Vasaloppet vallandas suusasõbras tundetulva


Vasaloppet vallandas suusasõbras tundetulva
Reuters

Sadakond eestlast koges eile Rootsimaal Moras üdini ulatuvat rahulolu. Paljud neist jaksasid 90-kilomeetrise Vasaloppeti läbida esimest korda.

„Võimas, milline melu ja mastaabid!” hüüatas olümpiapronks Allar Levandi nakatava rõõmuga. „Üle 16 000 suusataja üheskoos rajal, see on kolossaalne! Keskaja armee oli nii suur.”

Kuigi ülipikki suusasõite korraldatakse eri mandritel, ei kannata ükski neist võrdlust 1922. aastal alguse saanud Vasaloppeti populaarsusega. Levandi, kes mängib mõnuga jäähokit ja tennist, tahtis edukat kahevõistleja karjääri täiendada ka kuulsaima suusamaratoniga.

Aeg 7:13.28, koht 5084. „Nüüd võin õllekruusi taga uhkelt öelda, et minagi olen Vasaloppeti läbi teinud,” tunnistas Levandi ettevõtmise kordaläinuks.

Jäi see esimeseks ja viimaseks korraks? „Arvan küll,” nentis ta. „Saan juba 45, sellises eas on õigem tegeleda tervisespordiga. Mis ei tähenda, et kellelegi teisele ei võiks nii pikad suusasõidud väga sobida.”

Veidi hiljem jaksas mobiiltelefoni sisse lülitada Agur Jõgi, kes neli aastat tagasi pani oma kannatamisvõime esmakordselt proovile maratonijooksus ning nüüd pidas vastu kaks korda kauem kestnud suusakatsumuse.

„Olen isegi üllatanud, et nii läks, kartsin palju hullemat, just praegu, paarkümmend minutit pärast lõpetamist lohistan end juba duši alla,” lausus ajaga 8:19.12 pärale jõudnud Agur Jõgi. Tõmbas veidi hinge ja vuristas siis meeleülenduses: „Jooksumaraton on selle kõrval nohu!”

Suur rõõm medalist

38-aastane Jõgi jagas distantsi kaheks: 30 km soojenduseks ja siis peaaegu Tartu maratoni jagu kilomeetreid otsa. „Kes kaebasid, et Tartu maratonil oli alguses vähe radu, siis nood teadku – esimesel neljal kilomeetril tatsasime üksteise kannul nagu kevadel karjamaale lastavad lehmad,” lausus Jõgi. „30 kilomeetrit oli lahe. Kui Tartu maratoni maa sai läbi, tundsin väsimust. Raja ääres oli lausa uskumatult palju oma tuttavate toetajad ja vaatajaid, kes tegid lõkke üles ja ergutasid kõiki. Sain turgutuseks kohvi ja häbi olnuks rajalt ära tulla.”

Kui Levandi ja Jõgi püüdsid jõuvarusid säästlikult kulutada, siis kolmandat korda startinud Avo Kirsipuu eesmärk oli medal saada. Medali teenivad kõik, kes jõuavad võitja ajast vähem kui poole võrra hiljem finišisse. Rootslasest võidumees Jörgen Brink ületas finiši ajaga 4:02.59-ga, medali saamiseks ei tohtinud rajal olla kauem kui 6:04.29.

„Mul jäi üle poole tunni varu,” ütles Kirsipuu. „Muidugi võttis pingutus läbi, aga ilm oli ideaalne. Tuuletu ja stardis kümme kraadi külma. Õnneks pakane taandus.”

Reedel tegi Kirsipuu koos Worldloppeti võistkonnaga kaasa ka 90 km teatesuusatamises. Vapralt läbis oma üheksakilomeetrise etapi tema 14-aastane poeg Riho, kes vigastas jaanuaris korvpalli mängides jalga. Veel kaks nädalat tagasi oli see  kipsis.

„Selge, et tal oli võhma vähe, aga mitmekülgne ettevalmistus on ka korvpallipoisile tähtis,” lausus Avo Kirsipuu, kes stardib eeloleval nädalavahetusel Oulus 70 km pikkusel suusasõidul.

„Mulle meeldib koguda maratone,” ütles 42-aastane harrastussportlane, kes järgmisel talvel tahab debüteerida Sapporo suusamaratonil ja nädal hiljem joosta Tokyos 42,195 kilomeetrit.