Kunagi leiutati vibu, mis võimaldas tappa vaenlast kaugemal kui käeulatuses. Siis leiutati kahur, mis vabastas inimese täiesti kontaktist sellega, keda ta tappis. Lennukitelt heidetud pommid, mandritevahelised raketid on arenenud niikaugele, et inimelu võtmisest ei pruugi nupule vajutaja ise aru saadagi. Anda tapmine hoopiski masina kätte, kellel poleks inimlikke tundeid, oleks loogiliselt järgmine samm. Ja see oleks juba ohtlik. Droonide võidukäik on automaatika pealetungi veelgi suurendanud, kuigi senises arendustöös on siiski alati jäetud viimane sõna inimesele.