesinduste julgeoleku tagamise ning Viini konventsiooniga seonduva.”. Kas Saksamaa seda kuulda võtab on iseasi.

Ühe positiivse asja siiski lisaks. Saksamaa käitumist on hakatud ka rahvusvaheliselt tähele panema. Tänane The Guardian avab uue ja vana Euroopa erisusi ELi Moskva poliitika nägemustes. Leht kirjutab: "Poola, Eesti ja Leedu olid eile väga kriitilised Saksamaa ettevalmistuste osas Samaara tippkohtumiseks, nõudes palju kõvemat ja kooskõlastatumat Euroopa seisukohta Venemaa suhtes.".  See tähendab, et küsimus ei jäta vähemalt Euroopa avalikkust külmaks.