Kuna olemasolev info kodututest ei võimalda välja töötada kõiki vajalikke meetmeid, milles saaks arvestada kodutute hulka kuuluvate inimeste heterogeensust ning asjaolu, et inimesed sattuvad tänavale erineval viisil ja on pärit erinevatest omavalitsustest, tegi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Tallinna Sotsiaaltöö Keskusele ettepaneku vastava küsimustiku väljatöötamiseks.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus koostas 13 küsimusega küsitlusankeedi, et saada ülevaade kodutuse põhjustest, kodutuse ulatusest ja struktuurist.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse juhi Kersti Põldemaa sõnul viidi küsitlus läbi septembrist novembrini, tänavakodutuid küsitleti nende kogunemispaikades, sh Balti jaam, turud jm, samuti vaestehaiglas ja supiköökides; ankeete täideti öömajades, kodutute päevakeskuses. Lõpuks käidi ka koos politsei ja päästeametiga neile teadaolevates kuurialustes, haljasaladel ja Kopli liinidel, kus elukohata inimesed tavatsevad elutseda.

Küsitluste kohaselt on Tallinnas peavarjuta inimesi ehk tänavakodutuid ligikaudu 400 inimest, koduta inimesi, kes elavad varjupaikades ja sotsiaalmajutusüksustes, umbes 430. Kuna sotsiaalmajutusüksuste järjekorras on omakorda 400, siis on praeguste andmete põhjal Tallinnas koduta inimesi arvestuslikult 1000-1500 inimest.

„Küsitluse läbiviimine, sageli ekstreemsetes tingimustes, polnud kahtlemata lihtne,“ tunnustab abilinnapea Merike Martinson kõrgelt Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse küsitlejate tubli tööd. „Kui jaanuaris valmib küsitlustulemuste analüüs, saame hakata kavandama edasist tegevuskava kodutuse leevendamiseks Tallinnas. Kuigi isiklikult olen veendunud, et inimesed, kes eelistavad täielikku sõltumatust sotsiaalsetest normidest, ei kao mitte kunagi. Seda tõestab ju ka arenenud riikide praktika.“