Tallinna liikluse teemaline online intervjuu: Jaanus Mutli
Miks ei ole Tallinna ristmikel tänavanimedega viitasid?
Linnaosavalitsused on hakanud neid viitasid paigaldama.
Millal kaovad Tallinna terminalidest libataksojuhid?
Transpordiamet tegeleb igapäevaselt kontrolliga taksonduse valdkonnas, sh ka libataksojuhtidega. Libataksojuhid kaovad siis, kui kliendid otsustavad ametliku takso kasutamise kasuks, sest kui pole nõudlust, siis pole ka pakkumist.
Tulin just eile Helsingist. Kuigi olen seal palju viibinud, hämmastab mind alati, kui hästi on organiseeritud ühistransport. [..] Tallinn paistab selle kõige kõrval nagu tõeline hädaorg, kus areng peaaegu puudub. [..] Prantsuse firma tegi uuringu, mille järeldus oli: tuleb rajada uued trammiliinid Lasnamäe, Mustamäe ja veel mõnel suunal. Reaktsioon puudub. Miks?
Tallinna haldusterritooriumil on ühistranspordipeatustesse paigaldatud 357 ootekoda, millised on varustatud infostendidega, kuhu on paigaldatud Tallinna ühistranspordi kaart ja vajalik ühistranspordi alane info (ühissõidukite pileti hinnad, ID kaardiga sõidu eest tasumine). Lähiajal paigaldatakse andmed konkreetset peatust puhastava firma kohta.
Tallinna Linnavalitsus on hästi kursis Prantsuse firma SYSTRA poolt tehtud tööga “Tallinna integreeritud ühistranspordivõrgu uurimus”.
22. juuni 2005 a korraldusega nr 1294 algatas Tallinna Linnavalitsus välisrahastusega projekti “Tallinna tramm”, 8. september 2005 võttis Tallinna Linnavolikogu otsuse nr. 218, mille kohaselt Tallinna linn osaleb projektis “Tallinna tramm”. Tallinna Transpordiametil tuleb aastatel 2006 – 2007 läbi viia projekti teostatavus-tasuvusuuring ja koostada taotlus projektile toetuse saamiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Millal hakkavad valgusfoorid normaalselt tööle?
Tallinna valgusfoorid töötavad ettenähtud programmide kohaselt. Fooriprogramme muudetakse vastavalt vajadusele, muudatustega ei viivitata.
Miks on Linnu tee ja Nõmme tee ristmikul Sõpruse pst poolt tulles määratud sõiduread nii, et vasakult saab sõita otse ja teha vasakpööret ning paremast pöörata ainult paremale? Tulemuseks on, et vasakule pöörajad peavad andma teed vastutulijatele ning blokeerivad seetõttu otsesõitjate tee, kelledel jääb üle kas rikkuda eeskirju ja sõita otse paremast reast või oodata mitu tsüklit.
Paremalt otsesuuna lubamine viiks otseliikuja kraavi, sest peale ristmikku parempoolne rida kaob.
Millal märgitakse sõidurajad korralikult maha (teekattemärgistus), et ei peaks loominguliselt arvama, mitu sõidurida sellel teel on ja millises nendest ise parasjagu sõidad?
Teekattemärgistustega alustati ilmade soojenemisel ning seda tehakse pidevalt.
Kas Viru väljaku ringliiklus on õigustatud?
On tehtud mitmeid projekte liikluse ümberkorraldamiseks koos suubuvate tänavate rekonstrueerimisega. Parimat lahendust ei ole veel välja valitud.
Alla 50 kuubikuline roller on minu mäletamisel liiklusseaduses võrdne jalgrattaga ja tohib seega muuhulgas liikuda jalgrattaliiklusele lubatud kesklinna kõnniteedel. No, ütleme, et ega kiirelt liikuv jalgratturgi jalakäijale tegelikult võrdne partner pole. Millal on loota, et Tallinna linna kesklinna jalakäijatele loodud ohtlik olukord kõnniteedel leiab siiski mingi loomulikuma ja parema lahenduse - jalgrattarajad sõidutee servades!!!
Seal, kus on lubatud sõita jalgrattaga, on lubatud sõita ka rolleriga.
Kas kõikidele ülekäiguradadele, mis asuvad remonditavate sõiduteede ääres (n: tartu mnt) on kavandatud madalamad teeservad, et hõlbustada ratastooli või lapsevankriga ohutumat teeületamist?
Jah on.
Millal võetakse ette samme alaealiste suurte tsiklitega linnas kihutajate vastu?
See on küsimus liikluspolitseile.
Mida peaks tegema inimesed, kes elavad kesklinnas (Väike-Ameerika tn), parkimiskohti hoovis pole. Kuna on tasuta tsoon, pargivad võõrad tänavale maja ette. Oma maja elanikel ei ole kuskile parkida. On võimalik midagi ette võtta?
Avalikul tasuta ja tasulisel parkimisalal on kõigil võrdne õigus parkida, mingeid erandeid linn ei tee.
Miks lubatakse kahesuunalistel ühe sõidureaga tänavatel autosid mõlemal pool teeservas parkida?
See toimub vastavalt liiklusseadusele.
Miks lubatakse uutel supermarketitel halvendada piirkonna liiklust ehk tekivad lihtsalt lisavalgusfoorid ja -ülekäigurajad, tihenevad ummikud, samas pole omanikel nagu mingeid liiklusjärelevalve kohustusi?
Supermarketid on loodud ümberkaudsete elanike teenindamiseks, seetõttu tuleb nendele luua juurdepääsutingimused.
Kas ei võiks tasulise parkimise aegu vähendada, mitte enam kui 9-18, et näiteks teatri- ja kontserdikülastajatel, sugulaste juures ööbijatel jne. oleks vähem närvi- ja ajakulu?
