Festivali toimumiskohaks on Saksamaa kirdeosas asuv suursaar Usedom, millel on põnev kultuuriline- ja sõjalis-tehnoloogiline ajalugu. Usedomi kaunis liivarand on ääristatud luksuslike villadega, millest pompöösseimad on Austria-Ungari keiser Franz Josephi ja keisrinna Sissi suveresidentsid. Saare villade hulgas on Johann Straussi, Maksim Gorki, kirjanik Heinrich Manni jpt residentsid. Saare suuremad asukohad, nagu Peenemünde ja Swinemünde on olnud II maailmasõja ajal ja järel suured sõjatehnika arendusbaasid. Swinemündes asus allveelaevade keskus, üks festivali suur esitussaal on aga Peenemünde Turbiinide Hallis, praeguses muuseumis, kus toimusid omal ajal raketikatsetused. Peenemündest lahkusid insenerid Nõukogude Liitu ja USA-sse, NASA on suures osas rajatud Peenemündes tehtud tööle. Saarelt ei jää ka kaugele ka nüüdseks suletud Lubmini tuumajaam, kuhu saabuvad Läänemerest Nord Streami seisatatud gaasitorud.

2006. aastal olid Usedomi festivali aukülalisteks Rootsi kuninganna Silvia, hiljem Taani prints Henrik. Eestlastest on festivali aukülalised olnud Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi. Festivali auesimees on praegu Saksamaa keisriperekonna järeltulija Georg Prinz von Preußen.

Usedomi Muusikafestivali toimumiskoht

Festivali avakontserdil tuleb lavale Kristjan Järvi koos oma orkestriga Baltic Sea Philharmonic. Kõlavad ka Liis Jürgensi ja Jaan Räätsa teosed. Lõppkontserdil esitab Hamburgis resideeruv NDR Elbphilharmonie sümfooniaorkester Jüri Reinvere orkestriteose. Festival pöörab mõistagi tähelepanu ka Eesti koorikultuurile. Selleks on festivalil kontsert “Eesti laulupidu”, kus esinevad Eesti Teaduste Akadeemia koorid, dirigendid Andrus Siimon, Igor Nikoforov ja Tõnis Sarap. Kammerkontsertidel esindavad Eestit väljapaistvad solistid. Ivari Ilja annab klaveriõhtu Chopini ning Eduard Tubina, Eduard Oja, Ester Mägi ja Tõnu Kõrvitsa muusikaga. Usedomi muusikupreemiaga pärjatud Hans Christian Aavikul ja ansamblipartner Karolina Žukoval tuleb ettekandele Eduard Oja “Aeliita süit”. Baieri Riigiooperis töötav Eesti tippsopran Mirjam Mesak esineb mitmel kontserdil.

Eesti vanamuusikutest astuvad üles klavessinist Saale Fischer ja tšellist Villu Vihermäe. Vanamuusikat interpreteerivad kandlemängija Anna-Liisa Eller ning Taavi Kerikmäe klavikordil ja harmooniumil. Kõlab ka Eesti kuulsaima baltisaksa helilooja Johann Valentin Mederi looming, heliloojat tutvustab muusikateadlane Anu Schaper.

Kuna Eestis on kõrgel järjel ka orelimängukunst, esineb Usedomi Muusikafestivalil organist Kristel Aer. Tema kavas on eesti heliloojate loomingut Peeter Südalt, Ester Mägilt, Artur Kapilt ja Rudolf Tobiaselt. Tuntud nüüdismuusik, flötist Monika Mattiesen on pannud kokku kava “Meremüüdid”. Seal kõlab eesti heliloojatest Helena Tulve, Ülo Kriguli, Elis Halliku, Einike Leppiku, Liisa Hirschi, Galina Grigorjeva ja tema enda muusika koos Hasso Krulli tekstidega.

Eesti pärimusmuusikutest esinevad festivalil Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ning ansambel Triskele. Eesti džässist saab Saksa publik kuulata džässpianist Joel-Rasmus Remmeli esinemist. Festivalil on ka mitmeid sõnalise osaga nn salongikontserte. Ühel neist on fookuses Viivi Luik romaaniga “Seitsmes rahukevad”. Sealt loeb katkendeid saksa näitlejanna Martina Gedeck, kes on Eesti vaatajale tuttav ka menuseriaalist “Teiste elu”.