Tundlik äri surnutega: kuidas majandada põletusahju?
Kõik me lahkume siit ilmast varem või hiljem. See on paratamatu. Lahkunu jaoks ei ole enam oluline, kas pärast teda tuleb veeuputus või maavärin, aga tema sugulaste ja lähedaste jaoks pärast kalli inimese surma alles sekeldused algavad.
Selleks, et need kulgeksid suuremate piinadeta – niikuinii on omakse surmast löödud inimene haavatav ja teinekord otsekui halvatud – on suuremad kremeerimisteenust pakkuvad ettevõtted loonud nn urn-kätte-süsteemi: kõik lahkunu viisakaks ärasaatmiseks vajaliku saab ühest kohast, sisuliselt kuni hauakivi ja kalmu korrastamiseni välja.
Küsimus, nagu ikka, on ainult rahas või üht praeguseks samuti teispoolsusesse lahkunud teleklassikut tsiteerides: „Küsimus ei ole mitte summas, vaid summa suuruses.”
Tallinna Krematooriumi AS-i juht ja üks omanikest Heigo Rohtla ning samale firmale kuuluva Tartu krematooriumi direktor Andres Tõnissoo on nõus küll enda tegemistest kõnelema, kuid on mõnevõrra murelikud.
„Nii meie teenuste olemus, osutamine kui ka esitlemine on väga tundlik teema. Kui viitate matuse- ja krematooriumiteenustele kui ärile ja soovite meilt konkreetseid ning pragmaatilisi vastuseid, siis kardan väga, et inimesel, kes hiljuti on saatnud viimsele teekonnale oma kalli lähedase, võib olla frustreeriv lugeda vastuseid sellises võtmes esitatud küsimustele,” muretsevad nad.
Kuus ahju
Tallinnas Pärnamäe kalmistul asub Tallinna Krematooriumi AS-i matusemaja. Seal asub kaks põletusahju. Samal ettevõttel on matusemaja ka Tartu Rahumäe kalmistul. Ka selles, sel suvel suurema juurdeehituse saanud hoones, on kaks põletusahju.
Harjumaal Maardu lähistel asub ka teise Põhja-Eestis tegutseva krematooriumi, Kristini matusekeskus. Seal on üks põletusahi. Eesti kuues põletusahi asub Jõhvis. Seal paikneb krematoorium, mis kuulub suures osas luteri kirikule.
Tallinna krematoorium alustas tuhastamismatuste korraldamisega 1993. aastal, olles esimene sellise teenuse pakkuja Eestis. Viimaste aastate jooksul on tuhastamiste arv olnud stabiilne.
„Kui jällegi vaadata Eestit tervikuna, siis on suurem osakaal hauamatustel,” ütleb Heigo Rohtla.
Tuhastamismatuse läbiviimiseks on mitmeid võimalusi, kusjuures üks võimalustest on matusetalitus korraldada lahkunu kodukandis ning saata sealt kirst lähimasse krematooriumisse. Samuti korraldavad matusetalitusi kohalikud matusebürood ja toimetavad pärast tseremooniat lahkunu Tartu või Tallinna krematooriumisse tuhastamisele.
Kui soovid artiklit lõpuni lugeda, siis saad seda teha digilehe vahendusel või ostes Ärilehe paberversiooni leheletist.