Hetkel seda kaalutud ei ole, isiklikult ei poolda.
Miks ei võiks avada Filtri tee ülesõidu autodele (suht tühiste investeeringutega ju), mis vähendaks oluliselt Ülemiste ristmiku koormust. Pööre võiks sealt olla lubatud vaid lääne suunas, kõrval on jalakäijate valgusfoor nagunii, mis aeg-ajalt Järvevana teel liiklusvoolu peatab?
Filtri tee ühendamiseks Järvevana teega on projektlahendused olemas, kuid selleks ei ole mitte olemasoleva tee avamine.
Kas linn kontrollib ühistranspordi vastavust graafikule ka? Tundub, et peale kella 7 õhtul võib buss tulla või mitte ja mitte midagi sellest ei juhtu. Kuna aga bussidevahelised ajad on niikuinii pea 30 minutile viidud, siis võib see tähendada pea tunniajalist ootamist, seda 21.sajandil Euroopa riigi pealinnas ?
Ühissõidukite graafikus püsimist jälgitakse liinide kaupa pisteliselt, lubatust suurema kõrvalekalde või ärajäänud väljumiste korral võetakse vedajalt selgitus. Vedaja poolse süülisuse korral kaasnevad sellega vedajale ja vedaja poolt juhtidele rahalised sanktsioonid.
Intervallid liinidel pannakse paika tulenevalt sõitjate arvust – varahommikul ja õhtul pärast kella 19 on intervallid üldjuhul suuremad.
Kas te teate kui kiiresti (loe=aeglaselt) liigub buss nr 52 lõpp-peatusest lõpp-peatusesse tipptunnil? Kas sellisel venimisel on üldse mõtet? Kas poleks mõsitlikum siis autode vool suunata mujale ja jätta niigi kitsad ümbersõidutänavad ühistranspordi jaoks?
Tartu maantee lõigu rekonstrueerimistöödeks sulgemine liikluseks põhjustab probleeme autobussiliinide sõidugraafikute järgsele liiklusele. Kahjuks ei ole aga võimalik välja töötada korrektseid sõidugraafikuid, sest ühistranspordi spetsialistide vaatlused on kinnitanud, et Kunderi tänava läbimiseks kulub ühissõidukil 5- 15 minutit ja see aeg on ajaliselt ja päeviti suuresti kõikuv. Seetõttu palume liini nr 2 autobussidega Lennujaama sõiduks planeerida rohkem aega.
Bussiliini nr 52 sõiduajad on paika pandud lähtuvalt liiklusoludest ja sõitjate arvust.
Kas Tallinna linn kavatseb kompenseerida kulud juhul, kui keegi jääb ebapiisavalt reguleeritud liikluse tõttu lennukist maha?
Ei kompenseeri, soovitan lennujaama sõiduks aega varuda.
Miks on Tallinna ühistranspordi peatustes piletiostmise info ainult eesti keeles?
Tallinna koduleheküljel on ühistranspordialane info peale eesti keele veel vene, inglise, saksa, rootsi ja soome keeles.
Kindlasti võiks olla info ka võõrkeeles, kui see ära mahuks. Esimese võõrkeelena tuleks kõne alla kindlasti vene keel, siis järgneksid inglise, saksa, soome, läti jt.
Millal ehitatakse ümber Viru ringliiklus?
Konkreetset tähteaga ei ole täna paika pandud.
Kas võiks arvestada sellega, et autod-trammid erinevatelt tasapindadelt selle punkti läbiksid?
Projekteerimise käigus selgub parim lahendus. Lõplikku lahendust täna ei ole.
Millal Pärnu maanteel trammiliiklus tee äärde lükatakse?
Täna sellist plaani ei ole. Kui meie liikluskultuuriga oleks kõik korras, siis ohtlikke inimeste-autode konflikte ei tekiks.
Kas linn tegutseb tihedama ja ulatuslikuma trammiliikluse planeerimisega (Mustamäe ja Lasnamäe trammiliinid)?
Linn tegeleb trammiliikluse planeerimisega aktiivselt. Tallinna Linnavalitsuse poolt algatatud projekti “Tallinna tramm” raames on kavas rajada Lasnamäed, lennujaama ja Mustamäed kesklinnaga ühendavad trammiliinid. Esimese järgus on planeeritud ära teha Lasnamäe ja lennujaama liinid.
Kas linnaosadele ja linnast välja viivatele teedele suunavaid viitasid oleks rohkem vaja?
Kindlasti oleks vaja ja võimalusel ka paigaldatakse.
Kas tänavate joonimist on vaja usinamalt teostada, sest tihti on lihtsalt võimatu orienteeruda mis ja kus reas sõita tuleb?
On vaja ja seda linn ka oma lepingupartnerilt AS-ilt Signaal nõuab.
Miks on Peterburi teed mõõda linna sõites peale viadukti valgusfoorid rohelise laine pealt väljas? Miks pärast foori rohelist tuld tuld enne järgmist foori teha paarisekundiline peatus enne kui järgmine foor roheliseks läheb?
Peterburi tee foorid ei ole ühendatud rohelisse lainesse, seetõttu ei saa need ka rohelisest lainest väljas olla.
Millal algab Mustamäe suunalise trammitee ehitus?
Mustamäe suunalise trammiliini rajamisega on kavas alustada aastal 2014, millal algab ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ülejärgmine programmiperiood (2014 – 2021).
