Uuring: Harjumaal läheb hästi, ülejäänud Eesti kiratseb
Uuringust on näha, et kui Harjumaal läheb hästi ning Tartumaal ning Pärnumaal rahuldavalt, siis teistes piirkondades on kohalike omavalitsuste võimekus halb.
Kiisler ütles, et siiski ei tohiks nimetada seda uuringut edetabeliks, pigem annab võimaluse võrrelda iseennast teiste sarnaste omavalitsustega.
Minister rõhutas, et omavalitsuste võimekus on seotud elanike arvuga – mida rohkem elanikke, seda võimekam on omavalitsus. Enne masu ei tulnud see erinevus nii selgelt välja. Kiisler rõhutas, et inimeste liikumine sõltub töökohade pakkumistest kohalikus omavalitsuses ning ei sõltu näiteks koolikohtade arvust.
„See uuring on võrdlus sellest, millised probleemid millisel omavalitsusesl on – ent probleeme on kõikidel, ka rikastel valdadel. Lihtne on süüdistada – aga mida teha, kui laste arv on kahekordistanud? Peame aitama ka edukaid valdu, et lahendada neid raskeid küsimusi. Tuleb teha julgemaid ja radikaalsemaid otsuseid,“ rääkis ta.
Uuringust selgub näiteks asjaolu, et Vormsi ja Ruhnu elanike arv on tõusnud, tegelikult seal inimeste arv reaalselt kasvanud ei ole, kuid inimesed on ennast sinna registreerinud.
Uuringust selgub, kui suured on erinevused kohalike omavalitsuste vahel. Suuremad tõusjad on üle 20 000 elanikuga omavalitsused. Samas näiteks Ida-Virumaa võiks olla hoopis paremal kohal, on näha, et nad ei kasuta oma potentsiaali ära. Harjumaa omavalitsustel on aga suuremad kohustused.
OÜ Geomeedia analüütik Veiko Sepp tõi välja, et kui omavalitsuses on juba vähe elanikke, siis väheneb nende arv veelgi. Kui omavalitsuses on 5000 elaniku või rohkem, siis elanikkond kasvab, kui vähem, siis kahaneb.
Harjumaal kõik omavalitsused kasvavad, Tartumaal säilitatakse elanikkonda, aga kõikjal mujal omavalitsused kahanevad. Samuti tõi ta välja trendi, et mida väiksem on kohalik omavalitsus, seda rohkem on see kaotanud noori. Eriti selgelt on muutust näha viimase 6 aasta jooksul – noorte osakaal langeb. Selle põhjuseks on asjaolu, et töökohtade loomisel on positiivsed trendid ainult Harjumaal ja Tartumaal.
Viimsi vald on kõige võimekam vald Eestis. Viimsi vallavanem Haldo Oravas tõi välja, et elanike arv vallas on kümne aastaga kasvanud 5,7 tuhandelt 17,2 tuhandeni.
„Esmane asi on luua töökohti. 8 000 inimest sõidab igal hommikul Tallinna tööle, mis tekitab ummikuid. Lahenduseks oleks ka see, kui rohkem sõidetaks bussiga,“ toonitas ta.
Viimsi vallas on inimeste keskmine vanus 36 aastat - võrdluseks Piirissaares on see 62 aastat.
Samas on Viimsil 23 miljonit eurot on võlakohustusi, mis moodustab 120 % eelarve põhitegevuse tuludest.
„Haridusega seotud kulud eelarvest on 60%, aga veerand rahvastikust on Viimsis lapsed,“ märkis Oravas.
Kõige võimekam vald uuringu järgi on Viimsi, kõige vähem võimekas on Õru vald Valgamaal.
