30.05.2022, 20:02

ARVUSTUS | Kas erakordne mälu on needus või voorus?

Lauri Räpp arvustab Romain Gary romaani "Tuulelohed"

Romain Gary romaan "Tuulelohed" on nauditav lugemine kohatisest hullusest ning väikestest ja suurtest unistustest, mis tuulelohedena peade kohal lendlevad.

Lauri Räpp

luuletaja

Unistused, ootused, lootused ja igatsus kellegi või millegi järele on kõik üks ja seesama. Need panevad meid elus tegutsema.

FOTO: FAROOQ NAEEM | AFP

Ma olen halb raamatuarvustaja. Arvustan (loe: kiidan) vaid neid, mis mulle päriselt korda lähevad. Raamatuid, mis mulle üldse ei meeldi, ma avalikult laitma ei hakka, sest tean, et isegi kõige halvema raamatu kirjutamiseks on inimene palju vaeva näinud. Halbade lugemiselamuste üle arutlemiseks on mul oma sisering.

Hea raamatu tunnuseks on ilus keelekasutus ja haarav lugu. Lisaks hindan seda, kui raamat teeb mind targemaks. Kui saan midagi teada, mida ma varem ei teadnud. Ka see, kui lugemiselamus tekitab minus soovi olla parem inimene. "Tuulelohed" on just selline raamat. Pean tunnistama, et juba pealkiri ise seostub otseselt minu lapsepõlvega. Helesinises suvetaevas nähtud kirev tuulelohe on minu jaoks üks selgepiirilisem mälestus kättesaamatust unistusest. Mäletan, et soovisin üle kõige saada endalegi seda värvikirevat riidepalakat ja küll lennutaks siis teda taevastes kõrgustes. Aga ma unistasin ka lohena lendamisest. Et saaksin tuulelohe kombel hõljuda ja vaadata, mismoodi paistab ülevalt vaadatuna minu pisikene maailm. Osalt on need unistused ja lootused nüüdseks täitunud.

Kommenteeri Loe kommentaare