Mida võetakse ette mägede siserajoonides muruplatside säilitamiseks (muruplatsidele kõrgemad äärekivid et sõidukid üle platside ei sõidaks ega platsidel ei pargiks)? Üks auto pargib murule ja teised kohe järele.Ühel päeval oli neli autot pisikesel murulapil, kõikide juhtidega olime eelnevalt vestelnud ja palunud platsi mitte rikkuda. Munitsipaalpolitsei teatas, et asi ei kuulu tema kompetentsi aga kelle siis?
Tallinna Linnavolikogus menetluses oleva heakorraeeskirja kohaselt on keelatud parkida mootorsõidukit ja/või haagist haljasalal selle haljasala omaniku või haldaja loal. Nimetatud keelu rikkumise eest saab süüdlast rahatrahviga karistada.
Millal tulevad Tallinna tänavatele, või õigemini rööbastele, moodsad trammid? Kas uute trammide soetamine on jäänud Lasnamäe trammiliini projekti ettevalmistamisega tahaplaanile?
Lasnamäed kesklinnaga ühendava trammiliini rajamine toimub projekti “Tallinna tramm” raames. Lasnamäe trammiliini rajamisel on kavas kasutada moodsamat tehnoloogiat, sh veeremit. Uute trammide kasutuselevõtmine toimub hiljemalt aastatel 2013 – 2014, kuid piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral võib uusi tramme muretseda ka juba käigus olevatele liinidele.
Kas Tallinna liiklusprobleemi ei lahendaks Tallinna ümbritsev ringtee, õigemini poolring. Tegemist peaks olema kahetasandilise kiirteega ja see ei tohiks olla linnast 50 km kaugusel. Kiirtee peaks võimaldama sõitu Pääskülast Piritale max 10 minutit. Näiteks taoline marsruut: Viimsi-Lasnamäe-Lennujaam-Nõmme-Õismäe?
Kindlasti lahendaks.
Kas taoline ringtee vähendaks linnasisest liiklust ja kas taoline ringtee kaotaks vajaduse linnasiseste suurteks teetöödeks?
Arvan, et vähendaks.
Mis on saanud Lasnamäe ja kesklinnavahelisest kiirtrammide projektist ?
Lasnamäed kesklinnaga ühendava trammiliini rajamine toimub projekti “Tallinna tramm” raames, mille elluviimine toimub ettenähtud plaani kohaselt. Käesoleval ajal toimub riigihanke “Projekti “Tallinna tramm” teostatavusuuring” korraldamine.
Millega on põhjendatud Pärnu mnt-le "lamava Songissepa" paigaldamisega ummikute võimendamine?
Künnise paigaldamise tingis vajadus tagada jalakäijate ohutus.
Miks osteti kasutatud trammid, kas tõesti on hinnavahe nii üüratu , et oleks võtnud põlvili. Trammid on mingis mõttes ka linna peegel, sest nad on pidevalt nähtaval ja seda just kesklinna piirkonnas?
Uued trammid on madalapõhjalised, kuid meie infrastruktuur ei võimalda madalapõhjalistel trammidel liigelda. Enne, kui uusi tramme soetama hakata, tuleb olemasolev trammitee või mõni konkreetne trammiliin rekonstrueerida.
Millal lõppevad Falcki Gestaapot meenutavad kontrollreidid peatustevahelistel aladel piletita sõitjate tabamiseks ? Kas neid korraldavad noored "vihased" mehed? Kas leiduks kedagi,kes selle asja "soliidselt" ette võtaks?
Piletita sõitmise tõttu jääb linnal igal aastal saamata kümneid miljoneid kroone, mille eest saaks märgatavalt parandada sõitjate teenindamise kvaliteeti. Falcki piletikontrolörid koostasid möödunud aastal sõiduvarastele ligi 50 tuhat väärteoprotokolli. Üheks efektiivseks meetodiks sõiduvaraste avastamisel on piletikontroll ühissõidukites nende peatamisel kahe peatuse vahel. Seda tehakse väljaspool tipptunde. Sõiduvarguse vähendamiseks on vajalik piletikontrolli tulevikus tihendada ja suurendada kontrolöride arvu.
Loomulikult peab seejuures olema asjast soliidne käsitlus. Peatustevaheline kontroll lõpeb siis, kui ühistranspordis pole enam suurel hulgal “jäneseid”, ja ka teised sõitjad ei haletse neid, vaid vaatavad “jäneseid” kui sõiduvargaid, kes varastavad ausate piletiomanike taskust.
Millal kaovad Tallinna tänavatelt vanad väsinud bussid? Piletite hindu jõuate tõsta, samas transport jätab kõvasti soovida! Olen samuti maksumaksja.
Vana veeremi uue vastu väljavahetamine toimub järk-järgult. Näiteks 2006.a soetatakse 15 uut liigendbussi. Uute busside-trollide soetamine jätkub ka järgmistel aastatel.
Liikluskorraldus Tallinnas on pehmelt öeldes halb. Puudub ühtne koordineerimine jne. Kuna jalgratast ei ole mõtet uuesti leiutada, siis kas ei oleks mõistlik linna vastava ala spetsialist saata ametit õppima mujale Euroopasse.
Alati saab paremini.
Tallinna Autobussikoondis tahab linnaliinidele osta 65 madala põrandaga bussi. Kas Linnavalitsuse eelarves on ostusumma ettenähtud või see on vaid keskerakondlik teleklipp-valimislubadus "Ostame 100 bussi", aga vahendeid selleks pole linnaeelarves ette nähtud? Kas linnaeelarves on ettenähtud bussijuhtide palga tõusu summad?
Eelarves on vahendid ettenähtud nii uue veeremi soetamiseks kui ka veeremijuhtide palgatõusuks.
Bussi-, trolli-ja trammijuhtide palgatõus antakse ettevõtetele läbi veoteenuse tariifitõusu.
