Tinkov, Bondarev ja Volobajev. Sõja tõttu Vene eliidist lahkunuid võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel

Väheste seas on julgenud Ukraina sõda kritiseerida Gazprombanki asepresident ja Genfis töötanud diplomaat.

Igor Volubajev on viimased 20 aastat töötanud Vene ärieliidi tipus, esiteks Gazpromis ja seejärel selle tütarfirmas Gazprombank, kus ta oli kuni tänavu veebruarini oli asepresident. Kui Vladimir Putin alustas veebruari lõpus sissetungi Ukrainasse, leidis Volubajev, et ei taha enam Venemaal elada. Ta pakkis oma asjad väikesesse seljakotti, võttis kaasa pataka sularaha ja lendas 2. märtsil välismaale, teeseldes, et sõidab puhkama.

Paar päeva hiljem ületas ta Poola kaudu Ukraina piiri, et oma lapsepõlvemaale naasta. Praegu veedab ta oma päevi sellega, et üritab ametnikke veenda endale Ukraina isikutunnistust andma ja lubama tal sõjaväeteenistusse astuda. „Tahan oma kodumaad kaitsta, üritan iga päev,” ütleb ta Kiievi äärelinnas antud intervjuus. „Venemaale ei lähe ma kunagi tagasi.”

Hinnanguliselt on pärast sõja algust Venemaalt lahkunud sadu tuhandeid venelasi. Vastasseisu sõjale on väljendanud paljud intellektuaalid, ajakirjanikud ja aktivistid. Ent äri- ja poliitilise eliidi seas on sellised ülehüppamised äärmiselt haruldased. Ehkki väidetavalt tekitab Ukraina invasioon laialdast meelepaha, on vaid väike osa nendest inimestest olnud valmis avalikult sõja vastu sõna võtma.