Kui 2010. aasta esimese kuue kuu jooksul hukkus 2 ja sai vigastada 4 inimest, siis selle aasta samal perioodil hukkunuid ei olnud ning vigastada sai 1 inimene.

Samuti olid kokkupõrkejuhtumite tagajärjed mullusega võrreldes kergemad- raskete tagajärgedega kokkupõrkeid aasta esimeses pooles ei olnud, valdavalt toimusid teeoludele mittevastava sõidukiiruse valimisest tingitud nö plekimõlkimised.

Enamus kokkupõrkejuhtumeid leidis aset I kvartalis, mil talvised ilmastikutingimused olid tavapärasest raskemad ja nõudsid liiklejatelt suuremat tähelepanelikkust. Seevastu on kevad-suviste perioodide õnnetuste arv aasta- aastalt vähenenud.

Inimeste kevadises liikluskäitumises esinev uljaspäisus ja kesine tähelepanuvõime on täiendavate ohutusabinõudega (reguleeritud ülesõidukohtade arvu suurendamine, nähtavuse parendamine) senisest enam kontrolli alla saadud.

Jalakäija kogemata rongi ette naljalt ei satu

Otsasõitude arv jalakäijatele on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud samaks- kokku toimus I poolaastal 6 otsasõidujuhtumit.

Samas on otsasõitude tagajärjel hukkunud inimeste arv vähenenud­- 2010. aasta esimesel poolel hukkus 4 ja 2011. aasta esimesel poolel 3 jalakäijat. Otsasõitude põhjuseid on üheselt määratleda suhteliselt keeruline.

Jalakäijate hooletusest tingitud otsasõidujuhtumite osakaal on pigem väike, peamiselt on tegemist siiski nö ettekavatsetud rongi ette astumistega. Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et enamus otsasõite leiab aset kõrvalistes kohtades, kus ei ole ülekäigukohti ega ka nö väljakujunenud käiguradasid.

„Õnnetuste arvu stabiliseerumine ning raskete tagajärgedega kokkupõrgete vähenemine on positiivne märk sellest, et teatud ohutustase on saavutatud ja seda on suudetud hoida,“ ütles TJA peadirektori asetäitja Anvar Salomets

.