Uue veeremi soetamist on finantseeritud ja finantseeritakse läbi ettevõtete aktsiakapitali suurendamise.
ETTA ja TAK-i kokkuleppe kohaselt tõuseb palk ka teistel TAK-i töötajatel.
Kas oleks kuidagi võimalik seadustada, et väga räpased ja sageli äärmiselt võikalt haisevad eluheidikud ei tohiks siseneda ühistransporti?
Kehtiv sõitjaveo eeskiri keelab ühissõidukites sõita teisi inimesi häirivatel inimestel (määrdunud riided, ebameeldiv lõhn jms). Kui kontrolörid selliseid inimesi avastavad, palutakse neil sõidukist lahkuda. Piletita sõitjatele koostatakse loomulikult väärteoprotokoll. Kahjuks ei jõua kontrolörid igale poole. Siin oleks palju ära teha kaassõitjatel – lihtsalt paluda prükkaritel” lahkuda. Kui ise ei taheta seda teha, tuleks peatuses pöörduda juhi poole, kellel on vajadusel võimalik välja kutsuda Falcki patrullekipaa.
Miks puuduvad peatustes busside graafikud? Kes vastutab, et iga kord, kui tehakse muudatusi siis selline info ka peatustesse ka jõuab? (Aianduse tee peatuses puudub siiani vastav tahvel)
Käesoleva aasta 01.juunist hakkasid kehtima linna ühistranspordiliinide suvised sõidugraafikud. Tallinna linna haldusterritooriumil korraldab ühistranspordi peatustes ühissõidukite sõiduplaanide hooldust ja vahetusi Tallinna Transpordiamet. 01. juuniks vahetati välja kõikides ühistranspordipeatustes, kus oli vajalik, ühissõidukite sõiduplaanid. Randvere teel kesklinna suunalisest Aianduse tee peatusest oli tõesti kadunud sõiduplaani alus koos autobussiliini nr 8 sõiduplaaniga. Nimetatud peatusse on paigaldatud uus sõiduplaani alus koos sõiduplaaniga.
Millal saavad bussides korda elektroonilised kompostrid-väljamaalased on pidevalt hädas, sest vanu pole või ainult bussijuhi juures?
Iga teenindusukse juures on olemas mehaaniline komposter, teise ukse juures on tunnipiletite märgistamiseks elektrooniline piletimärgisti, millega saab märgistada ka tavalisi talonge.
Mittekorras seadme avastamisel oleme tänulikud kui sõitja sellest koheselt teavitavad sõidukijuhti. Selillisel juhul saab vigase seadme kiiremini töökorda.
Millega õigustate seda, et korralik kodanik muretseb pileti/kuukaardi või kvartalikaardi, aga haisvad, räpased kodanikud, juua täis seltskond, kasutab busse nagu privaatset transporti?
Juhi kohustuseks on toimetada sõitjad ohutult sihtkohta. Kindlasti ei jõua juht jälgida kõike ühissõidukis toimuvat. Sõitjatel on võimalus pretensioonide korral alati peatuses pöörduda juhi poole, kes vajadusel kutsub välja Falcki patrullekipaai.
Kas TAKi liine oleks võimalik viia näiteks Tabasaluni? Et nad käiks seal ilusasti regulaarselt kesklinna, nagu kasvõi Õismäelt. Ja veel - kas on plaanis mingeid ühistranspordi liine käima panna Õismäe ja Mustamäe vahel?
Tabasaluni linna bussiliine ei ole plaanitud pikendada. Autobussiliin nr 4 on planeeritud pikendada Keskpäeva teeni. Õismäe ja Mustamäe vahel on väga tihe ühistranspordiühendus ja lähiajal ajal uusi liine ei avata.
Esitaksin hulga väited. Palun kas kinnitage väidete tõesust või esitage vastuväide.
1. Teede projekteerimisel ei arvestata, et jalgrattateel peab olema võimalik sõita ilma jupitamata (näiteks Endla tn raudtee, väga järskude pööretega ristmike ületamised), keskmise kiirusega näiteks 20+km/h ja jalgrattatee peab olema läbitav ka võidusõidurattaga. Teede äärde triipudega tähistatud jalgrattateed on tehtud ainult selleks, et saada kaardile kilomeetreid. (alles üleeile tegi liinibuss mulle sellisel "jalgrattateel" üliohtliku olukorra).
2. Ristmike laiendamisel ei ole ette nähtud eraldi sõiduradasi ühistranspordile (eriti Viimsi suunal).
3. Kas linnavalitsus on teinud uuringu, mitu inimest sõidab keskmiselt ühes sõiduautos ummikute piirkondades?
4. kas Harju tn. äärse muruplatsi ostuks kulunud summa eest oleks saanud ehitada trammitee mööda Sõpruse pst või Lasnamäele? Kas linnakodanikel oleks võinud olla selline valik?
1. Triipudega tähistamata jalgrattatee on kahtlemata ohtlikum.
2. Ühistranspordirajad nähakse tee-ehituse käigus ette sinna, kus selle järele vajadus on, arvestades liikluskoormust vastavatel tänavalõikudel.
3. Uuringut ei ole tehtud.
4. Selle raha eest uut trammiliini ei saa.
Kas on plaanis lisada ühistranspordi liin Kadaka -Kesklinn marsruudil Kadaka-Akadeemia tee -Järveotsa tee-Paldiski mnt-Kaubamaja. Või täiendada 22 liini. Praegune 61 liin on ebamugav ja linnaosa elanikke mitterahuldav.
Kadaka piirkond on ühendatud kesklinnaga trolliliinidega nr 1, 2 ja 3 ning bussiliinidega nr E9, E11, 20/20A, 23/23A ja 36. Täiendavate liinide loomist peame ebaotstarbekaks.
