Foto: Andres Putting

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega näitab endiselt, et investeeringute osas on olukord läinud halvemaks ja eratarbimise osas muutunud paremaks. EKI eksperdid ootavad Eesti majanduse üldolukorralt 6 kuu pärast investeeringute paranemist võrreldes praeguse madalseisuga ja eratarbimise senise kiire arengu mõõdukat jahtumist, teatas majandusministeerium.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarenguosakonna asekantsler Viljar Lubi ütles tänasel pressikonverentsil konjunktuuri tulemusi kommenteerides, et kehvas väliskeskkonnas majanduskasvu kiirendamiseks on oluline rakendada lisameetmeid riigi ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks.

„Seetõttu on oluline, et Eesti liiguks senisest enam tehnoloogiamahukate toodete ekspordi suunas, sealjuures läbi välisinvesteeringute meelitamise Eestisse. Selleks peame muutma oma ärikeskkonna veelgi atraktiivsemaks,“ ütles Lubi.

Eesti majandus on tugevas sõltuvuses väliskaubanduse arengust ja viimane omakorda meie peamiste partnerriikide majanduslikust seisust. Samas on just Eestile oluliste eksporditurgude hulgas riike (eelkõige Venemaa ja Soome), millede majandusolukord on viimastel aastatel olnud ebarahuldav.

Meie peamiste partnerriikide majanduse hetkeolukorra hinnang Soomes oli 1,3 punkti, Venemaal 2,3 punkti, Rootsis 8,3 punkti, Lätis 5,3 punkti ja Leedus 7,0 punkti.

"Tavapärast" inflatsiooni nii pea oodata pole

2016. aastal võib siiski loota, et mõnede meie partnerriikide impordinõudlus suureneb. Märtsi küsitluse kohaselt on EKI eksperdid seda meelt, et lähemal poolaastal võib oodata ka Eesti väliskaubanduse elavnemist.

Tööstussektori märtsikuu kindlustunde indikaator on kõrgem kui 3 kuud tagasi, kuid jääb sesoonselt silutud andmetel endiselt alla pikaajalist keskmist taset. Kindlustunnet tugevdab toodangu mahu prognoos järgnevaks 3 kuuks, kus ligi 40% ettevõtetest prognoosib kasvu. Ettevõtteid, kes prognoosivad tootmise kasvu, on teistest harudest rohkem joogitootmises ning elektriseadmete tootmises (mõlemas harus 71%). Seejuures toodangu hinnad ja töötajate arv ei muutu.

Tarbijahindade deflatsioon on lõppemas, kuigi naftahinnad püsivad veel tavalisest pikaajalisest tasemest madalamal. Ekspertide märtsikuu hinnangutest nähtub, et 6 kuu pärast on tarbijahinnad praegustest kõrgemad, kuid inflatsioon tavapärase tasemeni (2–3% aastas) ei jõua.

Laenuintresside taseme suhtes on ekspertide domineeriv seisukoht, et praegune madal määr jääb lähemal 6 kuul lühiajaliste laenude osas püsima, aga pikaajaliste laenude osas võib aset leida mõõdukas tõus.

EKI toidukorv oli märtsis võrreldes detsembriga 0,3% kallim, aastatagusest 0,4% odavam. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv maksis märtsis 68.16 € ning on möödunud aasta detsembri ostukorvist 0,3% (0.21 €) kallim. Aastaga on toidukorv odavnenud 0,4% ehk 0.28 €.

2015. aastal Eesti majanduskasv (1,1%) aeglustus võrreldes nii eelneva aastaga (2,9%) kui ka viimase 5 aasta keskmisega (4,0%). Enamus analüütikuid seob välisnõudluse vähenemise maailma majanduskliima halvenemisega, mille on põhjustanud riikidevaheliste sõjalis‐poliitiliste pingete tõus.

Nõrk välisnõudlus avaldas suuremat negatiivset mõju just välisturule orienteeritud tegevusaladel nagu töötlev tööstus ning veondus ja laondus, kuid kaudsemalt mõjutas ka paljude ettevõtete investeerimisvalmidust.

Lähiaastatel ootab Eestit ees mõõdukas majandusareng

2015. aastal leidsid majanduskeskkonnas aset ka mitmed arengud, mis mõjutasid Eesti majandust positiivselt. Näiteks euro odavnemine dollari suhtes, mis soodustas Eesti eksporti kolmandatesse riikidesse, laenuintresside (euribori) alanemine, mis muutis laenamise ja laenu tagasimaksmise odavamaks, energiahindade järsk langus, mis vähendas transpordi‐ ja küttekulutusi jne.

Elanike poolt vaadates saab positiivsele poolele kanda märgatava palgatõusu, tööpuuduse vähenemise ja tarbimise kasvu. Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet aitas üleval hoida riigi tugev rahandus, tasakaalus eelarve ja riigi madal võlakoormus.

Ekspertide grupi nägemuse kohaselt ootab Eestit lähiaastatel (2016–2019) ees mõõdukas, ebastabiilsest väliskeskkonnast mõnevõrra pidurdatud majandusareng. Jätkub suhteliselt kiire eratarbimise kasv, mis tugineb palgakasvul, taastub normaalne inflatsioon ja taas hakkab välisnõudluse elavnemise baasil kasvama väliskaubandus.

Oodata on ka investeeringute pöördumist tõusutrendile. Probleemidest jäävad aktuaalseteks pinged tööturul, eelkõige oskustöötajate puudus, tootlikkuse kasvu mahajäämus palgatõusust, mis võib põhjustada ettevõtete konkurentsivõime langust välisturgudel seoses tööjõu ühikukulude tõusuga.