Maksumaksjate liit eeltooduga ei nõustu ning leiab, et kui tehakse kulutused viisil või ulatuses, mille puhul ei saa eluliselt usutavaks pidada, et isik teeks neid ainult oma tarbeks, ei saa seda pidada ka tööks vajalikuks kulutuseks.

Esmane eeldus kulutuse tegemisel on ikkagi see, et isik teeb need enda tarbeks ning alles seejärel tuleb hinnata, kas need kulutused on tema tööks või ametiks vajalikud, leiab liit.

Olukorras, kus on selged viited, et tegemist on kolmandate isikute huvides tehtud kulutuste hüvitamisega, ei pea arutlema, kas see võib olla „riigikogu liikme töö“ või „tööks vajalikud kulutused“.

Kui isik (sealhulgas riigikogu liige) teadlikult esitab dokumendi kulutuse hüvitamiseks, mida ta ise ei kasutanud ega saanud kasutada, siis esitab isik valeandmeid, sest ta esitab hüvitamiseks kellegi teise kulutuse, leiab maksumaksjate liit riigiprokuratuurile saadetud kirjas.

Maksumaksjate liidu hinnangul realiseerib ta sellega sõltuvalt asjaoludest kas omastamise või kelmuse koosseisu.

Olgu veel siinkohal märgitud, et juhtumil, kus taotletakse kütusekulu hüvitamist, kuid kütuse kogused on ebamõistlikult suured, pole küsimus mitte niivõrd kütuse koguses, vaid viisis, kuidas kulutusi on tehtud. Avalikkusele teatavaks saanud asjaoludest nähtub, et korraga sellises koguses erinevate kütuseliikide tankimine ühe isiku tarbeks oli praktiliselt võimatu, lisab liit.

Seega pidi liidu hinnangul kõikide eelduste kohaselt tankijaid olema mitu ning seega esineb põhjendatud kahtlus, et riigikogule esitati hüvitamiseks tundmatute kolmandate isikute kulud.

Vastavat asjaolu saab menetluse käigus kontrollida tankla turvakaamerate salvestistelt. Samuti saab uurimisorgan teha päringu maksu- ja tolliametile, et kontrollida, kas riigikogu liige on oma põllumajandustehnika tarbeks soetanud erimärgistatud diislikütust, lisab liit.

Lisaks märgib liit, et seaduses kasutatud mõisted „riigikogu liikme töö“ ja „tööks vajalikud kulutused“ võimaldavad välistada teatud liiki või ulatuses kulutuste tegemise. Kehtivas õiguses on sarnastes olukordades tihti kasutatud määratlemata õigusemõisteid, mida tuleb rakendada ja mida ka aktiivselt rakendatakse ning mille puhul võimalik ka karistusõiguslikult oluliste järelduste tegemine.

Maksumaksjate liit toob näitena tulumaksuseaduse kasutatud mõiste „ettevõtlusega seotud kulu“ ning selgitab, et ilma, et seadusandja oleks ülearu täpselt reguleerinud, millist liiki kulud võivad olla ja millised ei või olla ettevõtlusega seotud, on võimalik selle mõiste alusel nii maksuseaduste kui ka karistusseadustiku rakendamine.

Näiteks kui ettevõtja peaks esitama raamatupidamisele hüvitamiseks dokumendid kellegi kolmanda isiku kulude kohta (nt kui äriühingu kütusekaarti kasutas juhatuse liikme abikaasa) või dokumendid selliste kaupade või teenuste kohta, mida ta ei kasuta tegelikult ettevõtluses, siis tooks see kaasa mitte ainult maksunõude esitamise maksuhalduri poolt, vaid ka kriminaalvastutuse ning seda sõltumata sellest, kas ja kuidas on ettevõtja ise reguleerinud kulutuste hüvitamise enda sisekorra eeskirjades või kas äriühingus väljamaksete eest vastutav isik hüvitamise saajale väljamakse teeb.

Seega leiab maksumaksjate liit, et ei saa riigikogu juhatuse või kantselei ametnike tegevus (tegevusetus) muuta riigikogu liikme õigusvastast tegevust õiguspäraseks ning
eeltoodust tulenevalt palutakse alustada liidu oktoobris saadetud kirjas esitatud kuriteoteate alusel kriminaalmenetlust.

Ettepanek maksuametile

Maksumaksjate liit esitas ka maksu- ja tolliametile ettepaneku riigikogu liikmete kuluhüvitiste osas maksukontrolli algatamiseks.

Kuivõrd tulumaksuseadus ei maksusta ei palgatuluna ega erisoodustusena kuluhüvitisi vaid siis, kui need vastavad kuluhüvitise sisulistele nõuetele, siis muul juhul (näiteks väljamakse, kui kulu ei ole riigikogu liikme tööga seotud) tekib maksukohustus (vastavalt, kas palgatulu või erisoodustus).

Kuna teema vastu on avalikkusel suur huvi, teeme ettepaneku, et maksu- ja tolliamet viiks läbi maksukontrolli, mille käigus selgitaks välja, kas riigikogu kantselei on maksuvabasid väljamakseid tehes pidanud kinni maksuseadustest.

Ühtlasi edastas liit riigikontrollile taotluse, et riigikontroll viiks riigikogu kantseleis läbi auditi, mille käigus selgitaks välja, kas sõiduautode liisingumaksete hüvitamine riigikogu liikmetele „tööga seotud kuluna“ on kooskõlas õigusaktidega.