Kas oleksite nõus kutsuma ellu linnainimese koolituse. 10 või 15 (mitte rohkem kindlasti) käsku kuidas linnaelus hakkama saada. Või nõuded linnainimesele.
Huvitav mõte ja tasub kaalumist.
Kas teie käite tööl ühistranspordiga, jalgrattaga või jala?
Enamjaolt käin autoga, kuid vahetevahel kasutan trammi.
Millal tekib võimalus, et madalapõhjalisi tramme saaksid ka ratastoolides inimesed kasutada (ilma abistajata)? Probleem on ooteplatformide kõrguste vahes.
Uute rajatavate trammiliinide puhul on ettenähtud, et ratastoolides inimesed saavad mugavalt trammi siseneda ja väljuda. Rekonstrueeritava Tartu mnt puhul sellega ka arvestatakse.
Millal viiakse Tallinn-Väike autobussipeatus tagasi oma õigele kohale Osten Tori maja kõrvale, kus on linna rahaga ehitatud spetsiaalne ühissõidukite rada? Või on sealsed uued omanikud Keskerakonnale nii suured sponsorid, et ühistranspordirajaks ehitatu peabki jääma neile Osten Tori asukatele tasuta parklaks (viimati nad parkisid seal juba peaaegu vöötrajale)? Praegu peavad Eesti Loto maja ees asuvast ajutisest peatusest väljuvad bussid oma õigele rajale saamiseks keerama üle mitme sõidurea, mis pole üldse mitte sujuvat ja ohutut liiklust silmas pidades mõistlik lahendus.
2004.a alanud ärihoone ehitustöödega toodi linnast väljuval sõidusuunal paiknev Tallinn-Väike autobussipeatus kesklinna poole Pärnu maantee 106 paikneva hoone ette. Algselt oli mõeldud, et nimetatud peatus paikneb ajutises asukohas kuni ärihoone valmimiseni ja seejärel viiakse see tagasi. Selgunud aga on, et praegune asukoht on osutunud suuremale osale peatust kasutavatele inimestele paremaks. Nimelt oleme saanud vastavat infot piirkonnas paiknevate Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena Polikliinikut ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingut külastavatelt inimestelt. Lähtudes eeltoodust oleme täna seisukohal, et Tallinn-Väike autobussipeatus peab jääb praegusesse asukohta.
Milles seisneb ühistranspordi arendustegevus Tallinna linnas, jättes välja uute sõidukite soetamine (Tallinna Autobussikoondise bussid on seest sama mustad kui 10a tagasi; uusi trolli- ja trammiliine ei ole loodud; seoses ummikutega on arusaamatul põhjusel lühendatud osade busside marsruute, nr 17 ei sõida enam Suur-Sõjamäe tn-le, samuti on kuuldused nr 5 bussiliini poolitamise kohta Pirita-Koselt kesklinnani)?
Sõitjate teenindamise parandamiseks on mitmetel liinidel suurendatud töömahtu ja veovõimet. Uute ühissõidukite soetamine ei ole mitte vähetähtis fakt.
Kas ja kuivõrd kavatsetakse tulevikus teha ühistranspordiga sõitvate inimeste seas rahulolu uuringuid seoses uute liinide avamisega ja olemasolevate ümberkorraldamisega?
Sõitjate rahulolu uuringuid on planeeritud jätkata.
Miks koostatakse ühistranspordi sõidugraafikuid nii, et ühte kanti sõitvad bussid/trollid liiguvad alati paariminutiliste vahedega üksteise sabas (nt Pärnu mnt suunal sõitvad bussid nr 5, 18, 36 jne väljuvad Vabaduse väljakult paariminutilise vahega, millele järgeb 15-20 minutit ooteaega... Samasuguseid näiteid võib tuua kõikidelt peamistelt marsruutidelt: Mustamäe, Pirita tee, Lasnamäe jne).
Sõiduplaanid koostatakse spetsiaalse programmiga Pikas, mis umbes 95% ulatuses välistab väljumiste kokkulangemise. Paberil tuleb kõik ilus välja, kuid liiklusolud, sõiduteede olukord, avariid, ummikud jne teevad omad korrektiivid. Mida väiksemad on liinidel intervallid, seda suurema tõenäosusega võivad nad mingil ühisel lõigul üksteisele selga joosta - meie oludes, kus puuduvad ühistranspordirajad ja ühissõidukid venivad/toppavad üldises liiklusvoos, on olukorda väga raske parendada. Kuid selle olukorra muutmise nimel töötatakse.
Miks muudetakse ühistranspordi sõidugraafikuid peaaegu iga kuu - muutes sealjuures nt väljumisaegu vaid paari minuti võrra (nt muudeti enamike liinide graafikuid 1.mail ja siis juba 1.juunil)!?
Suurem sõiduplaanide korrigeerimine toimub aastas kaks korda - talviste ja suviste sõiduplaanide ettevalmistamise käigus.
Jooksev korrigeerimine toimub sõitjatelt ja asutustelt laekunud ettepanekute/soovide analüüsi järel ning sõiduaja korrigeerimine tulenevalt liiklusolude muutumisest.
1. mai muudatused olid seotud valdavalt Tartu maantee remondi ja trammiliinide nr 2 ja 4 sulgemisega - asendava bussiliini nr 52 jaoks võeti 10 vajalikku liigendbussi teistelt liinidelt, millega kaasnes nende sõiduplaanide muutumine.
Alates 01.06 hakkasid kehtima suvised sõiduplaanid.
Millal hakatakse Tallinna linnas looma bussidele mõeldud ühistranspordi radasid piirkondadesse, kus need tänasel päeval on väga vajalikud?
Ühistranspordiradade rajamisega linn juba tegeleb ja ka käesoleval aastal on selleks tarbeks eelarvesse raha planeeritud.
Tahaks teada kas see oli kontorirott või lihtsalt võhik, kes Juhkentali ristmiku projekteeris ning kas see ehitatakse ringi, kuna liigsete totrate saarekeste äramahutamisega on kõvasti sõiduraja arvelt vaeva nähtud. Bussiga igatahes bussijaamast Filtri teele ei keera mitte kuidagi välja. Tuleb kas valgusfoor parema esimese nurgaga pikali sõita või lõhkuda tagumist vasakut välimist rehvi äärekivis.
Saarekesed on paigaldatud jalakäijate ohutust silmas pidades.
On täiesti ebaloogiline, et Järvevana teel Veepuhastusjaama juures on jalakäija valgusfoor. Just said kiiruse üles kui jälle pidurda - 2..3 inimest tuleb üle tee lasta. Ammu aeg jalakäija tunnel või sild teha. Austan jalakäijaid aga mure on autojuhipoolne. Ja ega jalakäijalgi seal eriti turvaline ole.
Foor on paigaldatud selleks, et võimaldada jalakäijatel teed ületada ning võimaldada sissesõit Veerenni tänavale ja väljasõit Veerenni tänavalt.
Kuna bussid, vähemalt mõned, sõidavad siiski graafiku järgi ning paljudel reisijail tuleb ka ümberistumisi teha, siis selle teeb võimatuks kuritegelik piletikontrollidele antud õigus - peatada ühistransporti peatuste vahelisel alal. Tähendab - ei saa arvestada peatustesse ülesriputatud graafikutega?
Piletikontroll on ellu kutsutud sõiduvaraste ohjeldamiseks. Vaatluste andmetel kulub piletikontrolliks kahe peatuse vahel 40 sek – poolteist minutit ja see ei vii ühissõidukit graafikust välja. Kui aega peaks kuluma rohkem kui 3 minutit, lõpetatakse kontrollimine ja sõiduk sõidab edasi. Kontrollimise kiirendamiseks saaksid sõitjad paljugi kaasa aidata – hoida sõidudokument käepärast.
Aina võitleme, muidugi sõnades, avalikus kohas alkoholi pruukimise pärast, kuid busside, vähemalt 5. liini omades toimub pidev «lakkumine», kas ei tuleks falckikail ka sellega tegelda peale piletikontrolli?
Peatuses tuleb pöörduda juhi poole, kes kutsub välja Falcki patrullekipaai. Juhil endal on liinil keelatud kohalt lahkuda.
Millal hakkab kehtima Tallinna linna tänavatel seadusega kehtestatud piirkiirus 50 km/h ja magistraalidel 70 km/h. Praegu on see ju 70 ja 100 ja mida selle saavutamiseks üldes tehakse? Kas selle tegevuse vilju ka kusagil näeb?
Sõidukiirus on reguleeritud liiklusalaste õigusaktidega. Järelevalvet teostab politsei.
Kas on lootust, et ühistranspordis miskigi kunagi rõõmu tegema hakkab?
Igas ühissõidukis on juhikabiini tagaseinal info vedaja-ettevõtte nime ja telefoninumbriga, kuhu probleemide korral helistada.
Mis ajaks saavad kõik majad numbri ja ristmikel asuvad majad ka tänava nime, st. mis ajast alates ei pea enam nuputama mis tänaval sa sõidad ja millise numbriga maja ees oled? Olen Tallinnas igapäevane sõitja, aga kõiki tänavaid koos majade numbritega kahjuks pähe ei suuda õppida.
Seda tehakse jooksvalt.
Kuidas kommenteerite Tartu mnt. Järvevana ristmiku liikluskorraldust kus Järvevana teele pöörates kaob üks sõidurada lihtsalt ära. Võimalik, et eksin, aga olen sellist arusaamatust kuulnud veel nii mõnegi inimese suust.
Rakendatud liikluskorraldus parandas tunduvalt ristmiku läbilaskevõimet.
Kas linnavalitsus võtab ette midagi kaubanduskeskuste parklates valitseva korralagedusega? Invaliidide kohtadel parkivad tervete inimeste autod, parkimine seal kus auto parajasti seisma jäi jne..
See on kinnistu omaniku ülesanne.
Miks puuduvad pooltel pealinna tänavatel (ristmike jures jm) nimesildid, majadel aga majanumbrid, mis oleksid sj. pimedal ajal valgustatud?
Linnaosade valitsused tegelevad pidevalt tänavasiltide paigaldamisega.
Palun kaaluda Kakumäe bussiliini #21 ümberkorraldamist Haabersti ringi ja Kakumäe vahel kurseerivaks ringliiniks. Kunagi tegin TAK-ile sellise ettepaneku, vastuseks oli: liin peab algama Balti jaamast, et turistid Vabaõhumuuseumi tuua. Ilmselt oli vastus formaalne, sest ammu juba ei tule turistid Tallinna Balti jaamast! Ringliini korral saaks üht bussi liinil hoides Kakumäelt vähemalt 3x tunnis Haabersti ringile, praegu käib buss Kakumäel 1-2 korda tunnis.
Bussiliinide nr 21/21B viimist Väike-Õismäele või kesklinna on viimaste aastate jooksul korduvalt arutatud. Liini mahavõtmine Balti jaamast ei leidnud kakumäelaste toetust. Olukord lahendati alates 1. oktoobrist 2005.a bussiliini nr 21A Väike-Õismäe – Landi tööreiimi olulise tihendamise teel, millega paranesid Kakumäe elanike liikumis- ja ümberistumisvõimalused.
