Piiratud luba äritegevuseks

Tarnete taastumine näitaks, et USA president Joe Biden on Vene-vastaste sanktsioonide tugevdamise nimel valmis leevendama vastasseisu Venezuela autoritaarse presidendi Nicolás Maduro režiimiga. 2019. aastal kehtestas Donald Trumpi administratsioon riigile ulatuslikud sanktsioonid, mida Trump lasi enne ametist lahkumist laiendada. Sanktsioonide ajendiks olid 2018. aasta presidendivalimistel toimunud rikkumised, pärast mida tunnustasid USA ja Euroopa riigid presidendina opositsioonijuht Juan Guaidód.

Valitsusel pole siiski kavas sanktsioonide kaotamisega tõtata.

Märtsis aga kohtus Maduro Caracases USA valitsuse esindajatega ja kohtumine kulges kõigi märkide järgi soodsalt. Mai keskel teatas AP, et sanktsiooninimekirjast eemaldatakse Maduro abikaasa sugulane Carlos Erik Malpica-Flores ja naftafirmale Chevron antakse piiratud luba Venezuelas äritegevuse jätkamiseks, ehkki puurimise ega Venezuela naftatoodete ekspordiga see veel tegeleda ei tohi.

Üleriigiline toiduabi

Aprilli lõpus saadeti Venezuela vanglast koduaresti USA ettevõtte Citgo kuus endist juhti, kes olid vahi all alates 2017. aasta novembrist. Maailma toiduorganisatsioon on saanud õiguse üleriigiliseks toidujagamiseks, mille vastu majanduskriisist räsitud riigi valitsus varem tõrkus.

Samuti nimetas Maduro ametisse uue valimiskomisjoni koosseisu, kuhu kuulus ka kaks opositsiooni esindajat. USA välisministeeriumi esindaja tõdes toona Reutersile, et seda kõike võib võtta Maduro hea tahte žestina Washingtonile. Valitsusel pole siiski kavas sanktsioonide kaotamisega tõtata, toonitas allikas.

Opositsioon pole vastu

Kaks Reutersi allikat kinnitasid, et praegust sanktsioonide leevendamist tahab USA muu hulgas kasutada Maduro veenmiseks, et ta püüaks opositsiooniga uuesti kompromissi leida. Leevendamine toimub opositsiooniga kooskõlastatult. Mai alguses kutsus Guaidó üles leevendama järk-järgult sanktsioone, nõudes vastutasuks vabasid ja õiglaseid valimisi. Maduro ütles telepöördumises, et kui opositsiooniparteid tahavad tänavustel kubernerivalimistel osaleda, on nad selleks teretulnud. Ühelegi kokkuleppele ta aga ei viidanud. USA suursaadik James Story märkis, et USA miinimumnõudmised on peale vabade valimiste poliitvangide vabastamine, pressivabadus ja keelatud parteide legaliseerimine.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid