Monika Haukanõmm: lapsevanemate tülil võib olla üks või kaks süüdlast, aga nende laps kannatab mõlemal juhul

Lastekaitsetöötajate valikutest olukorras, kus vanemad kokkuleppele ei jõua.

Shakespeare ütles, et kogu maailm on lava ja inimesed selles näitlejad. Lasteteemalistes tülides vastab see eriti valusalt tõele. Kui kaks täiskasvanut ei saa omavahel kokkuleppele, siis otsitakse aina uut ja uut publikut, kellelt just enda tõele heakskiit saada. Eksperdid, arstid, lastekaitsjad, kohus, avalikkus – kõik saavad selle näitemängu üle vaadata ja hinnangu anda. Laps lükatakse peaosalisena vägisi lavale ja pahatihti kirjutatakse talle ette ka tekst, mida ta oma mõtete asemel rääkima peab.

Vahel ei ole mõni vanem lastekaitsja otsustega rahul ja tirib ka ametniku lavale, et publik saaks tema tegevusele hinnangu anda. Publiku üllatuseks on aga lastekaitsja tavaliselt vakka. Võib jääda mulje, et tal ei olegi enese kaitseks midagi öelda, aga tegelikkus on palju lihtsam: last kaitsev ametnik lihtsalt ei saa jagada avalikkusega selle pere siseeluga seotud fakte, millest ta oma töös lähtus.