Vana-Narva maantee... Rohkem vist seletada pole vaja? Tundub, et tee on sattunud valla ja linna vahelisele eikellegimaale vms. Sõidukeid liigub seda tänavat pidi päris palju - kordades rohkem kui läbib näit. Ikla piiripunkti. Kas oleks ehk võimalik selle teega midagi ette võtta, vähendades niiviisi Peterburi tee koormust ning tehes sel suunal linnast lahkumise/linna sisenemise veidi inimlikumaks?
Vana-Narva mnt asub väljaspool Tallinna haldusterritooriumi.
Ülekäiguradade nähtavakstegemine... Teadagi, millised triibutud nad meil on. Hiljuti oli lugeda megarahadest, mis kulutati kümne sebra valgustamiseks. Kui mälu ei peta, oli suurusjärk 100.000/tk. Selle raha eest pandi siis üles halogeenproektorid. Nujah...
Ehk oleks odavam märgistada sebrad lihtsalt erinevat värvi tänavavalgustuspirnidega? Näiteks võiks sebra kohal kasutada 400W-se Na-lambi asemel 700w-st Hg-pirni? Valgustatus kasvaks veidi ning autojuht näeks juba eemalt, et selle sinaka pirni all tuleb olla ettevaatlik.
Rakendatud täiendavat valgustust ülekäiguradade juure peame otstarbekaks ja õnnestunud lahenduseks.
Elan Pelgulinna vaikse tänava ääres, mida ei läbi transiitliiklus ega ühistransport. Kas on taolist piirkonda elanike soovi korral võimalik muuta õuealaks?
Ka võiks taolistel puhkudel kiiruse piiramiseks kasutada lamavate politseinike asemel teesulgusid. (Tänavale istutet puude või muud liiki tõkete vahele moodustub S-kurv, milline tõhusalt reguleerib kiirust ega takista olulisel määral hooldustöid.) Olen näinud saksamaal niiviisi tehtavat ning süsteem paistab end õigustavat.
Võimalusel on rakendatud piirkondade muutmist õuealadeks. Liikumiskiiruse piiramiseks on rakendatud ja rakendatakse meetmeid vastavalt rahalistele võimalustele.
Sooviksin väga paremaid võimalusi jalgrattaga liiklemiseks. Teine soov on mul ühistranspordi parem organiseerimine (k.a. informatsioon peatuste kohta bussides/trammides ja seda ka inglise keeles). Soovin, et propageeritaks rohkem ühistransporti (trammid võiks mugavad ja korras olla), sest autodeuputus pealinnas on lihtsalt võimatu.
Ühissõidukites konkreetse liini tööd puudutava info mahu suurendamine on käesoleval ajal spetsialistide poolt läbitöötamisel. Peatusi puudutava info edasiandmine on võimalik nii loetelu kui ka skeemi kujul.
Nõlva tänava ristumiskohal transiidiraudteega peavad linnakodanikud taluma vedurivilesid, mis on eriti häirivad öösiti. Signaalide põhjuseks on ristmiku halb nähtavus ja rongikoosseisude suur kiirus. Kas ristmikule ei saaks seada valgusfoori-tõkkepuud ja kas selline signaalitamine elurajoonis on seadusega lubatud?
Küsimuse lahendamine kuulub Eesti Raudtee pädevusse.
Millal hakatakse Tallinnas täitma Eesti Vabariigi seadusi? Miks on aastaid korraldamata konkursid trammi-tolli - bussiliinide parimate operaatorite leidmiseks? Üle Vabariigi käivad riigihanked bussiliinidele odavamate operaatorite - vedajate leidmiseks (näiteks Go Buss ja Atko Grupp on saanud konkursivõite mitmetes erinevates kohtades-omavalitsused said väga soodsa hinnaga transpordipakkumised), aga Tallinn soosib ebaseaduslikult monopoolseid linnaäriühinguid ja sülitab kõigele.
Tallinna Autobussikoondise AS-ga ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-ga on sõlmitud sõitjateveo lepingud enne ühistranspordiseaduse jõustumist.
Järgmine konkurss vedaja leidmiseks on kavandatud läbi viia 2007.aastal, mil lõpeb MRP Linna Liinid AS-ga sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping.
Linn ei ole kehtivaid õigusakte rikkunud.
Sõpruse pst. ja Linnutee ristmik on jalakäiate jaoks suhteliselt ebameeldiv ristmik kuna autode jaoks keelava tule ajal võiva nad parempööret ikkagi sooritada kuigi pööratavale teele sõites põleb seal jalakäijatele roheline tuli...samas on ka kool ja eriti lapsed on segaduses millal tohib üle minna ning millal mitte kuna autod sooritavad paremkeeret ka nagu eespool mainitud rohelise tulega jalakäijate jaoks...
Küsimus selline: mis te arvate, kas ei saaks seal liiklust korraldada umbes nii nagu kunagi oli kaubamaja ristmikul, et foor keelas autodel ükskõik mis suunal liikuda ja jälakäijad liikusid üle tee üheaegselt kogu rismiku ulatuses?
Pööret sooritav juht peab pöördel andma teed rohelise fooritulega teed ületavale jalakäijale. Rikkujate väljaselgitamine ja vajadusel karistamine on politsei pädevuses.
Kui teil oleks 2 miljardit krooni "vaba" raha, mille peab 1 kuuga tallinna transpordisüsteemi heaks ära kulutama, siis millesse te selle raha paneksite?
Kasutaksin nimetatud summa ühistranspordi ja liikluse arengukavast tulenevate eesmärkide elluviimiseks, et tagada linnas transpordisüsteemi jätkusuutlik, ohutu, keskkonda vähemkahjustav ja säästlik areng.
