Kurdi relvarühmitused

Teatavasti on Türgi võtnud juba varasemate sõjaliste operatsioonidega enda kontrolli alla Süüria põhjaosas asuvaid piiriäärseid alasid. Erdoğani väitel on Ankara eesmärk kaitsta end sellega Süürias paiknevate terrorirühmituse Islamiriik ja relvarühmituse Kurdi Rahvakaitseüksus (YPG) eest, mille on kõik NATO liikmesriigid Türgis terroriorganisatsiooniks kuulutanud ja mis on Kurdistani Töölispartei (PKK) Süüria haru.

Nad peavad valima terroristlike organisatsioonide toetamise ja NATO vahel.

Kõigi PKK-ga seotud organisatsioonide avalikku hukkamõistmist ja konkreetseid samme nõudis Erdoğan ka Soomelt ja Rootsilt, ähvardades vastasel juhul tõkestada nende NATO-ga liitumist. „Nad peavad valima terroristlike organisatsioonide toetamise ja NATO vahel, et Türgi neile jah-sõna ütleks,” selgitas president. Erdoğani sõnul peavad Soome ja Rootsi esitama selleks Türgile kindlad tõendid. Ent millised täpselt, pole Ankara seni avalikult öelnud.

Lähenevad valimised

Veel maikuu alguses teatas Erdoğan, et Türgi töötab välja uut plaani luua Süüriasse sõjapõgenike jaoks uus ohutustsoon. „Valmistame ette projekti, et miljon meie Süüria õde-venda saaksid pöörduda tagasi kodumaale,” sõnas Erdoğan. Türgis elab ligi 3,6 miljonit Süüria põgenikku, kellest suurem osa sunniti kodumaalt lahkuma pärast 2011. aastal alanud verist kodusõda.

Seetõttu seisab Erdoğan kodumaal vastamisi üha suurema rahulolematusega, sest paljud süüdistavad riigi majandusraskustes seal viibivaid miljoneid süürlasi. 2023. aastal toimuvad Türgis nii parlamendi- kui ka presidendivalimised. Süüria põgenikest paistab kujunevat üks valimiste põhiteemasid.

Ankara loodud ohutustsoonidesse on Erdoğani väitel pöördunud alates 2016. aastast tagasi juba üle 500 000 süürlase. Ehkki tegu on Süüria territooriumiga, on sealsed alad Ankara kontrolli all ja türklaste kinnitusel oleksid nad valmis looma eelmainitud aladele Türgis viibivatele Süüria põgenikele uued elukohad.

Süüria kriitika

Ent Süüria riigimeedia teatel näevad sealsed võimud Türgi plaani täiesti vastuvõetamatuna. „Süüria valitsus ei nõustu selliste mängudega,” teatas Süüria välisministeerium möödunud reedel Ankara varasema pakkumise peale. Riigi esindajate sõnul illustreerivad Erdoğani sõnavõtud selgelt Türgi režiimi agressiivset hoiakut Süüria ning sealse maa ja rahva ühtsuse vastu. „Türgi põhieesmärk on kolonialism. Niinimetatud ohutud tsoonid on tegelikkuses loodud eesmärgiga teha meie aladel etniline puhastus,” teatas Süüria välisministeerium.

Tüli Kreekaga jätkub

Kasvavate pingete taustal NATO liitlastega teatas Erdoğan esmaspäeval, et Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotakist tema jaoks enam inimesena ei eksisteeri ning ta ei kavatse Mitsotakisega enam iialgi kohtuda, vahendab Reuters. Türgi presidendi viha põhjus on tema enese väitel Kreeka valitsusjuhi püüd takistada oma USA-visiidil Türgil USA F-16 hävitajaid osta. Kreeka valitsuse pressiesindaja Giannis Oikonomou teatas seepeale, et Mitsotakis kaitseb oma riigi õigusi ja rahvusvahelist õigust ning et Kreeka välispoliitika põhineb selle varasematel liitlassuhetel. Türgi ja Kreeka suhted on NATO liikmetena olnud teatavasti keerulised aastakümneid ja tülitsetud on muu hulgas nii merepiiri, õhuruumi kui ka Küprose pärast.