Türgi jätkab NATO teemal väljapressimist. Pühapäeval läks Türgi ja Rootsi ministrite vahel karjumiseks

Enamik liitlasi usub endiselt kokkulepet. Olukorda raskendab asjaolu, et nii Rootsis kui Türgis tulevad valimised.

Nagu varem avaldatud, on Türgi olulisemateks nõudmisteks kurdi rahvuslaste täielik hukkamõist, türklaste arvates Kurdi Tööparteiga (PKK) seotud inimeste väljaandmine ja (samuti kurdi küsimusest tingitud) relvaembargo lõpetamine. Neljapäeval tegi Erdoğan kõige konkreetsema avalduse, mille järgi olevat riik NATO-t ametlikult teavitanud, et Soomet ja Rootsit liikmeks ei lubata. Lähis-Ida teemadele keskenduva portaali al-Monitor teatel on praegu väga vähe märke, et Türgi oleks valmis näitama seda konstruktiivsust, mida temalt oodatakse.

Pühapäevasel NATO, Soome ja Rootsi kohtumisel olevat asi läinud päris inetuks. Al-Monitori allikate teatel oli Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu käitunud „väga karmilt” ja rünnanud eriti Rootsi välisministrit Ann Lindet, kellele ta heitnud ette „niinimetatud feministlikku poliitikat”. Türgit häirib lääneriikide, nende seas Rootsi toetus Süürias tegutsevatele rahvakaitseüksustele (YPG), mis mängisid võtmerolli sealse ISIS-e purustamisel, ent on seotud ka Türgis terroriakte sooritava PKK-ga. Süüria vasakpoolsed kurdid suhtuvad naisküsimusse liberaalselt, värbavad naisi võitlejateks ja komandörideks ning üks nende naispoliitikuid Ilham Ahmed on korduvalt Lindega kohtunud. Sellest ka Çavuşoğlu kibe kommentaar feminismi kohta.