Mis on saanud Pilot nimelisest säästva transpordi europrojektist? Kui säästva transpordi plaan tehakse, siis kuidas muutuvad sellest senised teedeehituse jm kavad?
PILOT projekti raames tegeletakse praegu lähtuvalt Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 195 20. juunist 2005 kinnitatud "Tallinna liikluse arengusuunad 2005-2014" ja selle lisas 2 toodud Tallinna liikluse arengukava struktuuri lahtikirjutamisega. Selle alusel selgub säästva transpordiplaani ulatus ja sisu. Teedeehituse ja teiste seotud kavade muutumisest saab rääkida säästva transpordiplaani koostamise järgmises etapis.
Millal hakkab elektrirong toimima sujuvalt koostöös linnatranspordiga ja ühtses piletisüsteemis nagu Helsinkis?
Tallinna ühistranspordis ja elektriraudteel on kasutusel ühised perioodikaardid.
Kui linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmetel on õigus saada tasuta parkimise kaart (hind muidu 1500 kr kuu) siis millal antaks linnaisandatele valikuvõimalus ka tasuta ühistranspordi kuukaardiks (hind 230 kr kuus)?
Sõidusoodustuste kehtestamine Tallinna ühistranspordis on Tallinna Linnavolikogu pädevuses.
Millal paigaldatakse Mustakivi keskuse ees olevale Laagna tee ülekäigurajale foor?
Miks Mustakivi keskuse juures olev jalakäijate tunnel on kasutausel kirbuturuna?
Kas pärast seda, kui mõni enda arust ülbe jalakäija sebral surma saab, või natuke enne ??
Selles kohas olemasolev jalakäijate tunnel tuleks avada liikluseks.
Kui nn tallinna ringtee/kiirtee lahendaks suure osa Tallinna liiklusprobleemidest ja välistaksedaspidiste linnasiseste magistraalide laiendamise (näiteks Tartu mnt läbumurre), siis mis on selle projekti realiseerimise taga. Miks pole seda kunagi arutatud?
Küsimust on arutatud, kuid selle projekti rakendamine nõuab sellseid rahalisi vahendeid, mida hetkel ei ole.
Kuidas te austate EV seadusi? Kui Te üldse neid austate, kas siis ei oleks õige lasta ära korjata need punase ristipaelaga kaetud märgid. Vestlesin politseiga, nemad loevad seda mitte liiklusmärgiks, näit. Repini maaliks. Mina loen seda veidi rikutud liiklusmärgiks ja tõlgendan õigeks põhja. Liiklusseadus sellist märki ei tunne. Sõidan igal päeval meelega Peterburi teel 70-ga, et kohtuda politseiga ja saada minna halduskohtusse.
Liikluseeskiri: lisa 2 p 9 Liiklusmärgi mõju ajutine tühistamine.
Härra Mutli. Ma ei küsinud Teilt kuidas valgusfoorid töötavad. Ma käsisin miks nad ei tööta normaalselt.(mõttetud tsüklid, olematud roh. lained jne.)?
Fooride tööd jälgitakse pidevalt. Võimalusel rakendatakse rohelist lainet”.
Miks põleb õhtuti ja nädalavahetuseti "Hallivanamehe" bussipeatuse juures olev valgusfoor. Seal toimub ainult Pärnu mnt suunaline liiklus. Mitte midagi ei ole seal reguleerida, kui tööpäev läbi. Kuid aastaid järjest saab seal nt keset pühapäeva punase tule taga seista. Näiteid oleks muidugi veel, kuid hea kui alustuseks sellegi foori loogiliselt tööle saaks.
Fooridega reguleeritakse peale autoliikluse ka jalakäijate liiklust.
Veelkord eespool juba esitatud, ent vastuseta jäetud küsimus - miks Tartu mmnt-l ei käi remonditööd nädalavahetusel. Või vähemalt laupäeval? Säästaks vähemalt kuu liikluskaost, samuti oleks asfalteerimistööd ajal, mil tõenäoliselt veel lund pole...
Palun esitage see küsimus vastavat valdkonda kureerivale abilinnapeale. Mis puudutab liikluskaost, siis minu arvates seda ei eksisteeri. Kui küsija sõnastab, mis on liikluskaos, siis saab võib-olla ka sisulisemalt vastata
Seniste vastuste põhjal olete küll äärmiselt kidakeelne, aga riskin siiski küsida - miks on selleks korraks seiskunud tänavate märgistuste kordategemine. Üpris imelik on sõita näiteks Peterburi maanteel, kus märgistus pea olematuks kulunud. Tänavatel, kus teekatet remonditud, ei peata millegipärast märgistust taastada. Kole ja samal ajal ohtlik!
Vastan lühidalt ja konkreetselt.
Teekattemärgistuse taastamisega on alustatud, vastavad lisavahendid nähakse ette Tallinna linna 2. lisaeelarves.
Nõustun Teiega, et märgistust oleks rohkem vaja taastada, paraku on on rahalistel vahenditel piirid.
***************
Jaanus Mutli vastutab linnavalitsuses järgmiste valdkonda eest: ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus, majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism, tööhõive, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega.
Tema haldusalas on ettevõtlusamet ja transpordiamet, sealhulgas ka transpordiameti liikluskorralduse osakond, mille juht Mati Songisepp ütles intervjuust ära viidates tihedale töögraafikule.
Jaanus Mutli on sündinud 7.märtsil 1974, omab õigusalast kõrgharidust ja kuulub Keskerakonda. Enne tööleasumist abilinnapeana töötas ta riigikogu kantseleis Keskerakonna fraktsiooni nõunikuna.
