Koha valiku puhul ei näi enam domineerivat paigad üldnimetusega „mõni vana küün Tallinnast võimalikult kaugel”. Üks selle suve suurejoonelisi kujundusi valmib Rakvere teatri lavastuse „Maailma otsas” tarbeks. Autor on teatrikunstnik Jaak Vaus, kellest rohkem kujundusi ei ole Eestis praegu ilmselt kellelgi ette näidata. „Maailma otsas” kannab järjekorranumbrit 268.
Legendaarne teatrikunstnik Jaak Vaus eelistab arvutis töötamisele vana head paberit ja pliiatsit.
Vausi jaoks on see üle 45 aasta pikkusest teatrikarjäärist hoolimata eriline projekt. „Ala on umbes kahe korvpalliväljaku suurune,” räägib ta. „Lõin kokku, et kui lavastuses on 37 põhitegelast, peale selle kass, koer ja külalisena võib-olla ka kuldnokk, siis kokku tähendab see 40 tegelast, mida on Rakvere teatri kohta ikka väga palju. Ja selle arvu kohta on laval 14 elamist.”
Etenduse „Maailma otsas” lavale on välja ehitatud 14 tuba. Nende ümber on linna imepisike mudel, mille suureks mängimine jääb näitlejate hoolde.

Kõikides tubades toimuv on etenduse jooksul paralleelselt nähtav. Isegi koerakuut on avatud esiosaga, ehkki elusaid loomi laval paraku ei näe. Koera ja kassi järel käisid Vaus ja lavastaja Raivo Trass nimelt Kaubamaja lasteosakonnas. „Vähemasti ei teki ohtu, et koer keset etendust lavale siristaks,” muigab Vaus. Ta meenutab: „Kunagi Ugalas „Nipernaadit” tehes panime posti otsa vankriratta ja sinna naturalistliku kure. Ehtne kurg tuli sellele külla! Ütlesin siis, et nüüd on kosjad peetud, järelikult on lavastus valmis.”

21. sajandi tagahoov

Vausi jaoks on see lavastus märgiline. Täpselt 20 aastat tagasi tegi ta kujunduse Eino Baskini lavastatud Oskar Lutsu jutustusele „Tagahoovis”. „„Maailma otsas” ongi ju praegu sisuliselt Andrus Kivirähki versioon „Tagahoovist”. See Pika tänava hoov, mille Trassiga leidsime ja millesse kohe armusime, on elust natuke kriimustatud, natuke väsinud. See ongi 21. sajandi tagahoov,” ütleb Vaus.

Meie vestluse ajal ei ole teksti autor Andrus Kivirähk veel lavale loodud maailma näinud. Kas võib juhtuda, et ta tuleb ja laidab selle maha? „Eks elus autor on alati üks nuhtlus,” naerab Vaus, ent loodab, et sellist olukorda ei teki.

Mõneti ongi lavakujundus kõige õigem siis, kui ta on nii orgaaniline, et inimene saab süžeesse sisse elada.
Erakordselt mahuka, 130 m² ulatuses laiuva kujunduse on Rakvere ametikooli õpilaste väikese abiga üles ehitanud ainult kaks inimest, Tiit Kalm ja Aare Vilba. „Peab ikka suur teatriarmastus olema, et seda nii teha,” arvab Vaus. „Kui sellele Tammsaare töö ja armastuse jutule mõelda, siis teatris nii ei saa. Kõigepealt peab tulema armastus, siis tuleb töö lauluga takka. Seda ma ütlen, et teater pole töökoht, vaid elulaad.”

Kui lavakujunduse ehitamisega on tegeletud alates märtsist, siis kunstniku peas algas asi mõistagi palju varem. „Ma pean väikest päevikut, nii et tean, et eelmise aasta 11. aprillil ostsin Viru keskuse Rahva Raamatust Kivirähki „Maailma otsas”. Trass ütles, et loe see kaks korda läbi. Ma lugesin poolteist…” meenutab Vaus.

See ei ole töö, vaid armastus töö vastu – ja siis tulebki looming.
Ta nendib, et lavakujundus on midagi, millele sageli kuigi palju tähelepanu ei pöörata. „See on muidugi kahe otsaga asi. Mõneti ongi lavakujundus kõige õigem siis, kui ta on nii orgaaniline, et inimene saab süžeesse sisse elada. On ka nii olnud, et aplaus tuleb lavakujunduse peale. Siis see tort võib vahel olla juba liiga magus. Aga mul oleks hea meel, kui publik või vähemalt kriitikud näeksid peale näitlejate ka kujundust,” lausub Vaus. Ta toob (valgus-)kujunduse olulisusest näite: „Kui lavastuses on 150 valgusmuudet, siis publik ei pane seda tähelegi, aga see valgus hingab ju näitlejaga kaasa, võimendab kõike tohutult.”

Armastus töö vastu

Muide, selleks et Vausi kaasa haarata ja muud unustama panna, on tarvis erakordselt mõjusat lavastust. „Muidu ikka vaatan, et siin jäi valgus hiljaks, ja ahaa, see kostüüm on sealt laenatud…” räägib kunstnik, kuidas märkab laval toimuva tehnilist poolt.

Praeguseks on kõik Rakvere teatri laoruumid kõikvõimalikest diivanitest ja muust kraamist tühjaks tassitud, et sisustada 14 tuba. „Rõhutan: Rakvere teater on väike teater ka Eesti mõistes. Aga kui see teater teeb nii võimsaid asju ning seejuures ainult kaks meest ehitavad lava ja paar inimest otsivad kõik kostüümid kokku, siis see ei ole töö, vaid armastus töö vastu – ja siis tulebki looming,” ütleb Vaus.
Rakvere teatri „Maailma otsas” on kokku 40 tegelast ja laval 14 elamist. Kõikides tubades toimuv on etenduse jooksul paralleelselt nähtaval.

Laval on olulised detailid

Laval on olulised detailid.
„Maailma otsas”
lavastus

Andrus Kivirähk

Lavastaja: Raivo Trass

Dramaturg: Urmas Lennuk

Kunstnik: Jaak Vaus

Osades: Liisa Aibel, Helgi Annast, Indrek Apinis, Margus Grosnõi, Saara Kadak, Kaja Kupp, Aune Kuul, Ülle Lichtfeldt jt

Esietendus 16. juunil Rakveres Margeri Maja hoovis (Pikk 26)