„Tegemist on ikkagi tehnoloogiliselt läbi mõeldud ja väga arenenud elamispiirkonnaga, kus elatakse keskkonnasäästlikult. Meie üks eesmärk on olla energia ja toidu varustamisel iseseisvad,“ rääkis Stranberg Terevisioonile antud intervjuus.

Ökolinna rajamise põhjuseks on Strandbergi sõnul see, et inimesed lahkuvad maapiirkondadest, kuna seal on ebamugav elada, infrastruktuur pole korras ja toiduainedki on külapoes tihti kallimad kui suurtes linnades.

„Eesmärk väljasuremisel piirkond uuele elule äratada. Kui on omavalitsusi, kelle asumid hakkavad kokku kuivama, siis selle algatusega liitumine oleks väga tänuväärne,“ märkis Strandberg.

Ökolinn ei tähenda Strandbergi sõnul, et tsivilisatsioonis väljakujunenud elukorraldus muutuks. „Ühiskonnas väljakujunenud tööjaotus ikka säilib. Pole nii, et üks tund päevas on inimene pagar ja pool tundi lihunik. Igaüks teeb ikka oma asja, kuid eesmärk on jätta võimalikult väike ökoloogiline jälg,“ selgitas Strandberg.

Ökolinna eeskujuks oleks Hiina loodav samade eesmärkidega asula, Eestisse rajatav ökolinn oleks Euroopas esimene.

Strandberg arvab, et tegemist on tõsiseltvõetav plaaniga ja ökolinn võiks valmida nelja-viie aastaga. Seal elaks umbes 5000 inimest. Kindlat asukohta ökolinnale veel siiski välja mõeldud ei ole.